[Nobody]

Trumliga ei jää seisma ju.

Kusjuures korralikult reguleeritud trummel on pidurdamisel suurema efektiivsusega (eeldusel, et pidurisilinder ja trumli suurus on samad, mis ketta puhul.)

Põhjus väga lihtne:
Trumli puhul haagitakse klots vastu trumlit veelgi tugevamini kinni. Ning pole mõtet väita, et ketta puhul on kontaktpind suurem, see ei loe, sest hõõrdejõud ei sõltu kehade pindalast. Muidugi ei saa rääkida siinkohal pindadhesioonist, kus ühe keha pinnaosakesed tungivad teisesse. Nagu suverehvidel, kus hõõrdetegur võib olla kohtati ka üle 1

[pppp]

Kusjuures korralikult reguleeritud trummel on pidurdamisel suurema efektiivsusega

... kuni see veel üle pole kuumenenud.

[stihl]

Kusjuures korralikult reguleeritud trummel on pidurdamisel suurema efektiivsusega (eeldusel, et pidurisilinder ja trumli suurus on samad, mis ketta puhul.)

Jah, sul on õigus.
Ja kõik autotootjad, kes viimased 60 aastat ketastega tõmblevad, on lihtsalt vähearenenud.

Põhjus väga lihtne:
Trumli puhul haagitakse klots vastu trumlit veelgi tugevamini kinni.

Just. Ja Pascali seadus, tegelikult, on ka jama...
Vanames lihtsalt mõtles mingi lolluse välja ja kõik ülejäänud usuvad.

[Nobody]

Kusjuures korralikult reguleeritud trummel on pidurdamisel suurema efektiivsusega (eeldusel, et pidurisilinder ja trumli suurus on samad, mis ketta puhul.)

Jah, sul on õigus.
Ja kõik autotootjad, kes viimased 60 aastat ketastega tõmblevad, on lihtsalt vähearenenud.

Põhjus väga lihtne:
Trumli puhul haagitakse klots vastu trumlit veelgi tugevamini kinni.

Just. Ja Pascali seadus, tegelikult, on ka jama...
Vanames lihtsalt mõtles mingi lolluse välja ja kõik ülejäänud usuvad.

1) Vastutusrikastes valdkondades tulevad ja on uuesti kasutusel trummelpidurid, sest nad ei sa minna kõveraks äkkpidurdamisel ning seega hoo maha pidurdamisel suurelt kiiruselt ohutumad. Rekkad, kiirrongid

2) Jutt ei ole pascali seadusest, vaid sellest, et klotside asetuse tõttu, surutakse klotse vastu trumlit, mis liigub. Kuna üks serv on trumli seina liikumise suunale vastupidine ja teine pikkipidine, siis lisaks silindri survele tõmmatakse ühte klotsi tugevamalt vastu trumlit, seega ka suureneb survejõud ehk ka hõõrdejõud. Samal põhjusel hakati tootma kahe hoovaga trummelpidureid mootorratastele ja autodele, põhjus samuti, et saada suurem pidurdusjõud. Ketaspiduri eelis on lihtsam hooldus, väiksem materjalikulu, hind jne ehk asi mille suunas liiguvad kõik autotootjad.

[argo1974]

Tundub, et küsimusele lähenetakse valelt poolt. Trummel on tõesti ideaalsetes tingimustes (ehk teoreetiliselt) efektiivsem, aga praktikas on süsteemi valikul määravaks, kumb toob endaga kaasa vähem halbu külgi. Ja siin ruulib igal juhul ketas oma parema jahutuse (seetõttu suhteliselt konstantne pidurdusvõime), peaaegu lineaarse doseerimisjõu, kiire rakendus- ja lahutusvõime, hõlpsama montaaþi (lihtsam klotse vahetada), piduritolmu parema eemalejuhtimisega jne.
Pealegi on trummelpiduri isevõimendus tänapäeva sõidustabiilsuselektroonikat täis tuubitud autodel pigem puuduseks (pikad reaktsiooniajad, mittelineaarne toime).

[metsakohin]

Ning pole mõtet väita, et ketta puhul on kontaktpind suurem, see ei loe, sest hõõrdejõud ei sõltu kehade pindalast.

Millest kuradist ta siis veel sõltub? Uisuterad võiks ka 10 senti laiad olla, seisaks paremini püsti, lõhuks vähem jääd.
Ja ikka libiseks sama hästi edasi

[Jesper]

Nobody on ilmselgelt tüüpiline noor inimene, võib-olla isegi tulevane insener, kes on ninapidi natuke liiga kõvasti raamatu vahele kinni jäänud

Silindri suurus pole trumlil ja sama suurel kettal praktikas sama, selle ongi enamus vahest. Kuna kettal ei pea silinder nii pikalt liikuma, saab ta teha sama pedaalikäigu juures suurema, millest tulenevalt on klotsile mõjuv jõud suurem. Kogu moos.

Loomulikult on see jutt ka "huvitav", et hõõrdejõud ei sõltu pindalast Selle loogika järgi võiks piduriklotsid teha metallkroonise suurused ja kallist materjali kokku hoida. Tegelikkuses tungivad klotsiosakesed kettasse ja karmimatel klotsidel isegi seiklevad edasi-tagasi ketta ja klotsi vahel.

Ahjaa, ja et ikka korralikult lõpuni bashida, siis F1 kasutab suurtelt kiirustelt mahapidurduseks ketaspidureid ju ka odavuse pärast, oleks neil natukenegi pappi siis pandaks kohe trumlid. Soovitavalt rekka omad, rekka jupid on üldse kõigeks head.

[motamees]

Vaidlete siin ja aru ma ei saa. Mõlemil on ju õigus. Kahjuks ei tea teema algust. Siin ainult poolitatud asi.
Ketaspidur, trummelpidur, mõlemad on head. Ainult igaüks omal kohal. Mõlemal head omadused ja halbu ka (nagu ikke siin elus). Tavaelu F1ga võrrelda ei saa. Tänavasõidu autole ise kettaid taha aretama hakata täiesti mõttetu teema (vat sellepärast postituse tegingi). See rohkem rahulolu küsimus.

Trumliga ei jää seisma ju.

Ja sedasi ütelda ka ei saa. Ikka jääb seisma. Nelja ketaspiduriga autod kupatavad ka ikka aeg-ajalt kuhugi sisse piduriteekonna vajakajäämise tõttu. Ja kui hakkaks statistikat uurima, siis olen kindel, et kettaid lõhutakse rohkem seina vastas ära.

[pppp]

Kahjuks ei tea teema algust. Siin ainult poolitatud asi.

Siin läks lahti:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=24986

[tarko]

Kusjuures korralikult reguleeritud trummel on pidurdamisel suurema efektiivsusega (eeldusel, et pidurisilinder ja trumli suurus on samad, mis ketta puhul.)

Jah, sul on õigus.
Ja kõik autotootjad, kes viimased 60 aastat ketastega tõmblevad, on lihtsalt vähearenenud.

Põhjus väga lihtne:
Trumli puhul haagitakse klots vastu trumlit veelgi tugevamini kinni.

Just. Ja Pascali seadus, tegelikult, on ka jama...
Vanames lihtsalt mõtles mingi lolluse välja ja kõik ülejäänud usuvad.

1) Vastutusrikastes valdkondades tulevad ja on uuesti kasutusel trummelpidurid, sest nad ei sa minna kõveraks äkkpidurdamisel ning seega hoo maha pidurdamisel suurelt kiiruselt ohutumad. Rekkad, kiirrongid

...

Uutematel veoautodel kasutatakse ikka ketaspiduried (MB, Scania, Volvo...), samuti ka kärudel (Krone)

[Nobody]

Ning pole mõtet väita, et ketta puhul on kontaktpind suurem, see ei loe, sest hõõrdejõud ei sõltu kehade pindalast.

Millest kuradist ta siis veel sõltub? Uisuterad võiks ka 10 senti laiad olla, seisaks paremini püsti, lõhuks vähem jääd.
Ja ikka libiseks sama hästi edasi

Uisk libiseb, sest tera erisurve maapinnale on suur (temp kasvab) ning nn jää ja tera vahele tekib veekiht, nii räägiti meile 7. klassis.
Teoreetikud tunnevad seda Coloumbi hõõrdeseaduse nime all (ei sõltu pindalast vaid pindu kokku suruvast jõust)

Muide, ei olnud üldse plaanis maha teha ketaspidureid ja minu esimene postitus oli kergelt nokkivas toonis. Ei ole ma teadlik ka kõigist eranditest ning mainisin vaid ära, et ekslikult kiputakse unustama lihtsaid põhitõdesi. Olgu selleks, siis trummel või ketaspiduri suurem pidurdusjõud. Loomulikult kui rääkida jahutusest, hinnast, inertmomentidest jne, siis läheb teema juba laiaks jahumiseks ning on ilmselge, et ühtset ja paremat ei ole.

[Jesper]

Mis see põhitõde nüüd ongi mille Stihl unustas? Ainuke mida mina esimesest postist välja loen on puuduv või vigane arusaam Pascali seadusest ja pidurite konstruktsioonist või mõlemist, vürtsitatuna veel paari ebatõega. 7. klassis on jah elu väga lihtne Tegelikkus on siiski natuke midagi muud.

[Ishijupp]

Ning pole mõtet väita, et ketta puhul on kontaktpind suurem, see ei loe, sest hõõrdejõud ei sõltu kehade pindalast.

Millest kuradist ta siis veel sõltub? Uisuterad võiks ka 10 senti laiad olla, seisaks paremini püsti, lõhuks vähem jääd.
Ja ikka libiseks sama hästi edasi

Hehe, sama väitsin minagi ühes vaidluses ja sain kohe vastu hambaid, ja asja eest- Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kookupuutepinna suurusest
( http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5rdej%C3%B5ud ) . Iseasi kuidas seda teadmist pidurite toimimise mõistmisel rakendada

[tiitv]

1) Vastutusrikastes valdkondades tulevad ja on uuesti kasutusel trummelpidurid, sest nad ei sa minna kõveraks äkkpidurdamisel ning seega hoo maha pidurdamisel suurelt kiiruselt ohutumad. Rekkad, kiirrongid

Kuidas trummelpidur ei lähe kõveraks äkkpidurdusel? Täpselt sama moodi suure jõuga metall ületab voolavuspiiri ning venib välja. Ülekuumenemisest ei hakka räägimagi. See on näiteks haagise vedamisel vägagi tähtis. Ise kogenud sõiduautol tagumiste piduritrumlite ovaalseks minemist. Esimesed kettad olid küll tublisti kulunud aga mitte kõverad.

Füüsikaliste arvutuste puhul taandatakse koormused staatilisteks. Reaalses elus on praktiliselt kõik jõud-koormused dünaamilised. See muudab paljutki. Näiteks ei tohi sildu ületada marssides. Tekib dünaamiline koormus, mida ei olda veel võimelised välja arvutama, et sild püsiks püsti. Marssides on ajaloos varemgi sildu kokku kukutatud.

[Jesper]

Ishijupp, see on lihtsustatud empiiriline lähenemine, mida kultiveeritakse põhikoolis, vedades puuklotsi dünamomeetri otsas mööda lauda ringi Kuigi seal juures mainitakse ka, et antud seadus töötab väljaspool laua ja puuklotsi reaalsust halvasti, lasevad noored insenerid selle õhinaga kõrvust mööda.

Lihtne katse, kleebi MacGyveri teip laua peale ja katsu seda servast sikutdes piki lauda edasi nihutada - hõõrdejõud on täiesti tuntav, samas kui teibi mass on olematu. Eksisteerib terve rida materjale, mille puhul hõõrdejõud ei ole lineaarses sõltuvuses kasutatavast jõust, piduriklotsid on üks neist.

[Ishijupp]

Ishijupp, see on lihtsustatud empiiriline lähenemine, mida kultiveeritakse põhikoolis, vedades puuklotsi dünamomeetri otsas mööda lauda ringi Kuigi seal juures mainitakse ka, et antud seadus töötab väljaspool laua ja puuklotsi reaalsust halvasti,

Just, seepärast lisasingi lõppu lause- "Iseasi kuidas seda teadmist pidurite toimimise mõistmisel rakendada" . Samas- peale sedavõrd selget definitsiooni ei paindu keel enam kuidagi välja ütlema, et hõõrdejõud sõltub kontaktpinna suurusest...

[tiitv]

Ishijupp, see on lihtsustatud empiiriline lähenemine, mida kultiveeritakse põhikoolis, vedades puuklotsi dünamomeetri otsas mööda lauda ringi Kuigi seal juures mainitakse ka, et antud seadus töötab väljaspool laua ja puuklotsi reaalsust halvasti, lasevad noored insenerid selle õhinaga kõrvust mööda.

Lihtne katse, kleebi MacGyveri teip laua peale ja katsu seda servast sikutdes piki lauda edasi nihutada - hõõrdejõud on täiesti tuntav, samas kui teibi mass on olematu. Eksisteerib terve rida materjale, mille puhul hõõrdejõud ei ole lineaarses sõltuvuses kasutatavast jõust, piduriklotsid on üks neist.

Teibi puhul on lauale kleebitava tüki suurus on vägagi oluline.

PS
Wikipedia on väga tore asi populaarteaduslikult üldharimiseks. Reaalselt insenerlikku lähenemist leiab sealt ülimalt harva. Põhjus on lihtne - raha. Teadmised maksavad. Insenerid ei kipu väga oma kogemusi ja katsetusi tasuta netis jagama. Neil puudub huvi, et mingit asja ülimalt põhjalikult suudetakse uurida. Neil on huvi, et nad ise ainult saaksid seda võimalikult põhjalikult uurida ning siis oma teadmiste eest raha küsida. Autode juures maksab inseneeri töö oluliselt rohkem kui selle auto tootmine. Umbes 10..15 aastat tagasi toodetud autod kasutasid väga laialdaselt 1930..1940 aastatel välja töötatud lahendusi. Miks? - Sest teatud punktist alates edasi arendamine on väga keeruline.

[indrek1000]

Näiteks ei tohi sildu ületada marssides. Tekib dünaamiline koormus, mida ei olda veel võimelised välja arvutama, et sild püsiks püsti. Marssides on ajaloos varemgi sildu kokku kukutatud.

Selle nähtuse nimi resonants? Kunagi näitas väga effektselt ka telekas seda.

[metsakohin]

Mõne tarkpea heietuste kohaselt võiks autode rehvid olla kordi kitsamad - hõõrdejõud ei sõltu ju kokkupuutuvate osade pindalast. Pealegi ei ole sõiduauto mass nii suur, et kitsamate papudega läbi asfaldi vajub.

Ketaspidurid on isegi lihtlabasele jalgrattale jõudnud ja see ei ole ainult iluasi, ikka pidurdada saab ka.

[andris]

Mõne tarkpea heietuste kohaselt võiks autode rehvid olla kordi kitsamad - hõõrdejõud ei sõltu ju kokkupuutuvate osade pindalast. Pealegi ei ole sõiduauto mass nii suur, et kitsamate papudega läbi asfaldi vajub.

Ketaspidurid on isegi lihtlabasele jalgrattale jõudnud ja see ei ole ainult iluasi, ikka pidurdada saab ka.

Omast kogemusest võin öelda, et ketaspidur õigustab end jalgrattal vägagi. Võrreldes klotspiduriga on pidurdamine (noh, loomulikult kui pidurid ilusti häälestatud on) ikka palju effektiivsem.