Ikka ja jälle seda automaksu!

(10-08-2023, 09:47 AM)Peeter2 Kirjutas:  eelmise MASU ajal oli täpselt samamoodi - selle asemel, et kriisiajal riigitellimustega majandust stimuleerida, hakati jõhkralt kärpima.
Headel aegadel peaks koguma reserve, et halbadel aegadel neid kasutada ja kriisist kergemini välja tulla.
Meil aga oli ka hea majanduskasvu aastatel riigil raha pidevalt puudu - sest see suudeti ohjeldamatu sotsimise käigus ette ära kulutada ja veel võlgugi teha. Mingeid reserve pole enam ammugi.
Ma ikka siiralt imestan KUI lollilt võib käia ringi ühe riigiga ja üleskutse, et kui ei oska, palun ostke riigivalitsemise teenus sisse!!!
Koroona tuli siis see oli uskumatu mis lahti läks, ja kuidas trükitud raha laiali külvati.
Midagi pandi kinni ja teistele maksti mittemillegi tegemise eest trükitud rahaga!
Polnudki valdkondi kes ei saanud, said teatrid, kinod, kaubandusasutused.
Tuli peale sõda, kohe esimesest sõjakuust oli selge, et odavate toorainetega mida sai klaashelmeste eest on lõpp ja lõpeb ka rahatrükk ning seda hakatakse tagasi korjama.
Mis aga meil toimus?
Hinnad tõusid edasi sest oli defitsiit.
Ja jälle algas riiklik rahakülv kuigi euroopa oli juba trüki lõpetanud.
Said kõik kes piisavalt kõvasti kisasid ja mida tegid palgad-pensionid?
Need tõusid edasi ja veel kiirendatud korras!
Ja siin me nüüd oleme...
Riigil on raha otsas ja seda hakatakse võtma tagasi sealt kuhu teda polegi antud.
Sealt kuhu see raha kogunes, suurettevõtted, ärimehed ja pangad, neilt seda tagasi ei saa.
Teoorias võib muidugi maksustada kõike ja kõiki aga kui inimesele maksud on 500 ühikut siis võib seda tõsta näiteks 1000 ühikuni ja sel pole mingit vahet palju tõsta kui inimese maksuvõime on 100 ühikut.

Oleks ettevõtet nimega Eesti vabariik juhitud targalt oleks koroona rahakülvi oluliselt piiratud ja võetud laenu nullintressiga.
See raha aga oleks pandud pigem reservi ja mitte mindud kaasa üldise hinnatõusuga vaid ostetud riigireservile kasvõi kulda
ja maksustatud ehitamist, tõstes ehitusmaterjalide käibemaksu et seda piirata mis jätkusuutlik pole.
Riigi ehitusmahtusid oleks aga piiranud ja pannud pausile kõik hanked mis läksid üle planeeritu.
Nüüd oleks see raha olnud reservfondis, sellest oleks mängleva kergusega kaetud riigikaitse võimekuse tõus, ehk investeeritud riigikaitsesse.
Sellega oleks suurenenud ka tööpuudus, mis oleks vähendanud palgasurvet ja õpetaja poleks ähvardanud ära ehitajaks minna kui ta kohe ei saa pappi juurde.
Praegu oleks koostanud projekte mida selle rahaga teha ja kui ehitushinnad langevad (juba järgmine aasta) oleks saanud käivitada riigiobjektide loomise.

Mida aga meil tehakse?
Tehakse automaksu! Smile Smile Smile
Vasta

Austatud 2715 , Te koht on finantsministri toolil , tõsiselt .
Vasta

Rahvaalgatus.ee lehel on näha et automaksu vastu on antud 37606 allkirja .
Kas sellel mõju on , hunt teab .
Vasta

(10-08-2023, 13:28 PM)edvard Kirjutas:  Austatud 2715 , Te koht on finantsministri toolil , tõsiselt .

Ma ei taha seda tooli!
Meil on palju majandust tundvaid inimesi, näiteks enamus Eesti panga endistest juhtidest ja nende firmade juhid kes on tegutsenud üle 15 aasta jäämata kellelegi võlgu ja hoidnud nina veepeal.
Vihjeks, et kui tahate jälgida mis majanduses juhtuma hakkab vaadake suurettevõtteid näiteks Saksamaal.
Neil on kaugelt paremad analüütikud kes mängivad peas läbi tuhandeid stsenaariume ja siis tegutsetakse vastavalt.
Vaadasin näiteks Vw AG töötajate arvu kuidas see ajas muutunud on või selline firma nagu KTM.

Mis toimus?
Rahakülv läks lahti ja kõik tahtsid äkki omale uut autot-krossikat.
Ei tõusnud kummalgi töötajate arv ja palgatase tõusis minimaalselt.
See on hea majandusanalüüsi tulem, kus omatakse siseinfot kuna trükk kinni läheb ja palju trükitakse.
Meil aga mis juhtus?
Janek, kes treis puujumalaid oma garaazis vaatas, et tohutu nõudlus on ja võttis pool milli laenu ning ehitas omale 400 ruutmeetrit tootmispinda ja palkas 10 töölist kõvasti parema palgaga sest pole töö vaid tööliste puudus.

Mis on aga firmale suur kulu töötajatega?
Just nimelt koondamise kulu ning suurfirma jättis selle tipu võtmata ja tootmise laiendamata ning hoidis palkasid pisut madalamana.
Inimestel aga puudub ettenägemisvõime ja nii marssis Viktor KTM-i personalijuhi kabinetti ja ütles et kui te palka ei tõsta ma lähen ära puujumalaid treima!
No läkski ja siin ta nüüd on...
Selle 400 ruutu tootmist aga ostab järgmine ettevõte kes saab selle niipalju soodsamalt et vaja oli ainult sel hetkel seda 250 000 omada ja tema ettevõte jääb võibolla püsima või kordub see veelkord.

Meil aga teevad automaksu... Smile Smile Smile
Vasta

Tuleb moodustada nn. varivalitsus nendest samadest majandusmeestest kes teemat valdavad ning näidata istuvale rullijuhtide bandele kuidas olukord lahendada , kas nad omas "tarkuses" kedagi  kuulavad , aga , on antud võimalus "puhta" näoga pildile jääda
Vasta

(10-08-2023, 15:10 PM)2715 Kirjutas:  
(10-08-2023, 13:28 PM)edvard Kirjutas:  Austatud 2715 , Te koht on finantsministri toolil , tõsiselt .

Ma ei taha seda tooli!
Meil on palju majandust tundvaid inimesi, näiteks enamus Eesti panga endistest juhtidest ja nende firmade juhid kes on tegutsenud üle 15 aasta jäämata kellelegi võlgu ja hoidnud nina veepeal.

Neid kavalpäid ei saa lasta ju pumba juurde, äkki teevad veel midagi õigesti. Mitu näidet olnud, kus ministriks suunatakse spetsialisti asemel tuhajuhan ja need spetsialistid ei saa isegi nõunikuks mitte. Mulle teadaolevalt võetakse spetse ainult kuhugi õiguskantsleri või justmin alla, ülejäänutel on sõbrad tähtsamad, kui nende teadmised.
EKRE IT minister oli ka tegelt spetsialist aga natukene liiga paranoiline, see sai talle saatuslikuks tõenäoliselt, ei tea, mis tagatubades toimus.

EI AUTOMAKSULE! - Ärge leppige "hea et niigi läks" loosungiga.
Vasta

Nüüd on küll teemast välja, kuid majanduses juhtus üks väga suur asi Eestis,  mida mujal polnud. Nimelt lasti pensionifondid vabaks ja sellest johtuvalt visati miljardeid turule. Parimad summad, mis saadi kätte, oli 400000 lähedale. Vale ei olnud see, et need vabaks lasti, vaid see, et need algusest peale tehti. Ajastus oli lihtsalt kehv koroona valguses ja raha ilmus turule üheaegselt.Asi läks kreeni ja pidu ning pillerkaar taevani. Ehitushinnad lendasid lakke, puidu hind kerkis absurdsetesse kõrgustesse. Näiteks korralik, lai põrandalaud maksis varem mingi 5e meeter
 Paar aastat tagasi oli 17. Üks jooksev meeter, mitte ruutmeeter! Lääne-Aafrika mahagon oli ka odavam. Sellest tulenevalt, et raha eriti ei loetud, sai toimuda selline majandusime.  Elektri hind tõusis kordi, käibekat laekus korralikult ja valitsusel ilmselt jäi mulje, et koos rahatrükiga on pärituul korralik ja riigi poolt läks ka sotsimine käima. Raha loobiti vasakule-paremale ja idud said üle kullatud, millest lennuvõimelisi on alla 4%. Nüüdseks oleme oma hindadega konkurentsist väljas ja polegi nagu midagi enam teha, kui hakata elektri/kütuse hindu alla tooma, kuid sellist plaani valitsuses loomulikult pole.
Nüüdseks on püksi pissimise heast tulemusest jõutud külma ja märga faasi ja see kestab ilmselt Eestis kauem, kui mujal. Arvestades tulevaid maksutõuse, lisaks automaksule ka käibe/tulumaks ning kütuseaktsiisi ja maamaks, tuleb liug korralik ja kohalikule mingit raha kätte ei jää eriti, mida majandusse suunata peale hädavajaliku. See jutt, et sügisest keerab taas tõusule on nii lapsik, et isegi muigama ei aja. Samas siiski mõistetav, sest keegi ei saa ju tulla rääkima, et täpe kohale jõudnud ja pupu tulemas.
Vasta

(11-08-2023, 07:49 AM)Külahull Kirjutas:  Nüüd on küll teemast välja, kuid majanduses juhtus üks väga suur asi Eestis,  mida mujal polnud. Nimelt lasti pensionifondid vabaks ja sellest johtuvalt visati miljardeid turule. Parimad summad, mis saadi kätte, oli 400000 lähedale. Vale ei olnud see, et need vabaks lasti, vaid see, et need algusest peale tehti. Ajastus oli lihtsalt kehv koroona valguses ja raha ilmus turule üheaegselt.Asi läks kreeni ja pidu ning pillerkaar taevani. Ehitushinnad lendasid lakke, puidu hind kerkis absurdsetesse kõrgustesse. Näiteks korralik, lai põrandalaud maksis varem mingi 5e meeter
Päris udu ei maksa ajada, püüa veidi tagasi hoida. Võiks panna natuke numbreid illustreerimaks. Eesti SKP maht on aastas midagi sinna 25+ miljardi kanti, esimeses pensionifondidest raha väljavõtmise voorus 2021. aastal võeti välja ca 1,2 miljardit, teises juba tunduvalt vähem. Suur hulk sellest rahast läks võlgade tagasimaksmiseks. Pole põhjust arvata, et eesti majanduse mahust max mõni protsent moodustanud lisandunud raha meil 2022. aastal sellise tohutu hinnatõusu põhjustas. Hinnatõusu põhjused on ikka mujal - energiakriis, tarneraskused, rahatrükk, sõda jne.
Vasta

(11-08-2023, 09:16 AM)Peeter2 Kirjutas:  
(11-08-2023, 07:49 AM)Külahull Kirjutas:  Nüüd on küll teemast välja, kuid majanduses juhtus üks väga suur asi Eestis,  mida mujal polnud....
Päris udu ei maksa ajada, püüa veidi tagasi hoida...
Kui nüüd mõttega lugeda ja rahulikult, siis ehk jõuab point kohale. Mujal maailmas (euroopas) olid samad probleemid, kuid sellist sõgedust ei olnud, nagu viimne päev oleks kätte jõudnud.
Vasta

Varasemalt siin jutuksolnud automaksu määra võimalikust suurendamisest ministri määrusega ning seda võimalust puudutanud arvamusele tehtud "faktikontrollist" räägib mõistuspärases võtmes inimene, kes õigusest ühtteist taipab:

PAUL KERES ⟩ Mis on faktikontroll ja mis arvamuskontroll?

  • Fakt on midagi, mille tõesust on võimalik tõestada.

  • Arvamus ei ole fakt.

  • Faktikontroll on kui meelsuskontroll.


[b]Ajakirjandus peab kontrollima ikka fakte, mitte arvamusi, mille tõesust on võimatu tõestada, leiab vandeadvokaat Paul Keres.[/b]

Juulikuu viimasel päeval avaldas väljaanne Delfi järjekordse «faktikontrollina» pealkirjastatud artikli (FAKTIKONTROLL Ministrid ei saa omavoliliselt automaksu täiendavalt tõsta), mille autor on Marta Vunš. Selles artiklis võetakse luubi alla Eesti Autoomanike Liidu Priit Tammeraiu Facebooki postitus, kus Priit Tammeraid avaldas arvamust, et automaksu kehtestamisega praegu kõne all olevas sümboolses määras luuakse tegelikult seaduses tingimused selle tõstmiseks tulevikus rahandusministri poolt ning see läheb maksu igakordsel kergitamisel mööda parlamentaarsest debatist. Priit Tammeraid viitas seejuures rahandusministeeriumis peetud ümarlauale, kus sellist õigustehnilist lahendust oli arutatud.
Faktikontrolörid võtsid kõnealuse Facebooki postituse üsna raevukalt ette, kaasasid tunnustatud riigiõiguse eksperdi Paloma Krõõt Tupay, ja kuulutasid, et see lihtsalt ei ole võimalik, sest selline olukord olevat põhiseadusevastane.
Mul tekkis seda niinimetatud faktikontrolli lugedes ausalt öeldes üsna kõhe tunne, sest see, mida praegu faktikontrolli lipu all on tehtud, pole ei olemuslikult ega sisuliselt faktikontroll. Eesti keele seletav sõnastik seletab fakti kui midagi, mis on tõesti toimunud või eksisteerinud. Laimuasjade kohtupraktikas defineeritakse faktiväidet kui sellist väidet, mis on tõendatav või ümberlükatav, mille tõesus on kontrollitav.
Näiteks on kontrollitav, kas vastab tõele väide, et korvis on kolm õuna. Need õunad saab kokku lugeda ja kui nende summa on kolm, siis vastab väide tõele. Kui summa on mistahes muu arv kui kolm, siis on väide väär. Õiguslikud arvamused ja tõlgendused ei ole faktid ja need ei allu tõesuse kontrollile. Need on arvamused ja arvamusi saab avaldada igaüks.


Lihtsalt arvajad võivad seda teha erineva autoriteedi tasemelt. Näiteks minu arvamus kindlasti ei ole sama kaalukas kui Krõõt Paloma Tupay või mõne kohtuniku arvamus, aga sellest hoolimata ei ole kummagi näol tegemist faktiga, mille alusel kellegi kolmanda seisukoha tõeseks või vääraks pidada. Lõplik selgus, kas mingi seadus on põhiseadusega vastuolus või mitte, selgub seaduse põhiseaduspärasuse kohta tehtavast kohtulahendist, ent selliselgi juhul ei saa põhiseaduspärasust või -vastasust pidada faktiks. Ka kohtu hinnang seadusele on arvamus, olgugi et see on tehtud kõrgeima autoriteedi positsioonilt. Ka Riigikohtu seisukohad võivad aeg-ajalt muutuda, ning lahenditele kirjutatakse ka eriarvamusi. Fakt on üksnes see, kas seadus on tunnistatud põhiseadusevastaseks või mitte.
Seda, et faktikontrolörid on asunud panema ÕIGE/VALE templeid arvamustele, on seega täiesti väärastunud ja ohtlik suund arvamus- ja meelsuskontrolli normaliseerimisele. Sellisel nähtusel ei tohi demokraatlikus ühiskonnas lasta juuri ajada ja need osakonnad ajakirjandusväljaannetes tuleks likvideerida.
Kõige eelneva taustal mõjub eriti groteskselt see, et ajakirjanik, kellel puudub õigusalane ettevalmistus ja seetõttu võime süvitsi mõista Krõõt Paloma Tupay ja maksu- ja tolliametnik Maret Metsa asjakohaseid kommentaare, teeb nendest loogilise hüppe abil järelduse, et Priit Tammeraiu tõlgendus oligi väär. Sellega ei saa nõustuda.

Tsitaat:Seda, et faktikontrolörid on asunud panema ÕIGE/VALE templeid arvamustele, on seega täiesti väärastunud ja ohtlik suund arvamus- ja meelsuskontrolli normaliseerimisele.



Priit Tammeraid ise kirjeldab, et automaksu üle toimuval arutelul oli kõne all volitusnormi kehtestamine, mis võimaldaks rahandusministril tulevikus muuta näiteks maksumäära selliselt, et maksukoormus suureneb. Sellise volitusnormi kehtestamises ei ole mitte midagi põhiseadusevastast ja seda rakendatakse rutiinselt. Peamine on see, et riigikogu otsustaks ära põhilised maksukoormust puudutavad küsimused ehk sätestaks näiteks maksumäära või selle vahemiku ülem- või alammäärana, maksubaasi, identifitseeriks maksumaksja ja määraks kindlaks muud maksu arvestamise alused, ja kui peab seda asjakohaseks, sätestaks alused maksuerisusteks. Eeldusel, et rahandusminister teeb määruseid volitusnormi piires ja volitusnorm ise on piisavalt määratletud, oleks selline maksuseadus formaalselt põhiseaduspärane.
Kõike seda ju kõnealuses «faktikontrollis» kirjeldataksegi, aga mingil põhjusel (ilmselt ajakirjaniku enda meelsuse mõjul) järeldatakse, et automaksuvastased seisukohad on väärad.
Minu arvates tuleks selline «faktikontroll» koheselt lõpetada.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

Keresel on juriidiliselt õigus, aga sisuliselt pigem mitte.

Riigikogu enamus moodustub valimas käinud kodanike enamuse poolt valitud liikmetest. Fakt?
Riigikogu enamusel (pm ka vähemusel, aga see ei kanna vilja) on alati võimalik mistahes valitsuse liiget umbusaldada. Enamus umbusalduseks ei pea moodustuma üldse koalitsiooni saadikutest . Fakt?
Minister ei saa teha otsuseid väljaspool talle antud menetluspiire . Kui riigikogu on ette andnud maksuvahemiku, siis saab minister selle piires maksu määrata, aga näiteks oma isiklikule 196* aasta Gaz 69-le maksuerandit määrata ei saa. Riigikogu saab. Fakt?
Vasta

(11-08-2023, 10:47 AM)raulex Kirjutas:  Keresel on juriidiliselt õigus, aga sisuliselt pigem mitte.

Riigikogu enamus moodustub valimas käinud kodanike enamuse poolt valitud liikmetest. Fakt?
Riigikogu enamusel (pm ka vähemusel, aga see ei kanna vilja) on alati võimalik mistahes valitsuse liiget umbusaldada. Enamus umbusalduseks ei pea moodustuma üldse koalitsiooni saadikutest . Fakt?
Minister ei saa teha otsuseid väljaspool talle antud menetluspiire . Kui riigikogu on ette andnud maksuvahemiku, siis saab minister selle piires maksu määrata, aga näiteks oma isiklikule 196* aasta Gaz 69-le maksuerandit määrata ei saa. Riigikogu saab. Fakt?
Riigikogu enamus moodustub suuresti poliitgrupeeringute kontoorades paikapandud valimisnimekirjades positsioneeritud poliitsotsiopaatidest. Eesti Vabariigis ei ole isikuvalimised, meil valitakse grupeeringuid.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(11-08-2023, 11:58 AM)DevilDeVille Kirjutas:  
(11-08-2023, 10:47 AM)raulex Kirjutas:  Keresel on juriidiliselt õigus, aga sisuliselt pigem mitte.

Riigikogu enamus moodustub valimas käinud kodanike enamuse poolt valitud liikmetest. Fakt?
Riigikogu enamusel (pm ka vähemusel, aga see ei kanna vilja) on alati võimalik mistahes valitsuse liiget umbusaldada. Enamus umbusalduseks ei pea moodustuma üldse koalitsiooni saadikutest . Fakt?
Minister ei saa teha otsuseid väljaspool talle antud menetluspiire . Kui riigikogu on ette andnud maksuvahemiku, siis saab minister selle piires maksu määrata, aga näiteks oma isiklikule 196* aasta Gaz 69-le maksuerandit määrata ei saa. Riigikogu saab. Fakt?
Riigikogu enamus moodustub suuresti poliitgrupeeringute kontoorades paikapandud valimisnimekirjades positsioneeritud poliitsotsiopaatidest. Eesti Vabariigis ei ole isikuvalimised, meil valitakse grupeeringuid.
Nojah, nii mõeldes pole minu esimene väide tõesti fakt  Cool . Õnneks panin küsimärgi lõppu  Big Grin
Lisaks unustasin valimiskünnise, joone alla jäänud parteide/kandidaatide valijad ei saa Riigikogus mitte mingit esindatust.
Vasta

Vanur nagu ma olen kuulan Vikerraadiot ja seal uudistes : kuskil Võru tn. ja Kastani ? tn  nurgal autoremonditöökoda ning klaasimistöökoda olgu kuu aja pärast kadunud , asemele tuleb büroohoone kaubanduspinnaga , need alad , kus midagi käegakatsutavat tehakse ...ussitakse minema , õhuvõngutajad on soosingus .
 Võim pole kohaliku omavalitsuse käes , vaid kinnisvaraarendajate käes .

 Tegelikult tuleks alustada valimisseaduse muutmisest , ajad segast ja rahvale kahju tegevat poliitikat , oled tagasikutsutud , ilma igasuguste hüvitisteta ning uut tööd otsid töötukassa kaudu .
Vasta

ERR on lasknud välja loo , et eksport kivina kukub.
Mõned tsitaadid:

"Kuigi reeksport püsib mullusel tasemel, on pihta saanud just Eestis toodetud kaupade eksport. Langus on kestnud juba pikalt, nii et jooksevhindades on Eesti eksport kukkunud umbes kahe aasta, püsivhindades aga enam kui viie aasta tagusele tasemele. Peamiselt on pihta saanud töötlev tööstus."

"See asi sai alguse täpselt aasta tagasi, kui kerkisid meeletult energiahinnad. /.../ Meil on Eestis kõige kõrgem inflatsioon Euroopa riikidest ja kõige suurem majanduslangus. Need kaks asja kokku annavadki selle olukorra, kus me täna oleme," sõnas mööblitootjate liidu juht Enn Veskimägi."

Mida arvab asjast aga minister?

"Majandusminister Tiit Riisalo peab olukorda aga paratamatuseks, mis kaasneb majanduse ümberstruktureerimisega.
"Mõnes mõttes on paratamatu, et kui me tahame selles arenevas maailmas, kus meil on soov panna järjest rohkem rõhku kõrge lisandväärtusega teadusmahukale tootmisele, siis nii lihtsalt juhtub," rääkis Riisalo.
"Selline see turumajanduse paratamatus on, jah," vastas Riisalo "Aktuaalse kaamera" küsimusele, kas ta mööblitootjatel soovitab siis teha midagi muud."


Ma loen siit välja, et riik on võtnud ette plaani lõpuks ära leiutada "Lotte kuukivi" ja hakata seda tootma mittemillestki ning müüma miljon eurot tükk. Smile 

Seniks aga kui töötud mööblitootjad seda leiutavad tõstame käibe ja tulumaksu ning teeme automaksu et nad kiiremini leiutaks. Wink Wink Wink 

Üks asi on mida praegu tõsta võiks ja see on karistus varavastaste kuritegude eest sest praegu on kõigil veel hea, (püksid on küll märjad aga veel on soe olla) ja selle vastu väga ei protestitaks kui kõik trahvimäärad ja karistused tõusevad.

Varsti jõuab kuritegevus ka järgi ja siis on võimalik kuritegevuselt kasu lõigata ja politsei isemajandavaks muuta.
Vasta

(11-08-2023, 22:51 PM)jaan mmc Kirjutas:  Kui ikkagi enamus sellist poliitikat (tänast koalitsiooni, mis sest et valetavat) soovib ja valib siis nii on. Mõningad kõhklused enamuses muidugi on aga ilmselgelt päris mandaaditu koalitsioon ja selle poliitika pole. 
 
Ei tea ju kui suur osa on enamus, enne valimisi automaksust juttu polnud ja riigi rahaasjade korda tegemine kõlas ka laristamise vähendamisena, mitte maksude tõstmisena. Mina hääletaks täna teisiti ja tean päris mitmed minu lähedased teeksid sama.
Vasta

Poliitika kohapealt ütlen,et ministeeriumid ei ole teinud kärpimisi vaid hoopis kulud on eksponentsiaalselt suurenenud läbi aja. Kui palju sellest on olnud põhjendatud suurenemine ei oska ma kahjuks öelda. 
Oli siin või ka mujal, mõte,et maksustame pankasid. Mitte panka ei ole vaja maksustada vaid väljaviidava kasumi pealt tuleb neil suuremaid kümniseid tasuda. Praegu on see % ikka väga olematu vs palju raha välja kanditakse iga aasta. Mind ei ärrita isegi see fakt,et igasugu kommerts pangad ajavad oma äri. Vaid see, et kohalikud peavad igasugu lollusi kinni maksma, mida oleks saanud juba ammu enneta. Lisaksin seda, et eesti inimene on kohati ikka jube ahne ja see pidev vahelt võtmine ongi ajanud osad hinnad lakke. Kui ainus viis ära elada ongi 3x vahelt võtta siis ma ei tea, mulle jääb mulje,et majandus ongi üks suur mull.  Sad Ehk nagu onu Lenin ütles: röövida, röövitud. 

LKF seisukoht vahendatud meedia vahendusel:
https://majandus.postimees.ee/7831826/li...-kustutada

Jõuga registrist maha kustutamine lahendaks paljude jaoks ühe suure mure. Aga, mis siis saab kui sa tahad nt 3-5a mitte kasutuses olnud sõidukit jälle kasutada?
Uuesti arvele võtmine saaks siis olema päris soolase hinnaga. Sellisel juhul, teatud % autosid enam tagasi liiklusesse kunagi ei ilmu. Maks arvele võtmiseks on nii suur,et asi lõpetab varem või hiljem metalli kokkuostus.
Vasta

(12-08-2023, 08:57 AM)jaan mmc Kirjutas:  Ei tea ju kui suur osa on enamus, enne valimisi automaksust juttu polnud ja riigi rahaasjade korda tegemine kõlas ka laristamise vähendamisena, mitte maksude tõstmisena. Mina hääletaks täna teisiti ja tean päris mitmed minu lähedased teeksid sama.


Ma söön oma mütsi ära kui peale kütteaktsiisi või kkmi tõusu paljud sama ei mõelnud, Kaja paraku on ikka valitsuse juht. On see lühike mälu, enesepiitsutamine, parema valiku puudumine või mis ?
Tarbijakaitseseaduses on lause, mis võtab selle olukorra lakooniliselt kokku:

"Kauplemisvõte on eksitav ka siis, kui selle mõjul konkreetses olukorras, arvestades kauplemisvõtte kõiki asjaolusid, teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud."

Kahjuks poliitikas pole selliseid eetilisi põhimõtteid kohustuslik rakendada ja tarbija(valija) eksitamine on lubatud.
Asi oleks hoopis teisiti, kui hääletamine oleks nimeline ja kui keegi Rainer tunneb, et tema antud häält on kuritarvitatud saab teha avalduse ning selle tagasi võtta.

Ma seda muidugi teha ei taha sest valisin Isamaad ja minu valitu on käitunud minu ootustele vastavalt.

Aga nagu ma kuskile juba kirjutasin, tüüpiline valija elab suures linnas, maksab laenu-liisingut ja töötab ning tal polegi aega süveneda poliitikasse ning talle on vaja vaid hüüda piisavalt kaua talle sobivaid lauseid ning sellest talle piisab.
Ma olen ikka soovitanud, et võrrelge eelarve tulusid-kulusid omavahel eri riikidel ja jagage summad inimeste arvuga ja on kohe näha kuhu meil raha kaob.
Nüüd on aga see tehtud eriliselt keerukaks muutes eelarve nii segaseks, et keegi ei saagi aru kuhu raha kaob.
2023 aasta eelarve järgi maksab iga töötav inimene keskmiselt aastas riigile 21253 eurot ehk kuus 1771 eurot.
Keskmine palk on samas suurusjärgus, ehk see kisub kuidagi sinna orjapidamise poole...

Elame aga üle oma võimete, riigil kus on alla miljoni tööealist elanikkonda ei saa olla oma kosmoseprogrammi, ei saa olla neljarealisi teid ja veel paljusid asju mida meil tahetakse teha.
Lõpuks aga taandub kõik töötundidesse mitte rahasse ja kui keskmine inimene töötab päevas 8 tundi siis 4 töötab ta omale ja 4 riigile.
Seda suhet saab kindlasti veel rohkem töölise kahjuks pöörata sest Eestlane ei protesti millegi vastu.
Vasta

(11-08-2023, 22:51 PM)jaan mmc Kirjutas:  ..... Me võime siin veel kurta aga ühelt maalt anname oma tehnika marginaalse tugriku eest ühiskasutus jaamadesse või muul skeemil riigile. Seda vastavat rohelobi tuleb ju meedias söögi alla ja peale ja seda ei tehta niisama. Ja see pole mingi uudis, nt. energia kokkutõmbamise plaanid olid juba u. 10 aastat tagasi, miks ma seda väidan, sest siis hakkas eesti energia lobistama ja helistama, et nt. maal võimsusi piirata, st. tehti konkreetseid ettepanekuid osa ampreid nö. ära anda. Siis pani see õlgu kehitama, täna on selge, et energia kättesaadavuse vähendamine sai juba siis alguse.

Hommik!
Nagu ma aru saan, siis see teema on ka juba sujuvalt läinud suvalise mula ajamise kohaks, seega  lisan omalt poolt seda veel juurde.
Mul on üldiselt nii, et enamusest siia forumisse postitatud jutust ma aru ei saa ja sestap tundub see arusaamatu jutt mulle targa ja tõesena, olenemata sellest, et ma ise seda juttu mõista ei suuda. Aga kui ma vahel harva piskust kirjutatust arvan aru saavat ja see tundub mulle viisakalt öeldes tobe, siis ma juba kipun kahtlema ka sama autori muus jutus, no selles targas osas, millest ma aru ei saa!
Tsiteeritud postitust lugesin juba eile õhtul ja oli plaan autorit hoiatada, et ta enam peale ei võtaks, aga ei hakanud lgp. poliitvaatlejat eksitama ja tegin ise hoopis veel ühe õlle...
Vasta

(12-08-2023, 10:55 AM)2715 Kirjutas:  
(12-08-2023, 08:57 AM)jaan mmc Kirjutas:  Ei tea ju kui suur osa on enamus, enne valimisi automaksust juttu polnud ja riigi rahaasjade korda tegemine kõlas ka laristamise vähendamisena, mitte maksude tõstmisena. Mina hääletaks täna teisiti ja tean päris mitmed minu lähedased teeksid sama.

Ma söön oma mütsi ära kui peale kütteaktsiisi või kkmi tõusu paljud sama ei mõelnud, Kaja paraku on ikka valitsuse juht. On see lühike mälu, enesepiitsutamine, parema valiku puudumine või mis ?

Elame aga üle oma võimete, riigil kus on alla miljoni tööealist elanikkonda ei saa olla oma kosmoseprogrammi, ei saa olla neljarealisi teid ja veel paljusid asju mida meil tahetakse teha.
Lõpuks aga taandub kõik töötundidesse mitte rahasse ja kui keskmine inimene töötab päevas 8 tundi siis 4 töötab ta omale ja 4 riigile.
Seda suhet saab kindlasti veel rohkem töölise kahjuks pöörata sest Eestlane ei protesti millegi vastu.

Just - me elame üle Riigi suuruse võimete! Me ei anna ühte tõsisemat linnagi välja, samas on tohutu territoorium hõredalt asustatud. Erinevalt suurte territooriumitega Riikidest, ksu suur osa ongi elanike ja teenuste "Vaba", ja sinan viib enamasti kas üks tavaline maanteeke ja raudteee + on mingi väga piiratud teenuste kogum, sisi meie püüame IGASSE nurka kolmele külamutile ka selle 4-realise ehitada koos kosmdroomi ja kurat-teab millega veel! ÕNNEKS on siiani ära jäänud rahahukkamsie Saaremaa püsiühendus... 
Tegelikult ol iMõisaJürkal õigus - Suur-Tallinn ehk Harjumaa on Eesti elanikkonnale paras plats, siis saab see ka efektiivselt toimida. Ja Harjumaa suures piires toimibki. See on 600 000 elanikku + raplamaa mis on ka osaliselt Tallinna eeslinn. Tartu maakond oma 150 000 elanikuga on juba liiga pisike isetoimimiseks. Ikka seesama töötundide arv, lisandväärtuse loomine, söögi kasvatamine jne.

Me elame selgel ülejõu olles samal ajal ülalpeetavad! Meid peab tegelikutl euroliit ja NATO "üleval" ja arvata on et selle eest tahavad nad midagi meilt VASTU saada! Mida on meil pakkuda, on vaid maavarad. Täpselt sama mis Moskva võimu ajal...  Maavarad on ka suured inimtühjad Loodusalad, kus naatod saavad mõnuga lagastada jne. Meid on JUBA aborigeenideks madaldatud ja Eesti on muudetud koloniaalmaaks! Me oleme tagasi 19.sajandi lõpus, kus inimmass surutakse linna kokku, barakkidesse (lihtsalt modosamad kolemagalad, nagu nad on) elama ja selleks ongi käesolev varamaksustamine. Auto kalliks et peaks sellest loobuma, elu maapiirkonnas tuleb muuta raskeks ja kalliks jne. Siia juurde käib see 15-minuti linna jutt, "rohe"pööre jms. Me andsime raskelt kättevõidetud iseseisvuse käest 28.november 1995 öiroliiduga ühinemise avalduse esitamsiega ja kohe saab ju täis 20 aastat reaalselt iseseisvuse kaotusest aastal 2004! Tasumise aeg hakkab kätte jõudma...  Meie pere ütles referendumil EI! Hea on olla kogu elu aus ka valimistel, hääletades südametunnistuse põhjalt. Natsionalist, Peremees ja Omanik, mõttelaadilt kapitalist nagu ma olen. Minu hääl ei ole meid siia toonud, kus me oleme! Minu valikud Isamaast on ajanud alati piisavalt rahvuslikku aga teistega arvestavat ja enesemääramisõiguse agendat. Laar, Vahtre, Nutt. Ja Brüsselisse Madisson on parim valik olnud. Kaks korda olen libastunud: Nõmme KOV valimistel Mart Meri ja Indrek Tarand öiroopasse! Sots on nakkushaigus...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne