1961. abimootoriga jalgratas V-901
#1

Leidsin sellise isendi peaaegu komplektsena ja suures osas algses värvilahenduses Helme lähedalt 2004. aasta sügisel.

Tegemist on Harkovi jalgrattatehase abimootoriga jalgrattaga V-901 (B-901), mida Eestisse tuli uutena Gaujade ja B-902-dega võrreldes väga palju vähem. Teadaolevalt on lisaks nimetatud sõidukile Eestis tänini säilinud veel vaid mõned üksikud enam-vähem vaadatavad eksemplarid.

Sõidukil on peal D4 mootor (selle uuema karterikujuga mudel) ning all 26" mõõduga rattad. Omapärane on raami konstruktsioon - see meenutab suures osas tavalist meesteratast, kuid raami ülemine toru on nn "murdega", sadulapoolne osa läheb veidi allapoole.

Omapärane on ka esirattavedrustus - tavalisele jalgrattakahvlile on alaossa paigaldatud lühikesed õõtshoovad koos spiraalvedrudega. Samasuguseid hiljem paigaldatavaid esiratta vedrustusi müüdi, muide, 1960ndate aastate algul ka kaubandusvõrgus.

Huvitava lahendusega on ka ratta käsipidur - kuna vedrustuse tõttu ei saanud seda rakendada esirattale, viidi see leistangilt oleva heebli juurest tagarattale.

Abimootoriga jalgratas on paari päeva jooksul hädapäraselt puhastatud/korrastatud ja säilinud olukorrast veidi vaadeldavamaks tehtud 2007.a. kevadel. Ratas sai korraldatud seoses Urmas Teearu poolt Kurtna mootorrattamuuseumis avatud abimootoriga jalgrataste näitusege, kuhu sõiduk on tänaseni deponeeritud.

Restaureerimistöödeks nimetatud korrastavaid töid nimetada ei saa - peamiselt sai puhastatud aastatega kogunenud mustust, hädapäraste vahenditega parandatud kahjustatud värvkatet ning asendatud mõningaid puuduvaid/valesid detaile õigete vastu. Sõiduki põhjalikud restaureerimistööd seisavad veel ees, sh ta sõiduvõimeliseks tegemine ning välimuse põhjalikum restaureerimine.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Nüüd ka mõningad fotod sellest sõidukist peale korrastamist ning enne Kurtna muuseumisse deponeerimist. Fotod on tehtud 25. aprillil 2007.

[Pilt: v901_1.jpg]

[Pilt: v901_5.jpg]

[Pilt: v901_6.jpg]

[Pilt: v901_2.jpg]

[Pilt: v901_3.jpg]

[Pilt: v901_4.jpg]

[Pilt: v901_7.jpg]

[Pilt: v901_8.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Huvitaval kombel jätab see murdega või "küüruga" raam ratta välimusest mitte kööbaka, vaid isegi jõulisema mulje, umbes nagu hainina või küüruga kapott mõnel sportlikumal autol. Kuigi vaevalt ratta loomisel seda silmas peeti :-)
Miks see küür tegelikult vajalik oli, ei saagi aru. Kui sama kõrgusega jalgratas võib olla sirge raamiga, miks peaks abimootorjalgratta sadula-osa madalam olema? VÄiksema õhutakistuse taotlus ei tule vist kah arvesse :-)

Kas kuni restaureerimiseni on metall-pealispinnad ka vaha all, et roostetamist pidurdada või lihtsalt niisama puhastatud? Kuigi, jah, tubastes tingimustes selline kerge värvi "vahel" olev rooste vist väga ohtliku kiirusega ei arene...
Vasta
#4

Miks selline "küüruga" raam?
Suur rattaspets ma pole, aga kui seda ratast külepealtalt vaadata, siis tekib tunne, et sadulat on tahetud madalamaks teha. Sirge raamiga oleks sadulatoru palju kõrgemal, vastavalt ka sadul.
Ehk on mootoriga sõidul parem, kui jalad vabalt maha ulatuksid?

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#5

Esmapilgul tundub see küür kummaline küll, et miks just selle kohapeal või miks üldse.Aga lõpuks näed, et miks mitte, toru kalle sobib ju kokku sadula esmese otsa alumise serva kaldegaBig Grin .
Tähelepanelikult vaadates leiab samalt torult ka teise küüru.
Vasta
#6

autorestauraator Kirjutas:Ehk on mootoriga sõidul parem, kui jalad vabalt maha ulatuksid?

Kes teab... oleks justkui ette aimatud seda, et niikuinii hakatakse väntamise asemel võrri käima jooksma ja hüpatakse sadulasse juba suhteliselt suure kiiruse pealt ning myugavam on seda teha madala sadulaga Smile

Aegajalt tuleb ju ette päris huvitavaid kurioosumeid NL tehnikast ja tootmisest.

Näiteks kui venelased kopeerisid ameeriklaste pommitajat B-29, mille mõned eksemplarid hädamaandumisel nende kätte sattusid, siis tehti koopia Tu-4 niivõrd täpselt, et standardvarustusse kopeeriti väidetavalt ka fotoaparaat, mille ameerika piloot oli lennukisse ilmselt unustanud... (võib olla muidugi linnalegend, sest näiteks nii olulised osad nagu mootorid, erinesid originaalist)
Vasta
#7

TeeTL Kirjutas:Kas kuni restaureerimiseni on metall-pealispinnad ka vaha all, et roostetamist pidurdada või lihtsalt niisama puhastatud? Kuigi, jah, tubastes tingimustes selline kerge värvi "vahel" olev rooste vist väga ohtliku kiirusega ei arene...

Oh, ei ole ma nii põhjalikult seda teinud. Lihtsalt... kus oli tugevam rooste, sealt kraapisin liivapaberiga/terasharjaga maha ja panin esimese ettejuhtuva ajutise musta värvi peale. Kus vähegi oli rooste ja värvikaunistuste - nt triipude - segu (st domineeris siiski vana värv miskimoodi), seal püüdsin jätta vana värvi ja seda nüüd küll
vahatada...

Sama roostetanud kroomosade juures - kus oli lausroostet, sealt, maha ja alumiiniumvärv peale. Kus domineeris siiski kroom (roostetäppidega), sealt võtsin peene trelliotsa-terasharjaga roostet vähemaks, uhasin tulemust veidi kroomipoleermögiga ja siis veidi kaitsev veljelakk peale.

Isend tuli teha hädapäraselt vaadatavaks ju üksnes 2 päevaga, et väga silma ei riivaks...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Eks see raami " küür" on selle mõttega, et punnvõrri rohkem mootorrattalikumaks teha, raskuskese ikkagi veidi madalamal.
TeeTL, jutt jumalast õige! Daugavpilsi Lennuväe Sõjakoolis, kus seisid Tu 16 kõrval ka Tu 4 pommitajad, mille peal tuli ka ametit õppida õppejõud rääkis peaaegu sama juttu.
Nimelt oli ühel NLiitu antud B29 piloot kasutanud filmikaamerat ja selle kronstein oli jäänud kabiini raami külge. Esimesed 4 litsensi lendavat kindlust olidki omanud sellist kronsteini...
Veteran.
Vasta
#9

Valdo, kuidas olukorda hindad, kas rattad (pöiad) ja ketiratas on originaalid? Ajan taga pöidade õiget profiili ja kas nad peaks olema värvitud-triibutatud või kroomitud.

Turvaline sõidukite hoiustamine www.hoiupark.ee
Vasta
#10

(20-02-2016, 23:22 PM)Rimsi Kirjutas:  Valdo, kuidas olukorda hindad, kas rattad (pöiad) ja ketiratas on originaalid? Ajan taga pöidade õiget profiili ja kas nad peaks olema värvitud-triibutatud või kroomitud.

Kogu sõiduk on originaalkomplektsuses, v.a. vast ehk vaid sadul. Muidugi, sellest, et minu 901-l on veljed kroomitud, ei järeldu see, et neid ei tehtud värvitud velgedega.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

Kunagi õnnestus ühest prahi hunnikust selline raam leida nagu pildil näha. Aga kahjuks olid torud õhukeseks,kui paber roostetanud Sad


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne