Bussid LAZ-695N 574AJU&580AJU
#41

BARROW Kirjutas:to Albu:kui voimalik, voiks uurida busside ajalugu, sest voib olla tegemist nn.gaasimootoriga bussiga.Neid tuli Eestisse minuarust 6 tk ja uhe peal tootas Viljandi ATP juht.Bussid olid valge-tumepunase varvilahendusega ja kummid mis neil all olid,lohkesid pauguga 20-60k km labimisel.K-Jarve Laekannu liini soitnud bussil lohkesid koik kummid pauguga enne 60 k labimist.Bussi mootor oli tavalisest LAZist pea 40% suurema poordemomendiga,erinevad olid ka plokikaaned ja emakoda ning karburaator,tomme oli voimas:kiire reduktoriga tombas Tartu poolt tulles Lahte tousust viiendaga ules ilma hoogu votmata.Pohja-Eestis oli see ainus kiire reduktoriga buss,mis soitis lahtises liivas.

Ma vabandan, et Albule suunatud postituse osas sõna võtan, kuid siinkohal pean teie oletused ümber lükkama. Konkreetsed kaks LAZi ei ole puna-valget kombinatsiooni kandnud. Kui Suure-Jaani meeste poolt organiseeritud värvkate kuskilt maha koorub, tuleb sealt alt välja samasugune sinine toon. 574AJU puhul (vbl ka 580AJU puhul, ei mäleta enam täpselt) oli esitulede vaheline osa värvitud tumesininseks ning erinevas sinises toonis triibud olid sümmetriliselt tuuleklaasi all 45kraadise nurgaga. Sarnane värvituuning oli pea kõigil Viljandi ATP LAZidel.
Kuid kodanik BARROW poolt väljakäidud bussi osas oskan asendusvariandi pakkuda. Nimelt 9.klassis sai Saaremaa ekskursioon sõidetud LAZ 695N tüüpi bussiga, millel olid tumepunased triibud. Selle riistapuu jaoks ei olnud 110kmh küsimus ja oli muidu ka oluliselt reipam kui sama marki bussid üldiselt. Praami peale rallitamise käigus käisin spetsiaalselt spidomeetrit kaemas, kuna tundus väga kahtlane, kuidas terve tee Kilingi-Nõmmest Virtsuni ei leidunud ühtki sõiduautojuhti, kes oleks soovinud/üritanud bussist mööda sõita. Samas vastupidist juhtus iga mõne km järel.
See buss kandis tol ajal reg.märki 681DAA ning ei kuulunud Viljandi ATPle (samas võis kunagi 80ndate lõpus kuuluda). Hiljem sõitis see buss numbriga 193AOF Kaljo Järvise käes Viljandi maakonnaliinil nr 51 ja seda kuni aastani 2001. Seega tegemist Viljandi maakonnas kõige kauem liini sõitnud LAZiga.
Vasta
#42

to:mustninja on teretulnud kui keegi teab vastust ja seda pole vaja kaua otsida.ma lihtsalt avaldasin arvamust,sest pildilt tunduvad need bussid gaasibussidega vaga sarnased.Mina tean ainult punastest bussidest ja teadsin ainult 3juhti pealegi neljanda bussi juhiga K-Jarvelt ei trehvanud kunagi kokku,viiendast bussist tean ,et ta soitis Louna Eestis ja koik.Viljandi juhiga aga raakisin korduvalt kui sattusime korvuti seisma K-Jarvel,Paides Jogeval voi Tartus,nimi ei meenu,aga kindlasti oli Viljandi ATPst.Ta oli suur ja tugev mees ja raakis et ta naine on ka bussijuht.Pealegi vois venest tulla ka teist varvi busse ja nad voisid olla ka tavamootoriga ulevaadet pole.Lihtsalt Eesti inforuumis pole leidnud ainustki viidet selliste busside kohta kuigi oma ainulaadsuse poolest vaariksid nad meenutamist.
Vasta
#43

Soovin edu selle projektiga ja et oleks võimalust ja aega nendega tegeleda. Ma olen Albuga nõus, et Antsla LAZide puhul on tegemist ühtede paremate LAZidega Eestis. Ühes teema keskel olevas postituses on teadaolevad paremad isendid ka mainitud. Teab keegi ka Vasara autokooli edasisest saatusest? Jõgevamaa isendi asukohta võin privaatselt jagada, iseasi kas enam samas kohas on, samas oli veel 1 695N vist varuosadeks.
Vasta
#44

Väga huvitav kuulda gaasi-LAZidest, ja väga hea et mustninja vastas, ise poleks osanud ses osas sõna võtta. Küll aga võin täna kindlamalt mainida, et vähemalt 574AJU värv on kindlalt originaal Viljandi ATP ajast, sest pärast puhastust paistis sealt ilusti mahakraabitud 650 ja keskel Viljandi ATP logo. Tundub, et 580AJU värv on ka originaal, all vana ei paista, kuid kuna puuduvad Viljandi ATP mahakraabitud märgid, võib samas eeldada ka ülevärvimist. Esitulede ümber on enne olnud sinine, üle värvitud valgeks.
Nii et ära sai tehtud esmane suurem puhastus ja mõlemal bussil suurem aastatepikku kogunenud mustus maha pestud. Kuna vahe on ikka ilmne, siis panin 580 näitel pildid ka välja.
http://fotoalbum.ee/photos/Bussihuviline/40179151
Ega vastu talve vast enam midagi suurt teha saa, kuid siis kevadel soojade saabudes tuleb kindlalt teha kolmekäiguline alt-korrastus: kõik metallosad, eeskätt raam - mustus maha, katta roostetõrjega ning värvida. Siis vaatab edasi.
Vasta
#45

Väga huvitav ettevõtmine. See pesu aitas välimusele ikka kõvasti kaasa. Wink Edu minugi poolt! Smile

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#46

Üks asju, mida veel praegu tasuks teha, on osta kast roostes mutrite töötlemiseks mõeldud aerosooli ja sellega kõik veermiku poltliited vähemalt paar korda üle käia. Nii on lootust siis, kui asju vaja lahti keerata, nende avanemisele.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#47

Aspelund Kirjutas:Üks asju, mida veel praegu tasuks teha, on osta kast roostes mutrite töötlemiseks mõeldud aerosooli ja sellega kõik veermiku poltliited vähemalt paar korda üle käia. Nii on lootust siis, kui asju vaja lahti keerata, nende avanemisele.

Niipalju seda ei lähe. Miski 1-2 pudelit MoS2 vast.

Kui mina soetasin endale GAZ-51 (ja teadsin ja see jääb VÄGA pikaks seisma-ootama), siis mögisin sellesamaga ära viimaseni KÕIK selle liikuri polt- ja muud ühendused, st mitte ainult veermiku omad. Võib-olla mõni liide, millele ligi ei pääsenud, jäi määrimata, aga mitte palju.

Seda ainet kulus mul veidi üle poole potsiku - üle jäi seda mitme jalgratta jäänuste ja muugi jaoks veel...

Ega LAZil neid keermesliiteid siis kordades ka palju rohkem ka ei ole kui 51-l...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#48

mustninja Kirjutas:See buss kandis tol ajal reg.märki 681DAA ning ei kuulunud Viljandi ATPle (samas võis kunagi 80ndate lõpus kuuluda).
OT.
Kahtlen sügavalt, sama numbrit kandis hoopis miskine Fiat 127.
Vasta
#49

Regardman Kirjutas:
mustninja Kirjutas:See buss kandis tol ajal reg.märki 681DAA ning ei kuulunud Viljandi ATPle (samas võis kunagi 80ndate lõpus kuuluda).
OT.
Kahtlen sügavalt, sama numbrit kandis hoopis miskine Fiat 127.
Sry, puudub hetkel võimalus kontrollida ja ei oska kommenteerida.
Vasta
#50

Väravamehaanik Kirjutas:Ja sa ainuke elusolev bussijuht, kes oskab LAZ bussil kahe ringiga efektselt käiku sisse panna.
See koht meenutas mulle MAZiga sõitmise aegu.
Väga asjakohane jutt, aga kas noored ka sellest aru saavad. Mulle tekitas igastahes väga sooja tunde.
Albul ikka nii vägev ettevõtmine, et tekitab kohe suure kadeduse. Mul väljendub see uue "kolaka" kojutoomise mõttega (õnneks pole mul ruumi Big Grin ), mõnel jälle sinu ostu mahategemisega.
Vasta
#51

Pean samuti tunnistama, et Sinu ettevõtmine tegi ka mind kadedaks. Millal esimesi reisibroneeringuid vastu võetakse?

Tartu maaliinidelt lahkusid 965N-id ca 6-7 aastat tagasi. On eredalt meeles, kuidas LAZik Narva mäest üles pressides alati kõrbelõhnapilve üles viskas, nii et eriti tagapool istujatel silmad vett hakkasid jooksma. Legendaarne käigukang on samuti hästi meeles. Selletaoliste 'eripärade' taustal leidis minu tollal, veel LAZ-bussis istudes öeldud mõte, et juba varsti sellisest 'mugavusest' puudust tuntakse, kergelt öeldes leiget poolehoidu. Paistab, et ootama ei pidanudki kaua.

Kus on Sul plaanis korrastustöid ette võtta? On Sul kasutada ka mõni varjualune? Muidugi jah, alles alustavalt bussifirmalt on seda ka palju nõuda.
Vasta
#52

Pilte vaadates peaks olema aru saada, et lähiajal need sõitu ei lähe, vajavad ikka üksipulgi korrastamist. Seda veel vaatan, kas üks korda ja siis teine või korraga... Nii et paar aastat annab ikka oodata, enne kui broneerima hakkan. Pigem ütlen "paar aastat" kui vähem, sest olud ei pruugi soosida kiiret korrastamist. Aga üldiselt on hetkeseisu põhimõte see, et need on olemas ja jäävad alles ning saavad sõitu, aga mitte veel niipea.
Hetkel seisavad lageda taeva all Tartus, mingeid kiiremaid toiminguid annab ka nii teha, järgmisel suvel otsin garaaþi. Kui ei leia, siis on üks tagavaramõte ise ehitada, kuigi see mõte näib hetkel suht utoopiline.
Nii nad nüüd on ja ega lähiajal mingit uudist rohkemat neist vast tule. Lähiaja plaanid muidu mutrite töötlus veel ära teha ja esiklaasi püüan ka võimalusel otsida, kilega ikka jama talvel.
Tänud edu-soovijatele, selle projektiga ei taha ma kedagi kadedaks ajada, lihtsalt tegin juhust kasutades teoks oma vaikimisi mõtte-unistuse.
Vasta
#53

Loll mõte võibolla, aga kas oled mõelnud ka kahest ühe korraliku tegemisele?

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#54

Kes siis busse garaazis restaureerib. Meil siin tagasihoidlikus Kuusalu Autobaasis on esiisade poolt busside garaazid pärandatud koos vajaliku sisseseadega. Kuid reaalselt seisavad uued ja vanad bussid kogu aeg õues, sest sisse välja sõitmine ei tee sugugi head ja nii kehvad need bussid ka ei ole, et nad ilmastikku kardaks. Sisse sõidavad bussid ainult lühiajalisteks töödeks, ja peamiselt silla või elektritöödeks. Juba ennemuiste ehitati meil busse õues, vaata ka http://www.eag.unicweb.ee/ewmootor4.html lehekülje lõppu. Väljas on piisavalt õhku, et keemiaga tegeleda, piisavalt valgust, et näha ka erinevaid defekte. Ainus asi, mis segab on vihm ja lumi, aga nii ehk naa selgus jutust, et talvel ei plaani miskit suuremat ette võtta. Bussi ehitamise üldmahust on välistööd kaduvväike osa ja seisneb üldjuhul ainult värvimises ja keretöödes, mida tuleks ikkagi teha spetsiaalses värvikambris, mitte suvalises kuuris. Mehaanika ja silla tööd ei õnnestu samuti kuuris, vaid selleks on vaja kasutada spetsiaalsete tõstukitega töökoda. Ülejäänud nokkimine on sisetööd ja jällegi oleks hea, kui bussiaknast elus päike sisse paistaks. Jääb ära ka prozektoritega elektri kulutamine.
See on ammu ära proovitud, et spetsiifiliste tööde tarbeks on targem rentida spetsiaalset töökoda koos sisustusega. Mitte küünitada abitult kuuripõrandal sipeldes mobiili poole kui bussi käigukast kogemata eemaldamise käigus sülle kukkus.
Täiesti siiralt ja omadest kindlatest kogemustest soovitan bussi õues ehitada ja hoida. Odavam ja mugavam.
1.Päikese valgus on tasuta
2.Ventilatsioon on tasuta
3.Suvine soe temperatuur on tasuta
4.Talvel on odavam puhuriga kütta sisetöödeks ainult bussi, mitte kogu soojustamata kuuri.
Seda kõike muidugi soovitan juhul kui on plaanis piirduda väiksema koguse bussidega. Kui Tartu Autoremondi Katsetehaseks läheb, siis oleks pidanud ka hoonete ehitamisest alustama ja kogu kinnisvara halduse lisama busside restaureerimise eelarvele. Ega siis Varjupaiga probleem ei seisne ka sellest, et eksponaadid on lageda taeva all, vaid ikka selles et keegi ei pese neid ja ei sõida nendega.
Sõitvale bussile teadupoolest sammal ei kasva ja hoolitseva bussijuhi käes ei tee kümmekond aastat pilvekesi ja päikest ka bussile miskit halba.Värvi kvaliteet on tänapäeval väga hea ja sisemust kaitstakse ventileerimise ja sõitmisega, rooste tõrje mastiksid on tasemel ja kõige tipuks pole bussil kroompindasid, mis kohe koledaks läheksid. Kahe bussi mõõdus kuuri ehitamise asemel võiks sama summa eest hoopis kütust osta. Tulemus on kõikidele nauditavam.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#55

Kevin68 Kirjutas:Loll mõte võibolla, aga kas oled mõelnud ka kahest ühe korraliku tegemisele?
Polegi nii loll mõte, või on? Rolleyes
Ka mina olen seda mõelnud. Liiga laialt ette võttes jääb asi äkki hoopis soiku. Ka tüdimus võib nii suure töö puhul peale tulla. Aga ju siis albu teab/tunneb oma võimalusi.
Vasta
#56

Eelnevates kirjutistes on paljugi õige küll, just see teat töödeks töökoja rentimine aga muidu taeva all olemine, millest korras bussile ei ole jah hullu midagi. Eks aeg näitab, kuidas see "kinnisvara" pool on, mis täpselt saab. Ainult hea kui avaldan oma plaani ja kuulen vastu teisi võimalusi, nii sünnibki kokkuvõttes parem plaan kui algne.
Alul mõtlesin ka korrastada 574 kui originaalsema välimusega, 580 jätta doonoriks, Taistoga rääkides oli näha, et mõlemad nagu võrdselt liiga heas seisus, et üks neist varuosadeks jätta. Kui kahte korraga ei saa, panustan 574-le, jättes 580 tervena tagavaraks, varuosad siis mujalt. Ehk siis plaanid on algselt paigas aga neid võib vajadusel jooksvalt muuta ja eks näis, mis sest asjast välja tuleb.
Vasta
#57

Kui kaugel LAZ busside ehitamine on? Ma nägin ühe tuttava juures sellist armatuuri http://fotoalbum.ee/photos/Bussihuviline/40037453 kui vaja võin ära tuua,ehk saad kasutada ära, mudiu visatakse minema.
Seda teemat läbi sulegdes tuleb au anda, sellist ettevõtmist juba naljalt iga päev ei näe.
Maz500, rohkem küll TA-6-1 huviline.


Vasta
#58

Loomulikult pane LAZ-i armatuur (ja muudki LAZ-i jubinad) kõrvale,pole ju neidki enam nii hõlbus leida.
Tallinnas "Volga" kaupluses on uhiuus LAZ-i spidomeeter müüa,hinnaks midagi 300EEK-u kandis.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#59

Kas sa ei ole mõelnud teha mingi ajutine varjualune neile: puitkarkass püsti ja kile peale. Oleks ju masinad siis osaliseltki ilmastikuolude eest kaitstud ja tegelikult kui kevadel + poole hakkab minema siis kile aluse kütab päike üürikese ajaga suht soojaks, ning hea miskit nokitseda. Ja sellist katusealust lihtne teha ja hiljem ju ka maha võtta.
Vasta
#60

Sellise katusealuse maksumus ei tohiks ju eriti kallis ka ollaWink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne