Veoautosport
#21

(14-06-2009, 18:59 PM)PETSS Kirjutas:  Eestis sõitsid ja sõidawad senini weokarallit GAZ 51,52.Wenes tehtud piltideelt näha ka ükikuid ZIL 130.Kas siinmail ka ZIL id sõitnud ja kuidas näewad foorumlased weokarallit Eestis lähitulewikus ette?Mõtlen seda aega kui 51,52 enam niisama lihtsalt võtta pole.
Nii kurb kui see ka pole, vanadel GAZidel baseeruv veoautosport on vähehaaval hääbumas. Krossis jagub veel osalejaid ja õnneks on ka noori tulnud ala juurde, ralli poolel aga midagi rõõmustavat ei ole. Kuni võistlejaid niipalju, et korraldajatel võimalik üritusi läbi viia, ala veel elab. Kaasaegsete autodega veoautosporti siinsetes oludes hästi ette ei kujuta, kui isegi maailma autospordis on veoautosport (esindatud põhiliselt ringrajal) hääbumas. Tootjad on kaotanud ala vastu huvi ja puht fanatsimist kaua ei liigu. Kui kellelgi on häid ideid, kuidas veokad autospordist ei lahkuks, tasuks neid kindlasti ka alaliidu ja veokakomiteega vahetada. Üks mõte, mis EALis vaikselt idanenud, on seotud autode mitmevõistlusega, kus saaks kasutada tänapäevast tehnikat.
(14-06-2009, 19:04 PM)EdR Kirjutas:  Venes on vist spetsaalne ZIL-130 klass olemas ja see automark paistab sealmail olevat populaarsem kui meil. Meil vanasti olid GAZ-51 ja 52-d,hiljem lisandusid ka 53-d aga ZIL-i nagu polegi olnud? Või olid kunagi ammu nii 70-tel aastatel?

ZILid on ka Eestis eraldi võistlusklass olnud. Autokrossis 1975-77; talikrossis 1975-79, 1980 mitmevõistluses. Rallis ja rallikrossis on ZILidel osaletud ja ka siin-seal videtud. ZIL-130 klassis on võidetud ka N.Liidu Meistrivõistluste kuld autokrossis (1970 a. Tõnu Evert). Lisaks veel mõned kahvatumad medalid. Paraku tänapäeva veoautospordi reanimeerimiseks ei sobi ka ZILide klass.
Vasta
#22

(13-06-2009, 22:56 PM)hulgus Kirjutas:  Kinnitan, tegu oli Viljandi Autobaasi mehega, kes teelt välja ja puusse pani, samas nii õnnetult, et kabiinist välja ei pääsenud, masin süttis...
Õnnetuspaigas on (oli?) mälestuskivi, kuid nüüd pole enam ammu käinud, kas alles on?

Minu isa mäletamist mööda mingi aeg hiljem räägiti, et lahang näitas, et mees oli juba puusse sõitmise hetkel surnud, kuid järgnev lament kindlasti soodustas keelustamist.

Avariiga pildi kohta: Mehed raja äärest olid veel kiirabi kohale lükanud ja ära sest rada oli nii püdel, et kiirabi ei liikunud. Esmaabi andmises ja vägede juhatamises oli pr. Roosileht Märjamaalt osalenud. Tema mees sõitis ju ka. Isa kirjeldas seda avariid kui väga jõhkrat. Gaz oli kõigepealt üle külje veerenud ja siis oli üle nina loopima hakanud ja kõige tipuks sõitis siis teine mees veel sisse. Sama nimega mees olevat hiljem veel autosporti harrastanud aga kas ka reaalselt sama - ei oska öelda. Ühe jutu järgi aga kahjuks suri vigastustesseSad

Vigala lumeraja aasta saab teada küll - pole probleemi. (Edit: viimane rublatalv- viimane Vigala lumerada. Isa ütles, et see oli väga märg olnud)
(12-06-2009, 21:26 PM)carrec Kirjutas:  To gruppen.
Sinu eelviimased pildid on tehtud Vigala lumerajal, aprilli kuus, aastat täpselt ei mäleta enam, aga õues oli suur sula ja vett oli nii palju rajal lumevallide vahel et kohati ulatus üle veoka stange.
Aprill pole võimalik, oli minu meelest 24. veebruar. EW aegne talulipp heisati sellel puhul võistlustelipuna.
Suurele sulale eelnenult oli rada olnud kiire ja kuratlikult libe. Vett veeti mõndadesse kohtadesse külmaga veel juurdegi. Lätlased kutsuti ka külla - nende nõudmine olevat olnud, et rajal peab saama ka üle saja sõita, muidu nad ei tule. Ennem sula olevat pikal sirgel sada+ ka naljaasi olnud, sestap lubati lahkelt, et saab küll. Võimalik, et sellel võistlusel toimus esimene avarii juba ennem starti. Eelmisel õhtul saabunud saarlased keerasid sellelsamal pikal sirgel oma veoka üle nupu nii õnnetult, et sellega starti ei saanudki.
Paar aastat tagasi paigaldasin isa rallikale peale ka tolleaegse mootori ja võin kinnitada omadest kogemustest, et 100+ ei ole probleem täna ja ei olnud ilmselt ka siis.
Kindlasti tekib kellegil küsimus, et kuidas mootorid töötasid kui vett oli stangeni. Vastus on lihtne ja rohelist erakonda koomasse viiv - mootori süütesüsteem valati üle mootorilõliga - sestap ei saanud ka vesi ligi.
Mis puutub spordiala toetamisse näiteks Vigala kolhoosi poolt siis see hakkas toimuma alles pärast paremate kohtade saamist võistlustel. Teine mootor oli ilmselt igal endast lugupidaval sõitjal kodus olemas. Samuti olid vajalikumad asjad ka sõidule minekul kaasas (nuka hammasrattad jms.) Tuleb meelde isa jutt kuidas ühel sõidul oli nuka hammasratta südamiku puruks löönud ja kui siis -20 kraadises külmas kiisul nina eest ära polditi kahe mehe poolt koos radikaga. Seejärel rinnakaan ja siis kui juba hammasratta kallale mindi oli tulnud peakohtunik vaatama mis toimub. Peale ebareaalset küsimust: Mis teete? Oli üks abilistest käratanud: Et ei näe või, remonti?! Järgmiseks sõiduks oli auto koos ja stardis.


P.S. Carrec - tead sa mis vanameister Kaupo- Lembit Virk'ist saanud on?
Vasta
#23

http://pilt.delfi.ee/picture/5226351/

Peaks sama avarii olema. Lõpuks leidsin. Kahjuks ei saa sealt vist otse kasutajale kirja saata.

(14-06-2009, 19:39 PM)emsa Kirjutas:  Nii kurb kui see ka pole, vanadel GAZidel baseeruv veoautosport on vähehaaval hääbumas. Kui kellelgi on häid ideid, kuidas veokad autospordist ei lahkuks, tasuks neid kindlasti ka alaliidu ja veokakomiteega vahetada.
Teeks siis siin väikese arutelu, mille positiivseid tulemeid võiks siis edastada alaliitu ja komiteele. Minu paar uitmõtet järgnevalt:
Kas oleks mõeldav ka tehniliste tingimuste muutmine? Klass 51/52 võiks omada ka karmimaid piiranguid, midagi nagu 53-del on. Ja jumala eest - tõstke miinimumkaalu. Gaz-51a on tühjalt 2700 kg, tehn. tingimustes on koos turvavarustusega min. kaal 2000kg.Rolleyes
Vaatasin Varstu viimase krossi pilte ja ka videot youtubest ja no mida ma pidin nägema. Gazid ei lähe tõusust ülesRolleyes Kokku ukerdas vist neli mingil momendil korraga seal. Variante on kaks: kas mootorid on nii lahjad mis ei jõua masinat üles vedada või siis (ja tõenäolisem), et masinatel ei ole kaalu ehk haakumist. Kui haakumist ei ole siis keerab ratta ringi ja on kõik. Olen enam kui kindel, et raskema kastiga auto oleks seal tõusupeal nende vahelt võinud slaalomit sõita. Milliseks muutub ala maine kui pooled võistlejad jäävad rajale kinni? Kukub ma oletan - see aga mõjutab tervet sarja püsimajäämist üpris tugevalt. Raskemad kastid võivad küll vähendada üldkiirust siledatel ja sirgetele radadel, kuid päris krossidel ma ei usu, et väga suur vahe tekiks. Seevastu oleks aga vaatemängu rohkem kui käiks reaalne võidusõit ja mitte kummipalli stiilis põrkamine raja kohal.
Mulle millegipärast on hakanud tunduma, et inimesed vaataksid pigem "vanakooli" veokate sõitu kui "liblikaid". Vähemalt endised sõitjad 1980ndatest ja sealt ajast käiksid küll vaatamas - praegu nad seda eriti teha ei taha.
Noori tuleks kindlasti juurde meelitada ja ma usun, et see suurendaks huvi asja vastu kui ka klassis 51/52 saaks mõnevõrra väiksemate kulutustega hakkama. Tuletaks siinkohal kõigile meelde, et 1980ndate keskpaigal Taali krossirajal sõitis Gaz-51 üle "Vihuri-Lada" ringiaja. Seda reaalse võistluse käigus ja mitte spetsiaalüritusena. Autod olid siis aga sellised nagu eelmisel lehel fotodel (ei olnud bõmmijagajaid ja karburaatoreid ja kolbe). WRC-ga võrdväärseks veokat ei saa iialgi. Pigem tuleks panustada omanäolisusele ja äratuntavusele. Selle juurde aga 5 mm kastipõhjaga autod mille kasti üldkõrgus 150 mm (ei usu, et kellegil mõõdud väga palju suuremad on) nagu ei kuuluks.
Teine versioon, et ala reklaamida: demonstratsioonsõidud nn. vana-kooli veokatega. Kui sellele kuidagi video ka külge pookida, et kasvõi youtubest inimesed seda näeksid siis ehk ka menukus (ja sellega koos ka ilmselt sõitjate arv) tõuseks. Ütlen ka ära, et jah, olen teadlik, et meil on "surutis" praegu. Selliseid videosid juutuuuubist vaadata on ikkagi meeldiv ja ilmselt ka entusiastide-kaameraomanike kaasamisel mitte kallis. Praegugi ju laetakse neid üles - kui seda koordineerida siis... saaks paremini vast isegi veel? Usun küll!
Sest muidu ei ole ju enam midagi kuulda veokate võidukihutamisest. Taalis vist kah enam ei võistelda - kuulda pole küll olnud. Ja kui inimene ei kuule, et midagi toimub siis ta ise ei pruugi infot otsida, et sinna kuhugi veokate võistlust vaatama minna.
Vasta
#24

Tean , et märjamaal seisab/seisis neid vanasid ralli 51-sid päris palju ühes kohas , üks 52 isegi (sellele oli paigaldatud 51 esiosa).See kelle valduses see maatükk(firma) on sõidab praegu kah rallit. Paar turbaveo mazi oli vist ka.
Vasta
#25

http://www.youtube.com/watch?v=Oeot1LyIvsY&feature=related
Vasta
#26

TO gruppen:
Vanameister Kaupo-Lembit Virk on täies elujõus ja hea tervise juures ning tegutseb Saha-Lool. On täis entusiasmi ning ta enda sõnade järgi, kui toimuks mingid võiduajamised vanakooli autodel, või veelgi parem mitmevõistlused oleks tema osalemises käpp. Muidugi vaevavad teda majanduslikud raskused aeg-ajalt.
Vahepeal oli ta isegi nii entusiasmi täis, et taris naabrimehe moskvichi oma hoovi peale ning plaanis mõne rahvasprindi mosseliiga arvestuses sõita. Kahjuks plaanideks need siiani on jäänud.
Kui aastapäevad tagasi enda võidusõiduautot käisin endisel Loo söerajal testimas, oli vanameister kohe platsis, elab ta seal lähedal. Küsis proovida, millest ma muidugi ei saanud keelduda, ning tegi mõned ringid tutvumaks autoga ning siis paar ringi aja peale ja aeg paranes iga ringiga. Eks ta sõit natuke roostes oli ja trajektoorid ei olnud need nagu vanadel headel aegadel, aga iga ringiga läks pilt kenamaks. Kaldun arvama, et ta saaks ka praegu sõiduga imeliselt hakkama, kui natuke sõita saaks ennem võistlusi ning kindlasti oleks ta võiduajamistel mitte kõige viimaste seas.
Niipalju siis infot vanameister Kaupo-Lembit Virk kohta.
Vasta
#27

(14-06-2009, 19:39 PM)emsa Kirjutas:  Kui kellelgi on häid ideid, kuidas veokad autospordist ei lahkuks, tasuks neid kindlasti ka alaliidu ja veokakomiteega vahetada. Üks mõte, mis EALis vaikselt idanenud, on seotud autode mitmevõistlusega, kus saaks kasutada tänapäevast tehnikat.

Nii, alustaks hoopis sellest, et äkki läheksid ja teeksid kõrvallaua-meestele rahvaspordi alakomiteest selgeks, et N-kategooria auto ehk "veo"auto on ka AUTO! Kaua läks MosseLiigal aega, kuniks pirukamosse sõiduautoks tunnistati???

Siis saab edasi minna. Auto on auto. B-kat kuni 3500 kg ja veoautod üle selle. Rallikõlbulikke isendeid on ka: näiteks Transit ja "vene"transit Gazell. Ei ole vaja Gazoonidest unistada, praegu võiks mõelda kastiga tilga-Transit + 2-liitrine Pinto-plokiga pada + 5-käigune käima. Samas võiks olla klass ainult tagaveoline ja töömahuga kuni 2,5-liitrit. KAs siis bens või diisel, omal vabal valikul. Kas topelratas või ühekordne, on küsitav, võiks ka vaba olla. Selle saaks reguleerida ära kaaluga. Sinna saaks kohe pookida va bensu-Volkkari LT28, M-B 207 ja veel hulga teisi saada olevaid vanemaid väikeveokaid.

Igati "legaalselt" võiks olla lubatud kongi mahalõikamine ja kaubiku muutmine ralli-madel-kastikaks. Nii või teisiti tuleb puuri ehitada, konka-kast isntallida jne, see väike rällakatöö on kukepeaBig Grin Tänaval nad ju ikka ei sõida. Manuaaliga 90'te bensu-transiite on Rootsi pilgeni täis, vali millist tahad hinnavahemikus 10-20 tuhat sek. Transiidikross võiks küll päris tegija ala olla? Sest tegelikult on ju GAZ51 omadustelt tänane Transit, veoautoks tegi tema vaid suur kaal ja 20-tollised rattad. Kandejõud oli nagu tänastel pisikastikatel...

ERITI kõvad mehed tuleksid rajale aga sellise Transitiga, sest sel on ka ees talasild, pole roolivõimu ja taga on topeltrattad. Mina küll mõtleksin aga vaat rekka lubasid küll tegema ei hakka. Sellega üks pärisralli läbi sõita täiskiirusel....
Vasta
#28

Kaubikute võidusõidu idee ei ole tegelikult üldse paha. Aastate eest oli ühe kiirendusvõistluse korraldajaga koostöös peaaegu selline eksperimentaalne klass tekkimas. Aga rallit, krossi ja sprinte saaks samuti selliste masinatega sõita. Kui huvilisi leiduks nii palju, et klassi mõõdu kokku saaks, oleks asjal jumet küll. Päris uunikutega sõit läheks vast pühaduseteotuseks, aga nii 10-15 aastat vanadega saaks edukalt sõita ja B-kategooria juppe on enamusele piisavalt saada ka. Paraku ei asenda need efektsuselt veokaid.
Vasta
#29

Keegi Partsist Hiiumaal ei oska midagi rääkida? Tehti sealgi katuseid ning üks peaks veel mustavalgel olemagi. Sealt minu kokkupuude veokakrossiga on 4-5 aastase poisina. Pluss keset Hiiumaad, Kapastos, tehti ka veel ralli. Mul oli hullult täkk tunne kui isa üht veokit transportima pidi ning selle kruvikeerajaga tööle pani Big Grin
Lugesin seda teemat ja mõtlesin, et peaks vaatama minema. Millal järgmine/sed toimuvad ja kus?

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta
#30

Tere,

tekkis minulgi mõte, et veoautokrossi peab noorte seas populariseerima hakkama ennem, kui ala ära hakkab kaduma. Sel aastal Tamsalu krossil käies oli publikuhulgas ikka väga vähe noori, kuid Varstus oli olukord parem (seal põhjuseks kindlasti, et enamus sõitjaid elavad just lõunapool ning neile tuleb rohkem tuttavaid kaasa elama kuna lühem maa kohale sõita).

Selleks peab: tegema kvaliteetseid ja tegevus (actioni) rohkeid videosid, et huvi suurendada ja neid netti üles riputada või siis kuidagimoodi telekast näidata. Mina olen igal võimalusel kaameraga rajaääres , kui videomaterjali vaja siis jagan seda heameelega.

Teine võimalus oleks ka põhja poole bagisid ja krossiveokaid tekitada, sest kui tuleb üks, küll siis ka tema sõbrad ja tuttavad hakkavad rohkem huvi tundma. Ohekatku rada on uuendatud ja enam ei saa öelda, et kõik rajad asuvad nii kaugel ja pole mõtet vedada masinat nii kaugele. Sõidad lähemal rajal ja ega siis kaua ei lähe, et isu kasvades ka kaugemal sõita tahad.

Paha pole muidugi mõte "uuemaid" lääne masinaid kasutama hakata krossiks, sprindiks, ralliks ja milleks veel.

Järgmine autokross toimub järgmine nädalavahetus 27.06.2009 Kehtna lähedal asuval Ohekatku krossirajal.

Kursis saab end hoida: http://rally.ee/
Vasta
#31

Eks probleemid on kinni ala juurtes. Veoautospordi algusaeg jääb ju perioodi, kus võistlemiseks oli kaks ja vägagi massilist masinat: Gaz-51 ning Zil-164. Hiljem siis lisandusid Gaz-52 ja Zil-130, kuid kohaliku mastaabis jäädi siiski 51/52 juurde.

Neid masinaid oli olemas sadu, seega oli olemas sobilik baas nii võistlusmasinate hankimiseks kui ka varuosade jaoks. Lisaks veel suur hulk inimesi, kes olid valmis spordis osalema.

Nüüd on aga 51/52/52 sisuliselt välja surnud ning ka varuosade valik hakkab üha rohkem kokku tõmbuma. Pealekauba: standartvormis autoga ei saavuta enam midagi. Vaja on kulukat rahalist nõidumist. See seab piirid osalejate arvule. Ja rahaga on praegu nagu on...

Nii et nii kurb kui see pole, see klass hääbub. Vaikselt aga kindlalt.

Mis asemele? Samalaadset massiliselt levinud sõidukit nagu oli 51/52, meil praegu ei ole. Ma pean silmas protsentuaalset suhet ülejäänud autoparki. Veomasinate park on aga äärmiselt kirju, erinevad mudelid, variandid, modifikatsioonid. Selge on see, et näiteks Scania, Volvo või Mersu sadulaga keegi võistlema ei tule. Tõenäoliselt oleks kaubikutel põhinevate kastiautode klass ehk kõige mõistlikum valik. Ja esialgu maksimaalselt piiratud kujul...ala Mosseliiga oma alguspäevil. Niipea, kui maksma hakkab raha, ehk vaja on suuri investeeringuid..on ka see klass hääbuv..paari aastane nähtus.

Kas head lahendust on? Ma ei oska sellele vastata...

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#32

Unistus oleks kaubikute ja ninade ringraja või wiimatinimetatute kiirendus wõistlus sõidud.Kahjuks pole meil korralikku ringradagi.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#33

Eks see va raha seda sporti suretab ikka kõige rohkem. Viimasel Lõuna-Eesti rallil juhtusin jalutama servise alal ja jäin vaatama mis sisaldub siis ühe 51 kapoti all. Suhteliselt tavaline vaatepilt teiste tänava liikuritega võrreldes. Huvitavaks tegi asja see kui üks mehaanik küsis teise käest, et mis sa seal auto all külitat siis auto alt vastati " Ah kurdab (piloot siis vist ) , et kuuendat käiku pole !" Eks nende edasiarendustega on vähe liiale mindud ka vist.

IZ-412 74a. 2*IZ-412 IE 88a. IZ 2715 87 a.
Vasta
#34

Liguri mootor nagunii
Vasta
#35

(19-06-2009, 22:53 PM)vilukas Kirjutas:  Eks see va raha seda sporti suretab ikka kõige rohkem. Viimasel Lõuna-Eesti rallil juhtusin jalutama servise alal ja jäin vaatama mis sisaldub siis ühe 51 kapoti all. Suhteliselt tavaline vaatepilt teiste tänava liikuritega võrreldes. Huvitavaks tegi asja see kui üks mehaanik küsis teise käest, et mis sa seal auto all külitat siis auto alt vastati " Ah kurdab (piloot siis vist ) , et kuuendat käiku pole !" Eks nende edasiarendustega on vähe liiale mindud ka vist.
Ühte GAZ-51 ralliversiooni iseloomustas kõige paremini kiirendusnäitaja: 12 sekundiga 100 km/h. Originaalis oli GAZ-51 maksimaalkiirus vist 80 km/h. Ja slikke kasutasid need rakietid asfalidkatsetel ka. Vahe umbes sama, mis standard ja WRC autol.
Selline vabaklasside areng on ühelt poolt innovatiivne ja rahvale atraktiivne vaadata. Teiselt poolt kaob ära võrdsus ja kvantiteet. Tegelikult on mõlemat vaja - nii tehnilist tippu kui ka laia kandepinda.
Vasta
#36

Üldiselt kipub ikka olema,et Gaz-53 klassis on odavam sõita kui 51 klassis.
51 varuosade saadavus on ka venemaal kehva ja kui tahad saada konkurentsivõimelist mootorit siis kõigepealt on vaja valida plokk umbes 10
ploki seast.
Järgmiseks saab 2-3 päeva käiade ja freesiga kanaleid nühkida ja kollektoreid
sobitada.Järgmised 2 päeva näed vaeva õlipihustite paigaldamisega ja mootori
koostamisega.
Kui veab,siis saab mootoriga sõita terve hooaja ja kui ei vea,siis saab seda
tegevust korrata juba järgmine päev kui keps on pooleks läinud ja rikkunud
ploki,nukkvõlli ja väntvõlli.
Gaz-53 mootori alumine pool kestab tunduvalt paremini ja purunemise korral ei
pea kanaleid nühkima.
Auto kaalu suurendamine teeks mootori veel olulisemaks kui praegu.

11 juulil on Hinsa krossirajal autokross ja kui tahate,et veoautokross oleks popim ja sõitjaid rohkem,siis toetage autokrossi oma kohaletulekuga.
Siis saaks panna välja auhinnad ja suurema pubiku huvi korral oleks ka sponsoreid rohkem ja olekski ala päästetud väljasuremisest.
Vasta
#37

Laupäeval 27.06 oli Ohekatku rajal autokross , kus lisaks autodele ja bagidele osalesid ka korvid. Päris lahe üritus oli. Leidsin ralli.ee-st üritusest mõned pildid ka.
Galerii1
Galerii2
Galerii3




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#38

Tegin ka Ohekatkus mõne klõpsu: http://www.rallifotod.eu/album196/fotod.html Smile
Vasta
#39

Tea, kuskohast viimasest Varstu krossist pilte võiks leida? Rally.ee oli lage selle kohapealt. Huvitaks pildid ka (või põhiliselt) veteranide sõidust. Oskab keegi avitada?? Tänud.
Vasta
#40

Olid ajad, olid majad..... Olen selle spordialaga ka kunagi päris palju kokku puutunud, Valdek Kivistiku/ Helmut Uusmäe fännina/tehnilisena ikka kõvasti sai käidud. Masinaid oli stardis ca 80 (jutt krossist) ja ega rallidki polnud teps kehvalt esindatud. Kogu see seltskond oli väga muhe, eriti hiidlased (Partsi rallikrossid tõmbavad siiani suu muigele) ja ka Saaremaa võistlused ning sealne rahvas. Vanemate sõitjate juttude järgi vist rekordarv 120 masinat stardis, mis aastal ja mis võistlus see olla võis, seda ma ei tea. Mäletan, et talverallidel tegid kõvemad veokad viimastele Volgadele ära, kui veel Volga klass ka eksisteeris. Enda rekord on ralliveokaga kiirus 130 km/h, see oli päris meeldejääv kogemus :-)

Nüüdseks see asi jah soiku jäänud just rallide kohapealt, Uusmägi veel hiljuti sprinte sõitis, nüüd pole ammu suhelnud ja hetkel ei teagi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne