Kahtlased sündmused JJ-s
#1

http://www.postimees.ee/?id=41856

Kas see on see hoone millest siin mõni aeg tagasi juttu oli, et saaks JJVVle juurde katusealust pinda???


Dad.
Vasta
#2

Siin ka video:
http://www.jt.ee/181008/esileht/20010263.php
Vasta
#3

Nii juhtubki kahjuks asjadega kui pole õiget peremeest.Egas Muuseumipapa ei jõua ka kõigel silma peal hoida.Kahjuks saamas siinmail tawaks ,et asjadele pööratakse alles siis tähelepanu kui asjaga miskit juhtunud .Paraku enamus juhtudel juba liiga hilja.Omaltpoolt ei oska ka mingit lahendust hetkel wälla tuuwa.Ehk siiski olukord paraneb.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#4

Veski ei olnud hoone, kuhu plaanis Varjupaiga katusealust pinda laiendada.
Eks asjade tegeliku käigu selgitab juurdlus, kuid kella nelja ajal öösel olla igastahes kõik ornungis olnud ning tuli levis väga kiiresti (kohalikud pakuvad süütamist).
Tehnikat käis kohal isegi Raplast (sealne päästetõstuk).
Vasta
#5

Hetkeseisuga on hoone taaskord tuld võtnud. Samas enamasti peale suuremat põlengut lööbki hiljem kusagilt uuesti leegi välja.
Vasta
#6

Innars Kirjutas:Hetkeseisuga on hoone taaskord tuld võtnud. Samas enamasti peale suuremat põlengut lööbki hiljem kusagilt uuesti leegi välja.

No tere-tere! Kuuldavasti, sai tuletõrje asjast jagu laupäeva hommiku, kuid nüüd, vastu õhtat jälle leegid??
Seal ju oma tuletõrje komando + Koeru lähedal. ka muuseumipapal peaks asi käpas olema. Miks siis põleb?
Vasta
#7

Style Kirjutas:
Innars Kirjutas:Hetkeseisuga on hoone taaskord tuld võtnud. Samas enamasti peale suuremat põlengut lööbki hiljem kusagilt uuesti leegi välja.

No tere-tere! Kuuldavasti, sai tuletõrje asjast jagu laupäeva hommiku, kuid nüüd, vastu õhtat jälle leegid??
Seal ju oma tuletõrje komando + Koeru lähedal. ka muuseumipapal peaks asi käpas olema. Miks siis põleb?

Isegi kui visuaalsel vaatlusel enam ei suitse,siis kusagilt võib ikka vaikselt hõõguma jääda. Niiviisi lõpuks lööbki leegi välja,see on täiesti tavaline nähtus. Olen isegi käinud ühte hoonet kolmel korral kustutamas. Antud veskihoone on nii suur ja nüüdseks juba ka ohtlik,et praktiliselt on võimatu kõike läbi uputada nö igaks juhuks. Soojuskaamerad jms. millega neid peidetud tulekoldeid tuvastada on paraku piisavalt kallid seadmed meie päästekomandode jaoks.
Jaani,Aravete ja Koeru mehed on nüüdseks likvideerinud selle pisipõlengu. Sündmuskohal viibis ka kaasfoorumlasi,eks nemad pajatavad pikemalt Wink
Vasta
#8

Täna hommikul oli jälle väike tossamine ning Raplast sõitis sündmuskohale ka sealne tõstukauto.

Päästegalerii

ytra.eu - Ühistranspordiportaal
Vasta
#9

Vaadates hävingu suurust ja põlengu leviku kiirust, siis ilmselt on tegu tahtliku süütamisega ning sooviga kogu objekt hävitada. Sellest objektist on muidugi väga kahju, kurb kui omaniku ja omaviletsuse/muinsuskaitsjate vahelise kemplemise tulemusel kaotame me kõik. Selliseid asju juhtus Tallinnas muinsuskaitse all olevate objektidega vahepeal päris tihti.

Dad.
P.S. Tegemist minu isikliku arvamusega ja ei pretendeeri täielikule tõele.
Vasta
#10

Kui ma ei eksi, siis põles ju millalgi hiljuti ka üks kutsekooli vanadest hoonetest?

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#11

Aspelund Kirjutas:Kui ma ei eksi, siis põles ju millalgi hiljuti ka üks kutsekooli vanadest hoonetest?

A.

Seal oli süüdlane keegi gümnaasiumi õpilaskodu elanik (nagu aru sain, suitsetamine).
Vasta
#12

Innars Kirjutas:
Style Kirjutas:
Innars Kirjutas:Hetkeseisuga on hoone taaskord tuld võtnud. Samas enamasti peale suuremat põlengut lööbki hiljem kusagilt uuesti leegi välja.

No tere-tere! Kuuldavasti, sai tuletõrje asjast jagu laupäeva hommiku, kuid nüüd, vastu õhtat jälle leegid??
Seal ju oma tuletõrje komando + Koeru lähedal. ka muuseumipapal peaks asi käpas olema. Miks siis põleb?

Isegi kui visuaalsel vaatlusel enam ei suitse,siis kusagilt võib ikka vaikselt hõõguma jääda. Niiviisi lõpuks lööbki leegi välja,see on täiesti tavaline nähtus. Olen isegi käinud ühte hoonet kolmel korral kustutamas. Antud veskihoone on nii suur ja nüüdseks juba ka ohtlik,et praktiliselt on võimatu kõike läbi uputada nö igaks juhuks. Soojuskaamerad jms. millega neid peidetud tulekoldeid tuvastada on paraku piisavalt kallid seadmed meie päästekomandode jaoks.
Jaani,Aravete ja Koeru mehed on nüüdseks likvideerinud selle pisipõlengu. Sündmuskohal viibis ka kaasfoorumlasi,eks nemad pajatavad pikemalt Wink
Täna hommikul sõideti välja sellepärast, et eile öösel oli 3. korruse aknast näha hõõgumist, kuid seoses hoone ohtliku olukorra tõttu ei olnud võimalik antud tulekollet likvideerida. Raplast saabunud redelautole polnud aga öösel juhti võtta, sellepärast alustati kustutamist täna varahommikul.
Vasta
#13

http://www.postimees.ee/?id=42401&com=1

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

Regardman Kirjutas:Raplast saabunud redelautole polnud aga öösel juhti võtta, sellepärast alustati kustutamist täna varahommikul.

Ära poiss aja käojaani.
Ma juhtumisi juhatan seda komandot "kohakaasluse" alusel, kust mainitud auto tuli.
Eestis on hetkel redelid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Rapla oma on korvtõstuk.
05.19 anti kellad häirekast esimesel käimisel, 7 minutit võttis aega asendusautojuhi järkamine depoosse ja mehe komandosse saabudes, pani korv minema. Öösel ei saanud see masin kohe kuidagi seal olla ilma juhita. Teise päeva hommikul tellis häirekeskus masina alles peale kaheksat hommikul.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#15

peeterpaul Kirjutas:[quote=Regardman]

Eestis on hetkel redelid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Rapla oma on korvtõstuk.

OT: niipalju kui mina Eestimaiseid päästemasinaid tean, peaks eelmainitud neljas kohas olema just korvtõstukid ning korvtõstukil ja redelautol on ikka vaks vahet.
Vasta
#16

mrali Kirjutas:OT: niipalju kui mina Eestimaiseid päästemasinaid tean, peaks eelmainitud neljas kohas olema just korvtõstukid ning korvtõstukil ja redelautol on ikka vaks vahet.

Jep, viga lipsas sisse. Tartus on tõesti korv, kutsung 42. Lisaks Tallinnale ja Narvale on redel ka Jõhvil. Tallinnas on lisaks redelile ka korv arvel.
Seega - tiba puudulikud teadmised, mis?
Aga bottomline - rapla auto ilma juhita kusagil suvalises kohas öö otsa ei konuta. Ja mitte keegi, peale väljaõppe saanud meestest sellel kettas ei ole. Kui ei tea, ää lõksuta.
Mõtlemisainest oleks igal juhul J-Jaanile endale - ehk tasuks mõni kõrgemale ulatuv pritsuauto ikka korda ka teha, selle asemel, et platsil roostetada lasta. Oleks tulevikus abiks. Järvamaal ju puudu korv ja/või redel.
Seltsil kodulehe kohaselt mitu tükki, üks käib mööda paraadegi.
Võtke varjupaiga asisemad tegijad kokku, tehke korda.
Oisu meeste ALG-17 GAZ-51 sassiil, mille foorumiks värskendasime, oli alles 1999 veel Lätis (Harkovis vist tänapäevalgi) op.arves ja toimetas Riia tänavatel.
Nali naljaks, aga mina arvan küll, et Oisu mehed näevad veel seda päeva, mil see redel ka reaalset tööd teeb.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#17

Kui seda teemat nüüd täiendada siis :

Bronto tõstuk on olemas : Kesklinna,Lilleküla,Tartu,Narva ja Rapla komandodel.
Redelautod (osad neist ka korviga) on : Kesklinna,Mustamäe,Jõhvi,Sillamäe,Jõgeva,Valga,Viljandi ja Võru komandodes. Lisaks on seismas neid Põlva,Rakvere ja Narva komandodes,aga need on ilmselt remonti vajavad. Sel aastal peaks saabuma ka uhiuus redelauto Pärnule.
Muidugi pole osad neist otseselt mehitatud,vaid ümberistumisega jne,aga nad on vähemalt olemas.
Minu teada on Järva-Jaanis kõik redelautod töökorras,mõtlesin isegi,et miks ei võiks suures hädas ühte neist kasutada.
Vasta
#18

Veel OT: JJ kõik kolm redelit seisavad ikka katuse all ja ZiL-id peaks mõlemad täiesti töökorras olema (Volvol on sidur läbi). Nii et minu arvates on pigem tegu läbirääkimiste küsimusega (ning ka sellega, kui hästi suhtuvad asjasse kontrolli teostavad asutused - vt näiteks ka http://le.ee/?a=uudised&b=3698).
Vasta
#19

peeterpaul Kirjutas:
Regardman Kirjutas:Raplast saabunud redelautole polnud aga öösel juhti võtta, sellepärast alustati kustutamist täna varahommikul.

Ära poiss aja käojaani.
Ma juhtumisi juhatan seda komandot "kohakaasluse" alusel, kust mainitud auto tuli.
Eestis on hetkel redelid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Rapla oma on korvtõstuk.
05.19 anti kellad häirekast esimesel käimisel, 7 minutit võttis aega asendusautojuhi järkamine depoosse ja mehe komandosse saabudes, pani korv minema. Öösel ei saanud see masin kohe kuidagi seal olla ilma juhita. Teise päeva hommikul tellis häirekeskus masina alles peale kaheksat hommikul.
Jutt ei olegi käinud sellest, et see terve öö J-Jaanis sitsis. Ning usun, et on vähe inimesi (päästealaga kursis olevaid), kes ei tea eelkõneleja seotust Raplaga.
Vasta
#20

Innars Kirjutas:Bronto tõstuk on olemas : Kesklinna,Lilleküla,Tartu,Narva ja Rapla komandodel.
Minu teada on Järva-Jaanis kõik redelautod töökorras,mõtlesin isegi,et miks ei võiks suures hädas ühte neist kasutada.

Bronto on tootja, ja Rapla tõstuki pealisehituse tootja on Simon Snorkel.
Rapla masin on täiesti "plaaniväline" ajalooliselt, mu eelkäija lihtsalt järkas sellise asja siia, kui Eestis olid kõik maakonnad omaette teenistused.
Täna sellist asja vaevalt oleks võimalik teha ja Eesti sugusele riigile enam nii lahkelt varustust ei kingita.
Aga J-Jaani redeleid saaks kasutada kasvõi marionett-teatrina /alt köitest juhitavana/ vahurünnakuks ja kui hästi läbi mõelda, siis ka veerünnakuks. Ei pea seal ilmtingimata mees üleval kõlkuma. Mõtlemisainest jagub igatahes.
Eks võitlemist samamoodi, et seda kaasataks, aga me tasakesi liigume juba eesmärgi poole.
Aga nagu tavaliselt - väärtuslikku hoonet see tagasi ei too, kõik takkajärgi on täppisteadus.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne