[Regardman]

Ehitusbuumi vaheaega on hea kasutada busside restaureerimiseks. Buss on hea koht, kuhu seni teenitud miljoneid uugama panna.
Vana bussi soetamisel soovitaks ennemalt mõelda selle peale, et olemas võiks olla bussi töökoda, mis erineb tõstukite osas veidi tavalisest rasketehnika töökojast. Kui see on olemas, siis on suurem probleem juba lahendatud.
Seejärel võiks mõelda selle peale, et osa busse on kandevkerega ja osa on raami peal. Mina näiteks nii osav mees ei ole, et suudaks maa sisse kasvanud kandevkere otseks ja tugevaks saada. Raami pealse kerega saan aga hakkama, muidugi juhul kui raam on korralik. Mina ei kujuta ka ette, kuidas piirata näiteks Ikaruse konstruktsiooni sisemist roostetamist, või õigem oleks öelda, et ma ei kujuta ette selle töö mahtu.
Mõelda võiks ka selle peale, mis potensiaalsetele reisijatele esimesena meenub, ehk siis salong. Teadupoolest, ei ole meil levinud nõukogude areaali laiatarbebusside spetsiifilisi ja kergesti riknevaid materjale vabaturul saada, vastupidiselt tuntud firmade (Vanhool, Kutter, Wiima jne) materjalidele, mida saab kataloogi alusel tellida mis tahes aasta mudelile.
Ja kõige lõpuks võiks mõelda ka eelarve peale. Kui me siin tagasihoidlikus hobitöökojas "Kuusalu Autobaasis" mõtlesime bussi soetada siis kaalusime laias laastus kolme eksemplari vahel: ZIS 127, mis on pärit Kuusalu kolhoosist ning enamus asjatundlikke remondimehi on meil tagataskust võtta. Teiseks kandidaadiks oli Ðkoda 706, mille sees peal ja all me üksjagu nihelesime ja lõpuks Volvo baasil SKV Katrineholm. Tulemuse määras projektide eelkalkulatsioon, mida me oleme õppinud uskuma ja emotsioonidest kõrgemaks pidama, nimelt elementaarses võtmes kujunes ZIS 127 arvatavaks eelarveks 5 miljonit, Ðkodal 3 miljonit ja Volvol kõigest 1 miljon. Harjutamiseks sobis järelikult viimane eksemplar kõige paremini.
Loomulikult võiks kunagi nokitseda valmis ka punase triibuga lõõtsa Ikaruse, millega ma vanainimestele pidevalt istet pakkudes lasteaeda sõitsin, et saaks vähemalt kordki ise istuda. Kuid ma tunnen, et pean selleks ettevõtmiseks veel päris palju "harjutama".

Köstrihärra, kas Ðkoda 706 riistapuu paiknemisega Maarjamaal?
Robile, äkki eemaldad täpse asukoha?

[PETSS]

Ma annaks palju ära kui Eestist leitaks ja taastataks Ikarus 180 või 556.

[Mufff]

Ðkoda 706 bussist Eestis ei ole kuulnud. Küll on vanematest ümaratest bussidest olemas üks Robur, vist LO 3000. Asub Tartumaal ja viimati kui nägin oli komplektne. Peremees tahtis sellest endale matkabussi teha.

[PETSS]

Võhma ZIS i peaks hoidma nagu silmatera.Ei soowiks ,et lõpp oleks kuskil kokkuostus.Shkoda 706 oli siinmail minu teada vaid 3 isendit.2 nüüdse ERR i ülekandebussid ja üks reisibuss.Mis nende saatus?

[Mufff]

Jõuan homme Võhma Zisi ära vaadata ja kui õnnestub, siis peaks kaupa tegema, et bussi kuskile varjule saaks. Piltide järgi on selles vanuses isendi kohta küllaltki komplektne ja seisukord minu arvates tublisti üle keskmise. Ajan siin veel ühe Võrumaa kandis oleva Ikarus Luxi jälgi, mis pidi olema kergelt maa sisse vajunud ja kasutusel tööriista-kuurina. Kunagi peremees müüa ei tahtnud. Kontakt ei olnud minu oma ja nüüd proovin seda kontakti uuendada.

[PETSS]

Jõuan homme Võhma Zisi ära vaadata ja kui õnnestub, siis peaks kaupa tegema, et bussi kuskile varjule saaks. Piltide järgi on selles vanuses isendi kohta küllaltki komplektne ja seisukord minu arvates tublisti üle keskmise. Ajan siin veel ühe Võrumaa kandis oleva Ikarus Luxi jälgi, mis pidi olema kergelt maa sisse vajunud ja kasutusel tööriista-kuurina. Kunagi peremees müüa ei tahtnud. Kontakt ei olnud minu oma ja nüüd proovin seda kontakti uuendada.

Igatahes edu ZIS i päästmisel ja ehk olemas ka võimalus asja abistada.

[Mufff]

Tänan edusoovide eest. Vaatame, mis sellest Zisi üritusest välja tuleb. Laz vaja ka veel üle vaadata.
Üritan ise teemasse enne mitte eriti sisse elada, sest Nõo bussi kurb saatus oli küllaltki valus kogemus. Kole kahju on, kui ei osata vanatehnikat hinnata.

[robi]

Robile, äkki eemaldad täpse asukoha?

Samas võime me siin foorumis kokku leppida uunikumide asukoha edastamise privaatselt. Mina olen siin küll suhteliselt uus, kuid enamus suhtlejaid ilmselt teab, kellega nad suhtlevad, kes mida otsib ja keda saab usaldada.

Selline kokkulepe siin suht pikalt juba kehtib. Kui tehnika omanik on loa andunud detailse asukoha avaldamiseks foorumipostitustes, siis võib seda loomulikult teha.

Vastavalt foorumi kokkulepetele muutsin asukoha umbmäärasemaks.

[Mufff]

Mis lätakatesse puutub, siis seal ringi sõites tundub nagu "hea" vene aeg käikse edasi, sest vana vene tehnikat ekspluateeritakse täie rahuga edasi. Olen mõelnud sellele, et sealt hoopis mõni isend siia taastamiseks ja kodustamiseks ära tuua. Eriti palju leiab Lätist nö kaasaegset vene tehnikat. Mis asukoha avalikustamisse puutub, siis on see kahe otsaga asi. Ühest küljest ei saa asjasse puutumatud isikud (vanaraua entusiastid) ilma asukohta teadmata uunikumi emeksisse lohistada, teisest küljest võib tõelisel huvilisel või huvilistel jääda uunikum päästmata, kui nad asukohta ei tea. Mul on hea meel, et robi Zisi puudutava info edastas, sest oleksin muidu hakanud Regardmanilt selle kohta pärima. Nüüd saan Tallinna minnes Võhmast läbi põigata ja asja uurida. Samas võime me siin foorumis kokku leppida uunikumide asukoha edastamise privaatselt. Mina olen siin küll suhteliselt uus, kuid enamus suhtlejaid ilmselt teab, kellega nad suhtlevad, kes mida otsib ja keda saab usaldada.

[Väravamehaanik]

See Võhma ZIS on päris "näritav porgand". Hiljuti see küll saadaval ei olnud, sest tegu oli sealse vanatehnikaüksuse ühistööga ja töö olevat veel pooleli, vähemalt see oli siis kui mina selle vastu huvi tundsin. Hetkeseisu vastu pole huvi tundnud.
Üldiselt on tegu lihtsasti restaureeritava sõidukiga, sest tehnika pärineb kõik vanalt Zahaarilt ja vähesõitnud kasvõi ZIL 157-te pealt saab piisavalt uusi mootoreid ja muud nodi, millega hoiab palju aega ja raha kokku. Tegu on vana, kaheukselise linnaliini bussiga, mille tagumine uks on kinni ehitatud. Istmed ja muu sisu, oli nii elementaarne vakstu ja vineer, et seda on võimalik ka jooniste järgi taastada. Sõiduomadused on võrreldavad suvalise vana ZIL-iga, ehk siis kiirust palju üle 60-ne ei kannata (linnaliin ju), tööriistad peavad alati kaasas olema jne. Aga seda me ju vanatehnikaürituse juures naudimegi.
Ðkodasid ja muid toredaid vanatehnikabusse on Eestis veel. Aga nendega kaasneb alati see umbusu probleem, millest siinses foorumis piisavalt juttu on olnud. Seni ei ole olnud Eestis peale Tartu Ikaruse meeste ühtegi reaalset raskekaalu vanabussi taastajat, kes oleks bussi reisijateveo kõlbulikuks taastanud, lubajaid aga on nii mõnigi, ise kaasaarvatud. Kui rohkem kui üks buss reaalselt valmis saab, siis hakkavad alles seisvate eksemplaride omanikud uskuma, et keegi suudab raskekaalubusse restaureerida ja siis hakkavad ehk need busside doonorid ka alles liikuma. Seni aga tuleb leppida sellega, et igat bussiotsijat peetakse vanarauaärikaks. Ja selle peale ei tasu solvuda, sest elu on pragmaatiline ja buss lihtsalt kaalub palju.

[pppp]

Samas võime me siin foorumis kokku leppida uunikumide asukoha edastamise privaatselt. Mina olen siin küll suhteliselt uus, kuid enamus suhtlejaid ilmselt teab, kellega nad suhtlevad, kes mida otsib ja keda saab usaldada.

Selline kokkulepe siin suht pikalt juba kehtib. Kui tehnika omanik on loa andunud detailse asukoha avaldamiseks foorumipostitustes, siis võib seda loomulikult teha.

[Mufff]

Käisin ja vaatasin Võhma Zisi ära. Omanikke on mitu ja müüa nad ei kavatse. Tahavad ikkagi ise valmis teha.

[Edel]

Käisin ja vaatasin Võhma Zisi ära. Omanikke on mitu ja müüa nad ei kavatse. Tahavad ikkagi ise valmis teha.

Võta üks LAZ-695N tegemisse. Neid komplektseid isendeid on Eestimaa pinnalt veel päris mitmeid leida.
Edu!

[PETSS]

Mufffile! Millised muljed,ehk saad täpsemalt kirjeldada bussi seisukorda? Samas ootaks wäga toda aiga kui too buss ehedal kujul walmis saaks.

[Mufff]

Vanatehnika-hullult ei tohi vist kunagi küsida arvamust seisukorra kohta, sest nad ei oska seda olukorda just eriri objektiivselt hinnata. Zis on igati taastamist väärt ja minul hakkasid seda nähes igatahes käed (mitte näpud) sügelema (värisema ka).
Ühe minu tuttava sõnul on "vanaraud" ravimatu haigus. Kui mingit rauahunnikut näed, siis hakkab süda puperdama ja käed värisema ning enne rahu ei saa, kui oled ennast rahast lagedaks teinud, kõik kola auto peale laadinud ja koju tassinud. Siis algab nn. remissiooni faas, mis kestab hetkeni, kuni näed uut rauahunnikut ning kõik kordub taas.
Minu meelest on antud Zis 155 arvestades marki ja mudelit hämmastavalt heas seisukorras. Olen nõus Väravamehhaanikuga, kes hindas isendi "näritavaks porgandiks". Bussil on küll puuduolevaid vidinaid, kuid üldine komplektsus on minu hinnangul hea. Peremehe sõnul olid nad talle isegi mingi aeg tagasi hääled sisse ajanud. Tahan sinna tagasi minna ja võimalusel isendit korralikult uurida ja pildistada.

[Mufff]

Laz busse vaatan huviga. Eriti meeldib mudel 695e, kuid ka 695n mudel võiks loosi minna.

[Sidorov]

Ikaruse ja Lazi vrakke nähtud nädalavahetusel Kagu-Eestis.

Pildid:
http://i38.tinypic.com/mkaaug.jpg
http://i34.tinypic.com/35n92rb.jpg
http://i36.tinypic.com/10shvrq.jpg
http://i35.tinypic.com/flkgv9.jpg
http://i33.tinypic.com/264l1ug.jpg
http://i37.tinypic.com/wa3epy.jpg
http://i36.tinypic.com/2v1wy7n.jpg
http://i38.tinypic.com/27y2trc.jpg
http://i34.tinypic.com/1zlrxio.jpg
http://i36.tinypic.com/oqkl88.jpg
http://i35.tinypic.com/2wce06f.jpg

[andres22]

Need rohkem vanade busside teema alla käivad, Mufff otsib vanemaid. Kuidas seal üldse neid busse pildistada lasti?