GAZ 66 -02 1992a.
#81

Kui sajud hakkasid pihta paar nädalat tagasi, siis saarel oli selle uputus. Lund oli nii palju, et Sörves ei paistnud enam teeääre helkuriga postid. Maanteed olid lahtilükkamata, körvalteedest rääkimata. Tavalise söiduautoga ei olnud vöimalik kodont välja saada. Kange tahtmine tuli teha seda 66-ga, kuid lund oli just niipalju, et Niva-ga sain siiski oma söidud tehtud. Kui veelsuurem lumeuputus tuleks, kus Niva ka enam ei aita, siis saab 66-ga linnas hakata käima. Söitmas käisin temaga siiski, löbus on ju. 3 päeva hiljem, kui sadu löppes lükkas sahk tee maja juurde küll lahti, kuid maru kitsa, silusin siis 66-ga teeäärseid lumekuhjasid, et teed laiemaks saada. Tegin ka akule ühe ravikuuri, sest see algusest pääle vaid enamus metsasöite saanud ning korralikku laadimist siis polnud. Kena 48 tunnine laadimine minimaalsel amperaasiga ning aku taas täies töökorras, ka -25C -ga. Avastasin veel, et vöiks kojameeste varred ära vahetada, sest neil vedrud nörgaks jäänud. Peaks ära proovima ka selle eelsoojendi. See vajab aga nati putitamist (küttepaak sellel natukse liiga kaua tühi olnud), seega kui soojem on siis nokin teda. Seni läks - 25C-ga käima kenasti ilma eelsoojendita.

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#82

läkski soojemaks, -5 kraadi piisavalt soe küll, et auto kallal putitada. Huvi pakub ikka see katel-eelsoojendi. Kruvisin siis selle bentsupaagi maha ning vötsin tööle kaasa. Seal aega teha ja töökojas on köik seadmed olemas mida mehhaaniku hing ihkab.

Kuna see bentsupaak on arvatavasti enamus oma east tühi olnud, siis on ta pöhi läbi roostetanud. Alt sain kraani küll ära kruvitud, kuid vahetükki (mis käib kraani ja paagipöhja vahel) pöhjakeermest kätte ei saanud. Kuna pöhi läheb vahetusse löikasin selle lihtsalt välja. Pöhjakeere on pleki külge nii raudneeditud (neli needi auku aga oleks nagu raudneedid sisse keevitatud) ning äär üle tinutatud. Needid käiasin maha et plekk küljest saada, siis vahetükk koos pöhjakeermega punaseks gaaskeevituspitsiga ning külma vette, peale sellist töötlust keeras vahetükk väga kergelt välja.
Vana pöhi sai ära löigatud. Pöhjast näha, et too on ikke kenasti läbi, kuid paak ise mujalt krundiga veel kooski.

       

Uuele pöhjale keevitan pöhjakeerme uuesti bensiinikindlalt külge ning vahetükk ja kraan läevad siis juba keermega nagu ennem:

   

Kork ise plastik ning igati löhki kuivanud, keeret ennast polnud öieti enam. Sinna siis uus kork keermega vaja teha. Ainuke ligilähedane asi mille töö juurest leidsin on 200 liitrise vaadi väiksem kork: metallist ning tihendiga. Kui mugav seda aga pärast ilmastikuga (mötlen just talve) avada on ... ? Äkisti tuleb möni parem lahendus silma.

       

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#83

Plekk valmis sai see pinki pandud, et punktid peale lasta:

   

Seejärel keevitasime gaaskeevitusega pöhjapleki kinni:

   

Löikasin seni kuni keevitaja keevitas välja korgiosa, lihvisin värvi maha ning vöis selle ka kinni lasta:

           

Seejärel sai tehtud suruöhuga lekketest, ainuke asi mis immitses öhku välja oli tuulutustoru kinnituskoht, sai see kinni lastud ka:

   

Pean oma sönad tagasi vötma, et töö juures olemas köik riistad mida hing ihkab, ei ole meil siin suurt jootekolbi millega saaks pilufiltri kinni joota vahetüki külge. Tinaga jootmine oleks olnud vörgu suhtes ohutum ning nii nagu originaalis tehtu, kuid keevitaja ettevaatlikult sai ka gaaskeevitusega hakkama:

   

Lihvisin vana värvi maha, nüüd ootab paak kruntimist:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#84

Vaatasime seda paaki ning mötlesime ikka, et veega test ei ole piisav bensiinipaagi keevituse jaoks. Teeme öige värvitesti. Valge paksem vedelik väljapoole ning punane roniv vedelik sissepoole. Kui väljast punane koht tekib, on lekkekoht teada.

   

Ja kartused said kinnitust, vaja üks täpp veel pääle panna:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#85

Tubli pöhjalik töö! Cool
Vasta
#86

tea kas kunagi oma söidukiga ka nii sügavale julgen proovima minna, vist mitte:

http://www.youtube.com/watch?v=v_c2nCwRSTA&NR=1

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#87

värvitud, peale kuivamist vaatan, kas vajab veel ühte kihti. Paak sai ka seestpoolt värvkatte.

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#88

(18-10-2009, 09:29 AM)overspeed Kirjutas:  Kui kellelgi on pakkuda neid infrapunaelemente esilaternate jaoks mis koostööd teevad öövaatlusseadmega PNV-57AM, siis andke palun teada. Olen neist huvitatud. Hiljem lisan pildi ka manualist, millised nad välja näevad.
Üks koht, kus liigub selliseid filterklaase, on Spioonipood. http://www.hot.ee/spioonipood/militar.htm
Tellisin endalegi sealt ühe filterklaasi ööbinokliga katsetamiseks. Pimedas on läbi klaasi hõõgniit palja silmaga näha. Infoks veel niipalju et kommerts-öövaatlusseadmed ja laiatarbe-turvakaamerad näevad 850nm lainepikkusega valgust. See klaas aga laseb läbi umbes 940-1000nm lainepikkust, mida näevad ainult militaarseadmed.
Soovin edu tublile vene raua taastajale!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#89

(25-02-2010, 17:51 PM)overspeed Kirjutas:  Paak sai ka seestpoolt värvkatte.

Ettevaatust! Ikarusel kohatud jama! Paagist hakkasid eralduma vorstinaha taolised rullikeerdunud pehmed tükid, välisõhus kuvamisel muutusid mahakoorunud jäigaks lakikihiks. Paagist tuli neid iga natukese aja tagant ja ära tüütas. Õues talv ja kütet peale ei tule. Põhjalik pesu, kuivatamine ja paagi põhja filtrisüdamiku lisamine kõrvaldas probleemi. Kas ungarlased olid meelega teinud siukse asja? Kunagi olevat ühe halvasti vedava Ikaruse mootori kolvipõhjale kraabitud Hui tebe russ.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#90

Sõitsin kohakaaslasena mõne kuu Gaz- 51 tänavapühkija peal, millel oli veepaak peal ja ees stange all rida pihusteid tolmutamise vastu.
Tüütu oli neid pihusteid värvisodist igal tänaval puhastada.
Nii et paaki seestpoolt värvida pole küll mõtekas, koorumise või lahustumise võimalus olemas...

Tervitab Veteran.
Vasta
#91

(25-02-2010, 17:51 PM)overspeed Kirjutas:  ... Paak sai ka seestpoolt värvkatte.
Jutt paistab olevat mineviku vormis... siis tuleb paak panna veidiks ajaks ahju. Tuleb hea paagipraad Toungue Ideaalselt kuivanud korralikule värvile ei tee bensiin midagi.
Vasta
#92

tekkis paar küsimust seoses öövalgusega:
- PNV-57 seadmete juurde kuuluval originaalproþel on sees väga kummaline pirn - mis võiks olla selle võimsus, kas keegi teab?
- arvestades antud proþe võimsust, tekkis kohe küsimus, et kui hästi ta end jahutab, kui kaua üldse oleks mõistlik sees hoida (või oli vene ajal ka kindlasti mingi juhend selle kohta - kogu komplekti manuaal/el-skeem ei teeks paha omada, seda enam et peaksime ühte oma seadet remontima, kui õnnestub)

muidu aga... proþed annavad mõnusat punktvalgust, nii 300-400 m peale oli sõites kenasti näha, kui sai katsetatud omna krazil hiljuti.

(26-02-2010, 10:29 AM)Basilio Kirjutas:  Tellisin endalegi sealt ühe filterklaasi ööbinokliga katsetamiseks. Pimedas on läbi klaasi hõõgniit palja silmaga näha. Infoks veel niipalju et kommerts-öövaatlusseadmed ja laiatarbe-turvakaamerad näevad 850nm lainepikkusega valgust. See klaas aga laseb läbi umbes 940-1000nm lainepikkust, mida näevad ainult militaarseadmed.

p.s.
juba leidsin omale vastuseid...
http://zerg.kharkov.ua/2009-01-11-19-55-...7-lr-.html
ja skännitud versiopon manuaalist
http://zerg.kharkov.ua/2009-01-10-20-35-48/view/19.html

raske lapsepõlv, rauast mänguasjad...
www.keelutsoon.ee
Vasta
#93

Mnjah ... paagi seest värvimisega tegin endale nati lisatööd juurde, tuleb see säält nüüd välja loputada bensiiniga, see värv sääl sees töesti ei pea bensiini, eks vigadest peab öppima kui ei tee ennem uurimistööd.

PNV-le ostsin jah spioonipoest selle filterklaasi, plaanin selle panna küljeprozele, ett mitte esilaternaid muuta. Kui on soov seadmetega öösel söita siis valgustab teed küljeprozektor selle filtriga.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#94

Kas sinu masinal saab muuta salongist rehvirõhku? Kui jah kas süsteem töötab? Millised kraanid on enne ventiile?

Priit Kuldsaar
priit@made.ee
+372 510 9332
www.vanaautod.eu- kollektsioon piltidel
Vasta
#95

(04-03-2010, 19:15 PM)pkuldsaar Kirjutas:  Kas sinu masinal saab muuta salongist rehvirõhku? Kui jah kas süsteem töötab? Millised kraanid on enne ventiile?
Jah saab. Jah töötab.
Kolmandast küsimusest ei saanud häste aru. Igastahes tuleb enne kabiinist juhtimist ratta ventiili kraanid lahti keerata. Siis saab juba asja reguleerida kabiinis oleva kangi kaudu. Suure lumeuputuse tõttu ka kõik variandid kasutusel olnud.
Vasta
#96

Ma ei ole öhusüsteemi joonist ennem niisuguse pilguga uurinud ning auto all pole ka asju uurimas käinud kuna köik toimis, kui vaja proovin uurida (aga maru külm on öues). Süstem on ise nii, et velgedel olevad ventiilide kraanid on tavaolekus kinni.    

Siis ei ole tihendid ja torud surve all ning vöib söita sellise kiirusega mis soovin. Kompressor hoiab oma röhku pidevalt ülal, seda näitab ka manomeeter ja kontrolllamp (pöleb punane kui röhk kompressoril liialt madal, kontrolllambi korrasoleku kontrollimiseks on isegi nupp manomeetrite körval) salongis, öhku on vaja ka järelhaagise piduritele seepärast ka kontrolllamp ning pidev surve. Kummitäitesüsteemi kraan asub salongis kangide juures, sellest siis täitmine ja tühjendamine.
   

Kui nüüd maastikule minek (hetkel siis lumes sumpamine) keeran ventiilidel kohapeal kraanid lahti. Kummiröhumanomeeter näitab salongis kummide röhku, sel ka paksemad kriipsud teatud röhkude juures mis manualis kirjas (needitud plekk armatuuril),
   

näit: 2,8 bar maanteröhk, 0,5 bar min röhk, täisnumbrid niikuitnii.
   

Kompressoriröhk tuleb käsijuhtimiskraanini salongis, sealt täitmisele keerates pääseb kompressorist tulnud 6-7 bar süsteemi ning hakkab kumme täitma, kuid seal peab vist mingi düüs vahel olema, sest see 7 bar küll kolinal kummidesse ei jookse. Täitmise ajal näitab kummiröhumanomeeter salongis rohkem röhku kui kummis oli kuid mitte kohe 7-t. Kui kummitäitmissüsteem on röhu all siis ei ole lubatud söita kiiremini kui 60 km/h, pumbates juurde röhku olekus mitte kiiremini kui 40 km/h, muidu rikub sildadel olevad öhutihendid. Ja vastavalt rehvides olevale röhule ka vastavad kiirused.
Keerates kraani tühjendusele laseb ta röhu rehvidest atmosfääri. Peale söitu ventiilidel asuvaid kraane lahti ei jäeta, sest vaikselt susisevad nad muidu tühjaks.

joonis raamatust (seal pole näidatud, et kompressorile endale on eraldi manomeeter salongis):

   

http://autoruk.ru/gaz-66/dvigatel-gaz-66...lia-gaz-66

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#97

(06-03-2010, 13:56 PM)overspeed Kirjutas:  Kompressoriröhk tuleb käsijuhtimiskraanini salongis, sealt täitmisele keerates pääseb kompressorist tulnud 6-7 bar süsteemi ning hakkab kumme täitma, kuid seal peab vist mingi düüs vahel olema, sest see 7 bar küll kolinal kummidesse ei jookse...

Õhtust

Ei ole seal vist mingeid düüse, lihtsalt see kompressor ise on väga nõrgake. Mäletamist mööda läks miskised 10-15 minutit, kui kõik rehvid 0,5 pealt jälle enam vähem sõidetavaks muutusid. Kõrval sai Zil 131 oma kahe lisarattaga viie minutiga hakkama.

Oli aeg, kus parema puudumisel sai 66 kompressorit välitingimustes värvimiseks kasutatud. Välja nägi see nii, et "operaator" istus kabiinis ja pressis paremat jalga põrandasse, "meister" väljas sai mõne minuti tuisata ja siis suitsupaus, kuniks jälle survet kogus.


Vasta
#98

Ei oskagi nagu miskit vastu vaielda. 0,5 bar-lt saada köik kummid 2,8 bar läeb jah mingi 10 min. Samas täitmise ajal kompressori manomeeter alla 5 bar ei lange tühikäigul, kui pöördeid lisada saab oma 7 jälle täis. Seega peab ta kummide jaoks piisavalt jöudma. Ju siis täitetorude liinil torud ise vöi möni muu sölme koht on läbimöödult väga väike, et nönda kaua aega läeb.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#99

(06-03-2010, 13:56 PM)overspeed Kirjutas:  Ma ei ole öhusüsteemi joonist ..... kraani tühjendusele laseb ta röhu rehvidest atmosfääri. Peale söitu ventiilidel asuvaid kraane lahti ei jäeta, sest vaikselt susisevad nad muidu tühjaks.

joonis raamatust (seal pole näidatud, et kompressorile endale on eraldi manomeeter salongis):
Väga ülevaatlik tekst. Pean vist korra neid rehviventiile vaatama tulema kuna meie 157-l need millegipärast ei pea. Äkki on sarnased kui mitte samad.

Priit Kuldsaar
priit@made.ee
+372 510 9332
www.vanaautod.eu- kollektsioon piltidel
Vasta

Kas see öisevaatluse seade oli Puna Armees kaasas põhimõtteliselt igal 66'l või jagati teda mingiteks ülesanneteks?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne