[villis1]

[ Ma leian, et oma raha eest võin ma osta sellist haridusteenust ja sellises mahus, nagu ma ise tahan.
[/quote]

Kes maksab saab ka paberi iseküsimus mis ja kas üldse midagi selle paberi taga ka on. Kolm aastat ja kõrgharidus- vanasti oli selline termin nagu lõpetamata kõrgem. Tõsiküll irvhammbad pakkusid lisaks ka alustamta kõrgem. Kurb kui tase n selline et kõike saab raha eest osta

[Jesper]

Kes maksab saab ka paberi iseküsimus mis ja kas üldse midagi selle paberi taga ka on. Kolm aastat ja kõrgharidus- vanasti oli selline termin nagu lõpetamata kõrgem. Tõsiküll irvhammbad pakkusid lisaks ka alustamta kõrgem. Kurb kui tase n selline et kõike saab raha eest osta

Kurb, kui tase on selline, et kolmest lausest aru saamiseks peab neid neli korda üle lugema.

[kass]

Kes maksab saab ka paberi iseküsimus mis ja kas üldse midagi selle paberi taga ka on. Kolm aastat ja kõrgharidus- vanasti oli selline termin nagu lõpetamata kõrgem. Tõsiküll irvhammbad pakkusid lisaks ka alustamta kõrgem. Kurb kui tase n selline et kõike saab raha eest osta

Kurb, kui tase on selline, et kolmest lausest aru saamiseks peab neid neli korda üle lugema.

See on tingitud sellest, et meie Villisega omandasime hariduse ajal, mil oluline oli ridade vahelt lugemine!

[Jesper]

Nojah, aga nagu näha siis ei ole eriti külge hakanud see oskus, sest murtakse järjekindlalt lahtisest uksest sisse

Võib-olla "vanal heal vene ajal" aeti tõesti pulgaga igaühele tarkus pähe, kes vähegi kooliväravate vahelt sisse juhtus, aga tänapäeval on kõik ikka õppuris endas kinni, kes teeb lihtsalt "punne" ja kes otsib maksimumi, osaleb igasugu projektides jne, lisaks lõputu hulk vahepealseid variante. Ja termin "oma raha" ei tähendanud ilmtingimata sularaha, põhimõtteliselt võib asja vaadata ka selle nurga alt, et igal keskkooli edukalt lõpetanule on riigi poolt antud teatud kogus "pearaha", mille ta võib viia enda poolt valitud kõrgkooli. Noh ja kui valesti viib ja takkatipuks veel õppida ka ei viitsi, siis see on tema enda rumalus ja traagika, millel on ülejäänud karjäärile omad tagajärjed. Ega see paber üksi mitte ühtki ust ei ava, kui seal meest taga ei ole.

Ma isiklikult leian et parem teha üks rehkendus, aga hästi, kui viis tükki 51% peale. Võib-olla ma eksin, aga noh eks mul tuleb oma eksimusega siis elada. Senimaani ustega probleeme pole olnud, pigem tuleb pakkumisi tagasi lükata, aga ma tõesti ei tea mis näiteks 20 aasta pärast saab. Samas vaevalt et näiteks aastal 85 mingi põllumajanduseriala kiitusega lõpetanud ka seda teadsid, mis aastal 90 ja edasi saama hakkab, seega see tulevikule panustamise värk on üldse suuresti spekulatiivne.

[13piisab]

Kolmas probleem (vähemalt minu jaoks) oli matemaatilise aluse puudulikkus esimestel aastatel - Saveljevi õpikust Gaussi teoreemi uurides kulus ikka tunde nende määratud integraalide mõistmiseks (keskkoolis integraale enam ei õpita).

see oli minulgi hambus - veaarvutus oli vajalik füüsika I praktikumis (I aasta sügisaine), samas tuli nn teooria alles mat analüüs II-s (I aasta kevadaine). Kole kentsakas oli - aga vähemasti 3+2 telekomi tüüpõppekavas on see viga parandatud ning selle üle on mul hää meel.

Teet,
4+2 kavasse üleolevalt suhtus, aga nüüdseid "I õpikonna uusi aineid" uurinuna tunnistab, et asi märgatavalt paremuse poole areneb...