15-06-2009, 10:22 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-06-2009, 14:48 PM ja muutjaks oli gruppen.)
(13-06-2009, 22:56 PM)hulgus Kirjutas: Kinnitan, tegu oli Viljandi Autobaasi mehega, kes teelt välja ja puusse pani, samas nii õnnetult, et kabiinist välja ei pääsenud, masin süttis...
Õnnetuspaigas on (oli?) mälestuskivi, kuid nüüd pole enam ammu käinud, kas alles on?
Minu isa mäletamist mööda mingi aeg hiljem räägiti, et lahang näitas, et mees oli juba puusse sõitmise hetkel surnud, kuid järgnev lament kindlasti soodustas keelustamist.
Avariiga pildi kohta: Mehed raja äärest olid veel kiirabi kohale lükanud ja ära sest rada oli nii püdel, et kiirabi ei liikunud. Esmaabi andmises ja vägede juhatamises oli pr. Roosileht Märjamaalt osalenud. Tema mees sõitis ju ka. Isa kirjeldas seda avariid kui väga jõhkrat. Gaz oli kõigepealt üle külje veerenud ja siis oli üle nina loopima hakanud ja kõige tipuks sõitis siis teine mees veel sisse. Sama nimega mees olevat hiljem veel autosporti harrastanud aga kas ka reaalselt sama - ei oska öelda. Ühe jutu järgi aga kahjuks suri vigastustesse
Vigala lumeraja aasta saab teada küll - pole probleemi. (Edit: viimane rublatalv- viimane Vigala lumerada. Isa ütles, et see oli väga märg olnud)
(12-06-2009, 21:26 PM)carrec Kirjutas: To gruppen.Aprill pole võimalik, oli minu meelest 24. veebruar. EW aegne talulipp heisati sellel puhul võistlustelipuna.
Sinu eelviimased pildid on tehtud Vigala lumerajal, aprilli kuus, aastat täpselt ei mäleta enam, aga õues oli suur sula ja vett oli nii palju rajal lumevallide vahel et kohati ulatus üle veoka stange.
Suurele sulale eelnenult oli rada olnud kiire ja kuratlikult libe. Vett veeti mõndadesse kohtadesse külmaga veel juurdegi. Lätlased kutsuti ka külla - nende nõudmine olevat olnud, et rajal peab saama ka üle saja sõita, muidu nad ei tule. Ennem sula olevat pikal sirgel sada+ ka naljaasi olnud, sestap lubati lahkelt, et saab küll. Võimalik, et sellel võistlusel toimus esimene avarii juba ennem starti. Eelmisel õhtul saabunud saarlased keerasid sellelsamal pikal sirgel oma veoka üle nupu nii õnnetult, et sellega starti ei saanudki.
Paar aastat tagasi paigaldasin isa rallikale peale ka tolleaegse mootori ja võin kinnitada omadest kogemustest, et 100+ ei ole probleem täna ja ei olnud ilmselt ka siis.
Kindlasti tekib kellegil küsimus, et kuidas mootorid töötasid kui vett oli stangeni. Vastus on lihtne ja rohelist erakonda koomasse viiv - mootori süütesüsteem valati üle mootorilõliga - sestap ei saanud ka vesi ligi.
Mis puutub spordiala toetamisse näiteks Vigala kolhoosi poolt siis see hakkas toimuma alles pärast paremate kohtade saamist võistlustel. Teine mootor oli ilmselt igal endast lugupidaval sõitjal kodus olemas. Samuti olid vajalikumad asjad ka sõidule minekul kaasas (nuka hammasrattad jms.) Tuleb meelde isa jutt kuidas ühel sõidul oli nuka hammasratta südamiku puruks löönud ja kui siis -20 kraadises külmas kiisul nina eest ära polditi kahe mehe poolt koos radikaga. Seejärel rinnakaan ja siis kui juba hammasratta kallale mindi oli tulnud peakohtunik vaatama mis toimub. Peale ebareaalset küsimust: Mis teete? Oli üks abilistest käratanud: Et ei näe või, remonti?! Järgmiseks sõiduks oli auto koos ja stardis.
P.S. Carrec - tead sa mis vanameister Kaupo- Lembit Virk'ist saanud on?