Abi puulõhkujaga
#41
Diesel- väga nutikalt tehtud masin. Sae inerts on hooratta eest, midagi ei lähe siin kaotsi! Kuidas saevõll koonusega ühendatud? Kas maha joonistama saab näiteks suvel tulla? Või riputaksite paar fotot? Nii läbimõeldud asja kohta vast mõni visand-joonis säilinud? Poe hüdrolõhestaja on juba sellepärast aegluup, et jookseb igakord lõpuni tagasi, olenemata puu pikkusest. Garantiiaja tõttu ei või midagi muuta ka, kuigi käsi sügeleb...
Vasta
#42
heh, maha joonistama ikke võib tulla. minu poolest kasvõi kohe.
ja soovi korral võib ka sae tellida. Smile
samas malli ma võtsin ise ka valmis asja pealt. mingi soome tehasetoodangu saag oli sarnase kontseptsiooniga. minu oma sai lihtsalt üle dimensioneeritud ja igat pidi suurem tehtud.
ja peab mainima, et ikka on liiga pisike.
võll koos kruviga ja ketta kinnitustega on tööriistamarketis letikaup. sealtsamast leidsin ka sobivad rihmarattad ja rihmad. need tuli tellida ja paar nädalit oodata. saag käib mul 2800 pööret minutis, kettal on lubatud maksimum 2850. inerts tõesti suur ja seetõttu saab peris jämmud pakud läbi lõigata hetkega. ja lõhkumisel on ilmselt ka inertsist abi. no ketas 700mm läbimõõdus ka, kaalub üksjagu ja eks ta tõesti hooratas ole. käivitamine ja seisma jäämine võtavad ikke aega.
a tööd teha saab teisega küll. ja nüüdseks juba mitmed sugulased-tuttavad-muidu külamehed ka asja vastand ja saag mul ühtepuhku kuskil komandeeringus.
hüdrolõhkujast ka.
oma seisme tonnisel hiinakal pruugin lihtsat ratsi pideva lõpuni tagasi sõitmise vastu. nimelt lõikan sobivas pikkuses prussijupi, mis üht otsa pidi on puud lükkava talla sees ja teise otsaga toetab vastu massina keret. hoiab väga tõsiselt aega kokku. samas peale töö lõppu tasub klots ää kangutada, hiinlase silindri vars tahab kangeste kärmelt rooste minna.
kui kahekeisi lõhkuda, siis on võimalik ka jagaja kangi õiges asendis hoides tagasijooks peatada, a siis jah peab keegi teine puid majandama, kuna omal jääb ainult üks käsi vabaks.
ja semu mul tegi sarnasele hüdrole mingi jalalüliti, a selle hingeellu pole veel jõudnud süüvida ja seega lähemalt rääkida ei mõista.
Vasta
#43
Jalglüliti on jama. Siis seisad ühe koha pääl nagu 70aastal lauljad olid. Talla koht on ju kindlaks määratud. See ammu läbitud etapp.
Palju targem on panna lüliti ühendusse sellesamuse kangiga. Cool
Aga ikkagid ei saa pooltki sõbra valmistatud lõhkuja vasta. Toungue Ja kellel soovi, siis on see ka saadaval 1000euri eest.
   
   
Vasta
#44
http://www.youtube.com/watch?v=4aY3NHPXu...re=related
sellise all kiiluga vindid pidid ikkagi suht ohutud olema
Vasta
#45
ma ei hakka proovimagi juutuubi vaadata, aga kiil kruvi all on iseenesest mõistetav. ilma pole eriti lootustki puid lõhkuda ja ennast terveks jätta.
Vasta
#46
Ma ikka vaatasin jutuubi. Jäädki vaatama. Cool
Seal ikke igatsorti neid. Uuest peast võtab küll see vint puu näppude vahelt ära, aga kui kulunud ... Üks mees oli ikke päris jõuga selle surumise pääl.
http://www.youtube.com/watch?v=QuAJrVhXk50&NR=1
Ja see puu kinnijäämine ajas naerma. Läks üle muna ja ära ei tule. No sai altpoolt ikkagi kätte.
Smile
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#47
Väga asjalik teema! Endal samuti hüdrolõhkuja ehitus plaani võetud. Vanast ajast vedelevad keldris kaks mootorit.
Pirkad on neil peal seesugused:
http://oliver6.planet.ee/kraam/mootorid/DSCN9851.JPG
ning
http://oliver6.planet.ee/kraam/mootorid/DSCN9850.JPG
Suuruselt on küll teine mootor suurem kui esimene, aga kui see 1,7kvt tähendab võimsust, siis vist tegu hoopis hulka lahjema asjaga. Esimese mootori puhul see 4180 tähendab vast võimsust.. Sel juhul peaks täitsa hästi mulle sobima.
Aga oskab ka keegi mainida mõnda poodi Tartus, kust saab vene traktorite juppe? Nimelt kogu hüdraulika osa on veel puudu/planeerimata. Aga enne peaks natuke ringi vaatama ja selgeks tegema, missuguseid pumpasid, silindreid, voolikuid jm üldse saada on.
Vasta
#48
ma julgeks lahjemat mürki võtta ja väita, et see 4 tuhat millegagi ei näita võimsust küll ühestki otsast. birka on muidugi väga üheselt mõistetav a pigem arvaks, et ehk näitab pöördeid ja sel juhul on peris käbeda konega tegu.
see 1420 võiks ehk heal juhul võimsust wattides näidata.
edit:
pagan, kui see 39 massi peaks tähistama, siis tegelikult võib asi 4+kw olla küll ja 1,4 tpm võib ka reaalne olla.
mürgi söömise ulja väite võtan tagasi ja panen ette koned käima ajada katsuda siis tuvastada andmeid.
Vasta
#49
Esimene mootor 1420 p/min, võimsus sildi järgi 17 kW (võimsuses ma kahtlen,arvatavasti koma vahelt mitteloetav, pigem ikkagi 1,7 kW, sest 17 kw mootor kaalub umbes 150kg, sildi peal on kaaluks märgitud vist 39 kg.)
Teine mootor 1,7 kW, pöörete arv 1420 p/min, kaal 35,5 kg.
Vasta
#50
Praktiliselt ühesugused mootorid, esimene ainult korra Rummus mähkimisel käinud (Jänesseljal vabade meeste tehtul oli ka silt korralikum, lakitud). Suurem hüdropump kui Nš-6(saab näiteks T-150k jõuvõtukarbilt) või Nš-10 käib neile üle jõu.
Vasta
#51
Ah kurja, siis peab ikka vähe vingema mootori vaatama. Kui panna see Nš-10 pump (10cm3 iga mootori pöörde kohta onju?) 1420 rpm peale, siis peaks sealt tagasihoidliku matemaatika järgi läbi käima 14 liitrit minutis. Siukese mõistliku mõõtu silindri mahuks arvutasin 4 liitri kanti olevat. Et aga sääne silinder alla 10 sekundi ära liiguks ühe otsa, peaks vähemalt 24 liitrit minutis pump lööma. Sad Eks hakkan tuttavate keldreid pidi kolama, muud vist üle ei jää..
Vasta
#52
Kusagilt lugesin välja, et hammasrataspumbad kannatavad 4000rpm välja. Kui võtad sealt vastupidavuse huvides umbes poole maha, siis saadki oma 24L minutis kätte. 4kw on NS10 jaoks paras ports.
Smile
______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#53
http://www.youtube.com/watch?v=KdXzaGFkW...ature=fvwp
Üks kena variant bobcati peal.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#54
Mul vahepeal asi niikaugele edasi liikunud, et sain tuttava käest ühe generaatori bensiinimootori. 4,6kw ja 3000rpm umbkaudu. Panen vast sinna selle NS10 pumba otsa ja vaatan, mis saama hakkab.Smile

Generaatori raam on ka alles, üritan sinna vahele selle niiöelda hüdrojaama ära mahutada.
Keegi ehk siit enne kah bensiinimootori külge seda asja hoopis ehitanud? Mul maal tööstusvoolu pole, selles suhtes tundub üsna praktiline. Saab linna juba lõhutud puid tuua.. ei pea enam siin majade vahel müristama hakkama.
Vasta
#55
Hüdrauliline elektriline puulõhjuja käib päris vaikselt, kannatab majade vahel lõhkuda küll, eriti võrreldes saagimisel tekkivate helidega.

Bensiinimootoriga masin oleks töö tegemiseks ikka tüki hullem - lärm, heitgaasid ja vibratsioon on märksa tugevamad. Muidugi kui voolu ei ole, siis pole parata.
Vasta
#56
Kui voolu pole, siis:[Pilt: 1] Igati praktiline. Kinnitub ühe toeka poldiga kopa põhjale. Silindri vars võimalikult jäme- tagastub kiiremini. Ja survetald jäigalt aitaks 1o cm diameetrist (suurega painutas silindrisääre kõveraks mul). [Pilt: 19782403da455e_l.jpg]
Vasta
#57
Mina ei ole sellest aru saanud, miks puulõhkumise masinal on kiil paigal ja hüdro surub talda. Mina oma masinal lahendasin olukorra nii, et tald on paigal ja kiil on silindri küljes. Annab minu arvates väga suure kasutuseelise juurde, nimelt jääb lõhutav materjal füüsiliselt samasse kohta ja ei pea pakke edasi tagasi tõstma.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
http://www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#58
Kiil silindril sobib oksavaba või pliidipaku lõhestamiseks, mis kohe lõhki kargab kui tera nats sisse on läinud. Eelmisel, pildil isendiga lõhutakse ka Antti kuivati jaoks 90- 100 cm pakke. Kui toomingajunn lõpuni vastu punnib, pannakse teine pakk järgi. Ja kuidas sa uue paku paned, kui eelmisest halud jalus?
Vasta
#59
ksf! pen.skar ütles kindla tõe juba ära.
liikuv kirves kõlbab ainult siis, kui töökäik ulatub tallani ja jõudu on aparaadil niipalju, et vajadusel rebib iseennast pooleks. kui emb-kumb tingimus jääb täitmata, siis tuleks kindlasti kirves seisma ja tald liikuma panna.
ühtepuhku õnnestub mõni keerdukasvanud nässakas kirve otsa nii kinni ajada, et seitsme tonnine ei liiguta enam nõksugi ja paku kätte saamiseks tuleb serva alt tublisti kangiga kangutada. kui samaväärselt peaks silindri vart koos kirve ja pakuga väänama, siis tuleks iga aasta mitu korda uut massinat osta.
ja olukord, kus jõudu jägub, aga käiku vaja lisaklotsiga pikendada on ka üsna igapäevane.
Vasta
#60
pöörlev on lahe.
võiks üsna kindlalt kihla vedada, et pigem varem kui hiljem õnnestub sellega ennast ka sandiks lõhkuda.
edit: see pöörlev võiks ehk asi olla kui pakk asetataks mingile kelgule ja soovitavalt veel ka fikseeritaks üles hüppamise vastu ja siis kelk lükataks hooratta juurde. distants peaks seuke olema, et ka kange tahtmisega näpud vahele ei ulatuks.
veel üks edit:
säälsamas pöörleva video juures on ka link ingmars klyv nimelisele videole. paistab pöörlevaga võrreldes suurusjärgu võrra geniaalsem asjandus olevat.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne