T-150 k head ja vead.
#1

Kasutan maaharimiseks "tõhhi"(künd, kultiveermine, libistamine, randaalimine) lisaks mtz- le. Veidi ebamugav, aga sellist lääne masinat 80 hektari jaoks ka osta ei kannata. Kuidas t-150 k-d inimsõbraikumaks muuta. Ootan "tõhhimeeste" ideid ja ratse. Samas ma ei mõista, miks kasutatud t-150k on kolm korda odavam sama aastakäigu mtz-ist.
Vasta
#2

Sest keegi ei taha omale seda "jurakat" õuele. Rus on mitu korda sõbralikum. Kujutad sa ette, et peaksid minema t150k'a metsa. Teeksid temaga külvamist, väetamist jne.
t150k suureks miinuseks on tema suurus. Ta ei ole praktiline töömasin põllule. Ta on esiteks raske, millest tuleneb ka, et tema surve on maapinnale suur võrreldes rusiga.
Kütusekulult on ta väga ebapraktiline. Jõudu tal ka ei ole piisavalt, et omaklassi traktoritele järgi jõuda. Rusiga suudab isegi künda samapalju kui 150ga ja vähema küttekuluga. Võta nii, mtz82 veab 4st kvernelandi vabalt 3x3 ka. Pane nüüd 2x suurem ader 150le taha. Hui ta edasi liigub. Kuid selle eest põletab kütet kahekordselt.
Samas on ka miinuseks liigend raam. Seda tehnoloogiat kasutati ehk 80ndatel kuid tänapäeval ei taha sellise masina peale minna.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#3

Ümberehituseks paigalda käivitusmootori asemele 24 volti starter. Saad vähemalt masina käima millal tahad.
Vasta
#4

Netist leidsin vahvaid täiendusi, mida T-150 K -le pakutakse. Vaevalt, et see masina kütusekulu väiksemaks teeb, aga huvitav ikkagi. Elektriaknad, "kompuuter", jms. http://traktory.ru/Nowhow.shtml
Vasta
#5

Kirovetsi rehvid teeksid head.Madalam erisurve pinnasele.
Vasta
#6

Janek32 Kirjutas:Ümberehituseks paigalda käivitusmootori asemele 24 volti starter. Saad vähemalt masina käima millal tahad.
Lihtsalt sinna asemele ei paigalda sa midagi.Wink Ja kui käivitusmootor korralikult häälde pandud, siis saab sellega igal juhul kindlamini mootori käima. Toungue Isegi kui akut(või veel kahte-24V) praktiliselt pole...
Sai aastate eest sellistega möllatud- ei olnud mingit muret käima saamisega. Kui ainult pentsu paagis oli...Big Grin
Põhimõtteliselt saaks sinna muidugi MAZi 6-se koos elektristarteriga paigaldada... Käivitaks nagu autot- lihtsalt võtmest.
See mõni sekund, mis starterikäivitusega masina käima saamise peale vähem kulub, küll minu arust mingi argument pole.
Pigem on siinkohal käivitusmootorivastastele mulje jätnud korda tegematta logu ja reguleerimatta käivitusmootori käimaajamise/ selle pealtnägemise kogemus.
Kirovetsi rehve sinna samuti ilma ümberehitusi tegematta ei pane... Põllule tasub minna ikkagi topeltratastega.
Vasta
#7

CORRADOg60 Kirjutas:Põhimõtteliselt saaks sinna muidugi MAZi 6-se koos elektristarteriga paigaldada... Käivitaks nagu autot- lihtsalt võtmest.
See mõni sekund, mis starterikäivitusega masina käima saamise peale vähem kulub, küll minu arust mingi argument pole.
Pigem on siinkohal käivitusmootorivastastele mulje jätnud korda tegematta logu ja reguleerimatta käivitusmootori käimaajamise/ selle pealtnägemise kogemus.
Kirovetsi rehve sinna samuti ilma ümberehitusi tegematta ei pane...


maz 6ne on jah ainuke lahendus, kuidas seda romu korralikult liikuma saab.
See mootor veab ka madalatel pööretel ja jõuliselt.

Käivitusmootori kohapealt. Huiat sa viitsid iga 10 sek pärast seda seisata ja siis jälle käivitada. Ma dt75 peal näen seda kogu aeg. TA EI OLE ÖKONOOMNE MASIN. Samas väites, et temaga on hea töötada ka ei usu. 8h järjest pealistudes on taguots nii kandiline et võiks saekaatris laudu temast lasta. (tagumikust)
Käivitusmootor tasub end vaid siis ära kui hommikul käivitad ja õhtul seisab - vahepeal kogu aeg tuli takus. a'la kombainil.

Starteriga see jura jälle, et 2 suurt akut 160st need maksavad ka oma kopika. St 5-6k akude peale iga 4-5a tagant taguda on ka veidi nukker.

Rataste kohapealt võib alla panna kõike. Topelt rattad on ka olemas. (nende paneku komplektid). Kuid nendega oli ka see teema vist, et olid kõrvuti mistõttu kärp tõmbas mulda kiirelt täis ja rattad käisid all ringi.
Isegi kui panna need k700-k701 rattad alla see ei aita ju tema kaalu ega jõudluse juures. Ta on nõrk masin, ei suuda korralikult mingit haakeriista sikutada. Rippsüsteem on väga kaugel (kabiini asetus minu jaoks vilets)
Ainuke koht, kus t150k end veidigi õigustas oli kevadel kultiveerides (sedagi topeltratastega.) Või talvel lund lükates.

Tänapäeva lisavarustusest . Ämmale võid ka miniseeliku selga sikutada, kuid selle poolest ei saa ta veel teismeliseks.

Sorry kuid isiklikult ei poolda seda masinat ühesti otsast.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#8

Selle masina hädad(suur kütusekulu, ebamugav põllu asju ajada) tulenevad arvatavasti sellest, et too on algselt hoopiski miskite sõja asjanduste veoks projekteeritud.
Mu tuttavast harrastuspõllumees ei suutnud seda masinat üle aasta välja kannatada.

Pole miskit uut siin ilmas.
Vasta
#9

Meistrimees Kirjutas:Kasutan maaharimiseks "tõhhi"(künd, kultiveermine, libistamine, randaalimine) lisaks mtz- le. Veidi ebamugav, aga sellist lääne masinat 80 hektari jaoks ka osta ei kannata. Kuidas t-150 k-d inimsõbraikumaks muuta. Ootan "tõhhimeeste" ideid ja ratse. Samas ma ei mõista, miks kasutatud t-150k on kolm korda odavam sama aastakäigu mtz-ist.
Neid ratse on omal ajal ikka nii mõnedki tehtud.
Lühidalt;
- kabiini müra ja soojusisolatsiooni annab väga palju parandada kabiini põrandale ja siseseintele vastavaid materjale kleepides/kinnitades. Ustele korralikud tihendid+ ustele sisepoole polstrid. Kabiin ise peab muidugi korralik olema.
- originaaliste vahetada mugavama lääne istme vastu, samuti istme vedrustus.
-olematu originaal kabiinisoojendus (see toru mis kapoti alla käib, et sooja radikast tuppa juhtida, tasub hästi kaugele visata). Selle asemele vastavalt fantaasiale annab paigaldada/valmistada näiteks mõne sõiduauto soojenduse baasil väga hästi toimiv soojendus.
-tehtud sai ka roolisamba kõrguse/kalde regull. Roolisamba kinnitus sai kabiini külge kinnitatud ja sealt kardaanülekanne roolikarpi tehtud.
-suurest originaalroolist loobusin Saab 9000-st pärit sportrooli kasuks.
-projekti staadiumisse jäi roolikarbi vahetus täishüdraulilise(orbitroli) vastu
-varase väljalaske DON-1500A konditsioneeri osi+ T-150 enda katuselkäiva jahutusseadme osi kasutades sai valmistada päris hästi toimetava konditsioneeri.
-muidugi sai paigaldatud ka tänapäeval nii tavalised sigaretisüütaja, kell ja stereo koos 6 korda 9 ovaalidega.
Igasugu muid asju sai kah tehtud, ei jõua kõike siia kirja panna. Polnud minu, vaid firma traktor, millele sai enda elutingimuste parandamise huvides igasugu ratse tehtud.
Aga see oli ikka päris mitu aastat tagasi.
Vasta
#10

Kiitus neile, kes on vaevunud siia teemasse kirjutama. Kasutan masinat ju tegelikult ainult nädal aega sügisel ja kümmekond päeva kevadel. Põhjuseks ka ainult see, et saaks asja rutem tehtud. Õige see on, et võtab rohkem kütet kui mtz. Samas pole see vahe nii suur, kuna kasutan sellele masinale suht normaalseid haakeriistu. Adraks on nõuka ajal parimaks peetud tsehhi poolripp 5-ne, mis teeb töölaiuseks peaaegu 2,5 meetrit.Tuleb kergemini järgi kui kui vene 5*35. Kultivaator on ka tehtud 9-seks. Topeltratastele olen mõelnud, kuid künniks ärakistuda ka ei viitsiks. Samas olen vaherõngastest huvitatud, kuna jooks rattaid olemas. Tooks romulast mõne korraliku sõiduauto istme(mis tehtud inimese kere järgi ja toetaks ka selga) aga see peab olema väga õhukese konstruktsiooniga. Kabiini taguse ja rooli vahe on ikka suht väike. Millisel autol on sobiv iste?
Vasta
#11

Meistrimees Kirjutas:Tooks romulast mõne korraliku sõiduauto istme(mis tehtud inimese kere järgi ja toetaks ka selga) aga see peab olema väga õhukese konstruktsiooniga. Kabiini taguse ja rooli vahe on ikka suht väike. Millisel autol on sobiv iste?
Äkki oleks mõistlik kuskilt veokate lammutusest mõni veoauto iste koos alus-konstruktsiooni ja vedrustusega osta?
Vasta
#12

vant Kirjutas:
Meistrimees Kirjutas:Tooks romulast mõne korraliku sõiduauto istme(mis tehtud inimese kere järgi ja toetaks ka selga) aga see peab olema väga õhukese konstruktsiooniga. Kabiini taguse ja rooli vahe on ikka suht väike. Millisel autol on sobiv iste?
Äkki oleks mõistlik kuskilt veokate lammutusest mõni veoauto iste koos alus-konstruktsiooni ja vedrustusega osta?
Selle rooli ja istme vahe vastu aitab väga hästi ka rooli vahetus mõne väiksema vastu. Ainult seda tuleb korralikult teha, kui soov TÜV läbida. Ja kui veel roolisamba kalle/kõrgus ka reguleeritavaks teha, siis on juhikoha ergonoomika juba sootuks kõrgemal tasemel...
Veoka istme vedrustus on sinna istme alla üks vähestest ainuõigetest lahendustest. Kui soovi, võib sinna aga ka Grammeri istme kogu kupatusega panna. On kasutatud ka E-de(280/302 jms) istme vedrustusi. Korralikku sellist aga vist enam ei leia...
Omal ajal kasutasin kompotti mingi veoka õhkvedrustusega alaosast ja sellele paigutatud sõiduauto ismest. Iste võis vist Escordi oma olla, aga ei mäleta enam täpselt...
Vasta
#13

unimüts Kirjutas:Käivitusmootori kohapealt. Huiat sa viitsid iga 10 sek pärast seda seisata ja siis jälle käivitada. Ma dt75 peal näen seda kogu aeg. TA EI OLE ÖKONOOMNE MASIN. Samas väites, et temaga on hea töötada ka ei usu. 8h järjest pealistudes on taguots nii kandiline et võiks saekaatris laudu temast lasta. (tagumikust)
Käivitusmootor tasub end vaid siis ära kui hommikul käivitad ja õhtul seisab - vahepeal kogu aeg tuli takus. a'la kombainil.

Starteriga see jura jälle, et 2 suurt akut 160st need maksavad ka oma kopika. St 5-6k akude peale iga 4-5a tagant taguda on ka veidi nukker.
Mis mõte on masina seiskamisel 10sek-ks? Sellisele mõttele pole isegi veel tulnud...Rolleyes Samas ise viitsisin küll ca 3-4 minutise seisaku ajaks seisma jätta. Näiteks viljaveol sai praktiliselt alati punkritäit oodates masin seisma jäetud, kui oli näha, et kohe alla lennata ei tule... Või olin siis mingi eriti aktiiivne? Samas tean selliseid mehi veel õige mitmeidWink
Mis kurat on nii rasket/keerulist selles paari nupu/kangi liigutamises? Aega pole võtnud, aga julgen väita, et korras sooja masina käivitamisele üle 5-6sek-i küll ei kulu.
Ühes endises töökohas tähendas(ja väidetavalt tähendab siiani) ükskõik millise masina üle ca 5-10 mindi tühjalt tööle jätmine korraliku peapesu saamist ükskõik milliselt juhtkonna liikmelt.Smile Peamehhanik näiteks arvas, et võid nüüd starteri ja aku lattu hoiule viia, kui sul neid kavas kasutada ei ole...Wink
Vasta
#14

CORRADOg60 Kirjutas:Mis kurat on nii rasket/keerulist selles paari nupu/kangi liigutamises? Aega pole võtnud, aga julgen väita, et korras sooja masina käivitamisele üle 5-6sek-i küll ei kulu.
Ühes endises töökohas tähendas(ja väidetavalt tähendab siiani) ükskõik millise masina üle ca 5-10 mindi tühjalt tööle jätmine korraliku peapesu saamist ükskõik milliselt juhtkonna liikmelt.Smile Peamehhanik näiteks arvas, et võid nüüd starteri ja aku lattu hoiule viia, kui sul neid kavas kasutada ei ole...Wink

Hea on kui sul on üldse võimalik niimoodi kange liigutades ta käima saada. 90% masinatest ei ole starteriga varustatud enam, sest põllumees on nii vaene, et ei jõua akut osta. Sitemal juhul ka puruksläinud käivitusmootori starteri asendus on probleemne.

Isiklikult viiks rutuga selle starteri ja aku lattu hoiule, traktori omakorda Kuusakoski. Neid sinna seeaasta õnneks juba korralikult läinud. Tartus ühe platsipeal olen isikliklut ca 50kanti näinud läbikäinud seeaasta.

Samas ütle mulle, milline jobu sinna kabiini istub. Millise mehe sa palkad, et ta tööd selles masinas veel teeks. Noor koolilõpetanu kaeb esmalt masinapargi üle ja kui tõesti kuskilt paremat tööd pole võtta, siis suure punnimise peale läheb ka selle masina peale.
Vanad pässid ei suuda enam seal 8h ja 5p nädalas peal olla. Läbikatsetatud teema. Ja need kes suudavad räägivad palganumbrist mis on vähemalt kahekordne keskmine.

Kuid üldiselt on see masin suht ajalugu. Hetkel on suht selge see, et pankrotti läheb see, kes põllumajandusest elatub ja kolhoosiaegse tehnikaga läbi ajab.
Tänapäeva tehnika on niipalju arenenud, et tuleb mõelda põllumehel kas suurendada, leida põllumajanduse kõrvale teine töö või lõpetada.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#15

unimüts Kirjutas:Hea on kui sul on üldse võimalik niimoodi kange liigutades ta käima saada. 90% masinatest ei ole starteriga varustatud enam, sest põllumees on nii vaene, et ei jõua akut osta. Sitemal juhul ka puruksläinud käivitusmootori starteri asendus on probleemne.

Enda tutvusringkonnas lähevad praktiliselt kõik aktiivset tööelu elavad T-150K-d käima ikkagi kabiinist, omades nii akut kui starterit.
Kui ikka sellisele masinale seda 55Ah akut osta ei jõua, siis on vast tõesti viimane aeg selle firma või talu eksistents lõpetada.
Kui akut juba osta ei jõua, siis ülisuure tõenäosusega jääb see masin ilma ka elementaarsest hooldusest. See omakorda tähendab selle masina kiiret surma. Ja seejärel ootab teda tõesti juba Kuusakoski.
Ei ole küll seni kohanud, et keegi ei leia oma T-le starterit. Mõni aeg tagasi vastavas poes käies oli letikaup.

unimüts Kirjutas:Samas ütle mulle, milline jobu sinna kabiini istub. Millise mehe sa palkad, et ta tööd selles masinas veel teeks. Noor koolilõpetanu kaeb esmalt masinapargi üle ja kui tõesti kuskilt paremat tööd pole võtta, siis suure punnimise peale läheb ka selle masina peale.
Vanad pässid ei suuda enam seal 8h ja 5p nädalas peal olla. Läbikatsetatud teema. Ja need kes suudavad räägivad palganumbrist mis on vähemalt kahekordne keskmine.

Siinkohal vastu ei vaidle. Enamus masinaid on mitmete meeste käest läbi käinud. Pole harv ka see, et masin on hooldamatta ja niivõrd rappeks tehtud, et sinna peale ei kipu niisama küll keegi. Liigub aga ka korralikumaid isendeid. Läbiaetud rappe peale tööle minnes oleks hea sellele praktiliselt kapremont teha(hoidku jumal ühe teatud eestis selle masina agregaatide kapremondiga tegeleva firma toodangu eest,mis mingit kriitikat ei kannata). Muidu ei saagi sellega ju praktiliselt korralikult tööd teha, sest pidevalt annab midagi kuskilt järgi. Sellisest asjast aga ei ole enamus omanikke huvitatud.
Isiklikult see remont aastate(üle 10a tagasi praktiliselt) eest läbi tehtud. Tulemuseks oli masin, mis sõitis 4aastat igapäevaselt tööd tehes praktiliselt ilma suurema remondita. Vaja oli ainult hooldust ja üht-teist nipet-näpet.
Palgaga ongi nii, et korralik mees, kes masinast ka üle on, võibki küsida vähemalt paarikordset keskmist. Küsisin isegi omal ajal. Ja sain ka.
Need vennikesed, kes "abiraha" eest tööle tulevad, sest neid kuskile mujale ei võeta teatud põhjustel, võtavad päeva korraga ega hooli oma masinatest karvavõrd.
Kaadriga on põllumajanduses tõsised probleemid.

unimüts Kirjutas:Kuid üldiselt on see masin suht ajalugu. Hetkel on suht selge see, et pankrotti läheb see, kes põllumajandusest elatub ja kolhoosiaegse tehnikaga läbi ajab.
Tänapäeva tehnika on niipalju arenenud, et tuleb mõelda põllumehel kas suurendada, leida põllumajanduse kõrvale teine töö või lõpetada.

Kust võtab see põllumees, kellele elementaarne hooldus, või siis näiteks aku ost üle jõu käib, raha selle uue lääne tehnika ostuks?
Ja ei ole see lääne tehnika iseenesest paljudel juhtudel nii odav pidada.
Kui peaks midagi p...se minema, siis remont ei ole mitte eriti odav.
Näiteks tähendab tõsisem käigukastiremont tavaliselt ca paarisajatuhandest väljaminekut, mootor ca sajatuhandest väljaminekut. Kui peaks mõni aju ära minema, siis räägime vähemalt paarikümnest tuhandest. Ja neid remonte tuleb varem või hiljem ette, sest kõik, mis liigub see ka kulub.
Vene tehnika remont iseenesest on ikka kordades odavam.
Sel aastal on Kuusakoski kandidaate kõvasti lisandumas, sest päris paljudel on tõsised majandusraskused seoses sita suve ja sügisega.
Vasta
#16

Kuusakoskisse ei lähe neid ilmselt enam niipea, sest praegu maksab rauakilo sente. Ja ega neid masinaid enam väga palju pole järele jäänud. Sai siin mõni aeg tagasi endale mõned toonorid soetatud.Sai neid veel paari uue kummi hinnaga. Masin on igati aus tööriist, kui sellega pole röövellikut ümber käidud. Kulumisest tingitud mootori remont ei maksa ka palju(hülsid, kolvid, rõngad, kepsusaaled) umbes kuus tuhat.Kaaned ja klapid teen alati ise, sest riistad oemas. Kui vedelikud sees ja kondentsid aegajalt välja lastud töötab mis mühin.Tahtsin ainult mugavusi juurde luua nagu näiteks:
1.reguleeritav rool
2.mugavam iste
3.soojendus
4. tolmuvabam ja vaiksem kabiin
5. jne

Siis võiks juba raadio ja muu pealegi mõelda.
Ja traktor ning kõik see kokku maksab vähem kui Valtra või John Deere kõrgsurvepump või monopritse, mis kehva küttega võib lihtsalt otsad anda.
Vasta
#17

Meistrimees Kirjutas:Kuusakoskisse ei lähe neid ilmselt enam niipea, sest praegu maksab rauakilo sente. Ja ega neid masinaid enam väga palju pole järele jäänud. Sai siin mõni aeg tagasi endale mõned toonorid soetatud.Sai neid veel paari uue kummi hinnaga. Masin on igati aus tööriist, kui sellega pole röövellikut ümber käidud. Kulumisest tingitud mootori remont ei maksa ka palju(hülsid, kolvid, rõngad, kepsusaaled) umbes kuus tuhat.Kaaned ja klapid teen alati ise, sest riistad oemas. Kui vedelikud sees ja kondentsid aegajalt välja lastud töötab mis mühin.Tahtsin ainult mugavusi juurde luua nagu näiteks:
1.reguleeritav rool
2.mugavam iste
3.soojendus
4. tolmuvabam ja vaiksem kabiin
5. jne

Siis võiks juba raadio ja muu pealegi mõelda.
Ja traktor ning kõik see kokku maksab vähem kui Valtra või John Deere kõrgsurvepump või monopritse, mis kehva küttega võib lihtsalt otsad anda.

Mõtted kiiduväärt. Igal juhul jõudu ja tahtmist plaanide elluviimisel ja masina eest hoolitsemisel.
Kahjuks ei taibanud oma töömasinast tol ajal mingeid pilte teha, mis praegu abiks oleks olnud. Ei tulnud lihtsalt pähe. Ja enam pole, millest teha, sest masin leidis otsa joodikust traktoristi käe läbi siloaugus külili maandudes. Masin küll "taastati", kuid sellest sai pärast seda kõige tavalisem T, kuna kabiin, plekid ja ka radikad seda pauku üle ei elanud.
Vasta
#18

ausalt õeldes võtab ikka karbi lahti, et ikka vanade-heade masinate eest ikka hoolitsetakse ja tehaksegi veel paremaks. aga põhiline on see et ikka tahmist on.. muidu tahaks isegi teha aga pole masinat... vanusest rääkima ma ei hakka ja raha kh põleBig Grin
Vasta
#19

Harrastuspõllumehele pole ju mingit uut lääne masinat vaja.Saab enda sada hektarit vene tehnikaga haritud küll ja kui teine töökoht veel lisaks põllumajandusele on siis saab leivaraha ikka kätte ja noaotsatäie võidki peale.
Vasta
#20

Laurix Kirjutas:Harrastuspõllumehele pole ju mingit uut lääne masinat vaja.Saab enda sada hektarit vene tehnikaga haritud küll ja kui teine töökoht veel lisaks põllumajandusele on siis saab leivaraha ikka kätte ja noaotsatäie võidki peale.

See töökoht hakkab siis põllumajandust suuremalt osalt toetama.

Teisalt kas harrastuspõllumees ei kae siis uusi masinaid. Harrastus= pealemaksmine. Pole vahet kas tegu mingi masina taastamisega või põlluharimisega. Lõpptulemus on sama. Juba vene aja lõpul ostsid harrastuspõllupidajad endale uut tehnikat. Soovides pääseda sellest remondist, mis kaasneb vana ja kulunud masinaga.

Kui harrastus potipõllumees hakkab raha lugema, et mis tal mingi asi maksma on läinud. a'la tehnika hooldus, uue tehnika seotamine jne, siis on lõpptulemus, et masinad lagunevad kätte ära. Keegi neid ei remondi enam. Sõidavad niikaua kui veel ressurssi on.
Samas mulle tundub, et sellel potipõllumehel polegi midagi tarka teha peale remondi;D teine variant on pudel.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne