Kulunud/vanade detailide taastamine
#1
Niisiis viimast nukkvõlli lihvimise teemat jälgides jäi kraapima küsimus, et palju oleks siinsel rahval üldse huvi vanade/kulunud detailide taastamise või tugevdamise vastu.

Mida mõtlen? Sisuliselt kõiki kulunud detaile, millele annab peale keevitada, pihustada või sulatada sobivate omadustega materjali.

Näiteks:
Nukkvõllid- võimalus peale sulatada suure kõvadusega pulbreid(üle 60HRC).
Erinevad silindrilised detailid, laagrialused pinnad- tehnika sama, mis eelmisel juhul, aga tõõtlemine lihtsam- piisab ümarlihvist või isegi ainult treimisest. (võllid, võllikud, pidurikolvid, laagrialused pinnad jms.)
Klapid- jällegi probleem lihvimisega, aga klapilihvpinke on veel õnneks saada. Kas klappide taastamine oleks perspektiivikas või nõutud?
Hamamsrataste hambad- piisava kõvadusega pealekeevitamine/ hammaste taastamine- jällegi probleemiks lõiketõõtlus.
Alumiiniumiga katmine näiteks- teate küll paljut traktorite sumpsid on vanasti kaetud alumiiniumiga- korrosiooni ja kuumakindel.

muud ei tule pähe konkreetselt rohkem.
Valik tehtud töid on näha siin: http://karl.usinmasin.pri.ee/labor/
Võibolla keegi leiab midagi huvipakkuvat.

Selle teema idee ei ole mõeldud enese upitamisena- muud tööd on niigi piisavalt, aga pigem heietaks mõtteid, kas selliste teenuste järele oleks huvi/nõudlust. Nii et laske fantaasial lennata.

Tänan
Vasta
#2
Mulle pakuks tulevikus huvi näiteks käigukasti pevõlli ühe hammasratta taastamine.
Vasta
#3
@Huck
Olen Sinu lehekülge varem ka uurinud ja tegevusala ka piisavalt huvipakkuvaks pidanud. Siiani olen aga kasutanud tsiklite restaureerimisel välismaiste töökodade abi, sest näiteks Saksas on hinnatasemed siinsega suhteliselt võrdsed, aga know-how ja kogemused tunduvalt paremad. Usaldusväärsem on lasta näiteks nukkvõlli nuki optimaalseim geomeetria moodsa arvutiprogrammiga välja arvutada kui kuskil miski vana kopeerimisega jännata.
Aga igasugusel pindamistehnoloogiatel on kindlasti tulevikku, välismaal läheb neil majanduslikult hästi.

Mind huvitaks pigem mehaanilised töötlemisvõimalused, näiteks kulunud kepsusilmade (poolitamata) hoonimine, kuullaagrimaterjali treimisvõimalused, hammasrataste valmistamine jms.

Pindamisvõimalustest ehk leegitorude seespidine keraamikaga katmine, et kuumus kroomi siniseks ei tõmbaks vms. Kolbide tefloniga katmist ei usalda, näiteks Wiseco teeb seda ja alati on nendega mingi jama olnud (kipub irduma).

Hetkeline mure siin. Enne 70-ndaid kollaste käekestega toodetud ühes tükis laagrid, sisemus identne tänapäeva laagristandardiga. Sisu oleks vaja uue kuullaagri (nt. 6306) sissesobitamiseks välja treida ...
[Pilt: dgzw1k42.jpg]
Vasta
#4
Mul oleks huvi väntvõlli taastamise vastu.
Kas on võimalik taastada ka malmist väntvõlli?
Kas 2,5 mm kiht püsib malmil või hakkab pudenema?
Vaja oleks taastada raamlaagreid(mis peaks olema lihtsam).
Mis võiks olla umbkaudne hinnaklass(5 kaela läbimõõt 70 mm ja laius 30mm)?
Vasta
#5
2715 Kirjutas:Mul oleks huvi väntvõlli taastamise vastu.
Kas on võimalik taastada ka malmist väntvõlli?
Kas 2,5 mm kiht püsib malmil või hakkab pudenema?
Vaja oleks taastada raamlaagreid(mis peaks olema lihtsam).
Mis võiks olla umbkaudne hinnaklass(5 kaela läbimõõt 70 mm ja laius 30mm)?

Ole hea, ütle siis lõpuks ära, mis masinaga tegu....?
2,5mm vändale juurde keevitada..? Seda oleks ainult siis mõtet teha, kui tegemist mingi Hispano Suiza või Horchi vändaga...
Vasta
#6
stihl Kirjutas:Ole hea, ütle siis lõpuks ära, mis masinaga tegu....?
2,5mm vändale juurde keevitada..? Seda oleks ainult siis mõtet teha, kui tegemist mingi Hispano Suiza või Horchi vändaga...

Ei ole see mingi suur saladus.
Tegemist on Tðaika mootoriga.Kui keegi teab,kust võiks uue väntvõlli saada
siis oleks uus kasulikum.Õnnetuseks on ka uus võll vaid pool võitu,kuna kulub
forsseeritud mootoris suht kiirelt(raamid siis).On olnud üks taastatud võll ja see pidas 2 aastat vastu.
Vasta
#7
On huvi taastada 1938.a bmw väntvöll, 6 vända kaela ja 5 raami kaela. kulumist 1-1,5 mm. mis selline töö maksab?
Lugupidamisega

Marek Vendel
+3725157703
Vasta
#8
2715 Kirjutas:Õnnetuseks on ka uus võll vaid pool võitu,kuna kulub
forsseeritud mootoris suht kiirelt(raamid siis).On olnud üks taastatud võll ja see pidas 2 aastat vastu.

Ega ei olegi mõtet ju viga kindlaks teha/kõrvaldada...Ntx. õlipump korda teha, ploki vändaliin sirgeks ajada vms.
Ikka jäärapäiselt proovin taastatud osa külge panna ja keeldun peeglisse vaatamast....Cool
Kaks aastat on ju uunikumi jaoks hea küll, ma ple elandki niikaua...Big Grin
Vasta
#9
stihl Kirjutas:Ega ei olegi mõtet ju viga kindlaks teha/kõrvaldada...Ntx. õlipump korda teha, ploki vändaliin sirgeks ajada vms.
Ikka jäärapäiselt proovin taastatud osa külge panna ja keeldun peeglisse vaatamast....Cool
Kaks aastat on ju uunikumi jaoks hea küll, ma ple elandki niikaua...Big Grin

Ei ole see asi nii mustvalge midagi.
Plokk on torniga kontrollitud ja on sirge.
Õlipumbale on tehtud 8mm pikemad hammasrattad ja õlirõhk on soojal mootoril 3,5(tühikäik)kuni 7 (6000 p/min).
Arvan ikkagi,et viga on võlli materjalis,kuna kulub just koormatud poolelt
ja saaled praktiliselt ei kulu.Samuti ei ole probleemi kepsukaeltega.
Kui kellelgi on häid mõtteid,siis kuulan rõõmuga.
Vasta
#10
Kuidas õnnestus teemaalgatajal alumiiniumi katmine vasega?
Kas tegu oli alumiiniumiga või mingi al. sulamiga?
Vasta
#11
Eks seal ikka ilmselt ka õli puudus. Kanalid võllis peened või saaledel ringkanalid puudu
Vasta
#12
Tagasiside on asjalik. Prooviks nüüd järgemõõda ka vastust anda.

Esiteks võibolla jäi see esimeses postis välja toomata aga lõiketõõtluse võimalused on meil veidi kasinad- olemas on nõuka aegsed manuaalfreesid(nii hor kui vert.), treipingid(ka vanad head 1K62-ed), tasalihvpink. Uus ümarlihv peaks jõudma aasta lõpuks või järgmise alguses- sellest on tohutu puudus praegu.

Hammasrataste tegemise seisukohast on kõige valusam koht just tõõtlemine- käigukasti hammakat mina eelpoolmainitud pinkidel freesima ei julge hakata. Võimalus on küll sobivat materjali peale keevitada. Nii et kui keegi leiab koha kus oma hammakad välja freesida võib edasi rääkida.
eberhard äkki täpsustad mis selle gaz12 võlliga Sul on? Hammakad või muud pinnad?

Teine asi- vändalihvpinki meil omal ka ei ole... tegelikult pink isegi on, aga ei ole lihtsalt ruumi kuhu see 5 meetrine kolakas üles seada katuse alla. Väntasid oleme siiani lihvimas käinud tõukuris, aga see pole ka hea lahendus.

Üldse väntvõllid on väga loomingulised asjad- pole nii, et võtad töökava ette, et natuke siit ning natuke sealt ning ongi nagu uus. Suurim pahategija on kuumus- võite arvata palju punaseks kuumutatud vändakael mängib. Olen kuulnud ütlust, et kui veel tartus 53'e väntasid keevitati siis polnud haruldane kui kogu võll oli pärast 10mm lühemToungue Muidgi saab(ja peakski) võlli pärast pressi all uuesti rihtida, aga nüüd tekib probleem malmist võllidage, mis võivad pressi all ühel hetkel lihtsalt pooleks murduda. Nii et riskid on suured kuigi tellija soovib kahe päeva "nagu uus" võlli saadaBig Grin

Nii et 2715 ning marek_vendel teie soovitud kihi paksused pole miski müstika- pigem peituvad probleemid eeltoodus, aga kui asjad on muidu prügikastikaup siis proovida tasuks ikka. Hetkel teid muude tegemiste tõttu kahjuks vastu ei võta, aga jätan meelde vähemalt. Hinnast niipalju, et tõukuris oli vist ühe vända kaela lihv viimati u. 300kr.

argo1974, nagu Sa mainisid siis väljamaades on kindlasti seda know-how'd rohkem, aga see ei tule ka laest niisama. Nukade lihv on jah sisuliselt ainult kopeerimise tasemel eestis- sõnad "optimaalseim geomeetria" ning "moodne arvutiprogramm" on ainult osad visionääride äriplaanist. Nuka pinki meil ka enda pole- ikkagi vaene riigiasutus, aga teisest küljest materjali mida peale panna on jällegi piisavalt. Nukkade taastamistehnoloogia uurimine on igatahes perspektiivplaanisBig Grin
Mis laagrimaterjali treimisse puutub siis kui kõva see ikka on või milles "konks"? ~53..60HRC asju olen treinud- paras piinamine on, aga teha saab- pildi järgi on Sul küll sisetreimist vaja, mis on pika tera tõttu topelt jama.
Leegikate jaoks on matt keraamikat olemas, aga tekkis küsimus kuidas nad seda toru seest puhastavad- see peaks ju liivapritsitud pind olema alla... täitsa pähkel. Muidu teema tundub huvitav nii et võiks proovida. Teise variandina kas leegikatele poleks alternatiiv kroomilaadne poleeritav keraamika nt. selline. Seda küll hetkel sees ei ole, aga uue tellimusega võtan ka seda kindlasti. Ning vibropoleerijaid peaks ka eestis ju kasutuses olema. Vedelkeraamika on meil firmast http://www.nicindustries.com/cerakote.php - äkki leiad sealt ideid.
Tefloni kohapealt kasutame firma Whitford asju. Kolbidele paneme Xylan 1052 nimelist- koorumise kohta pole kaebusid kuulnud igatahes. PLaanis on kül teha üks testimootor, aga nagu ikka häid mõtteid on liiga palju, et neid kõiki teostada jõuaks. Aga kolbe tuuakse suhteliselt regulaarselt ning enamasti just tutikaid võistluskrossikate omad.

Martin460, antud ruudukese katmine igatahes õnnestus(või mida mõtlesid täpsemalt?). Edasised katsetused on plaanis lähiajal. Materjali kohta ei oska täpselt õelda- detailid ise on pärnukandist ühe usaka piilari trim. Lokaalgalvaanika sarnaneb idee poolest vannigalvaanikaga kuid elektrolüüt on detaili ning anoodi vahel. Meetod sobib hästi õhukeste kihtide taastamiseks- olen kasutanud laagripesades sajandike lisamiseks.


Mis hindadesse puutub siis tasuta ei tööta meist keegi, aga pigem hindame hoopis saadud know-how'd. Seda enam, et sisuliselt ükski asi pole eelmisega sarnane ning enamus tõsiseid asju on selline nullist alustatud nikerdmine, mis võtavad julgelt üle nädalajagu päevi.

Nii. Loodan, et kellegi unistusi ei purustanud. Edasine teemaarendus, küsimused ning põhjendatud kriitika on igati oodatud.
Vasta
#13
Kaevan teema uuesti välja, kas on tekkinud möni koht mis väntvölli suudaks taastada? Vajalik siis ühe pikilötku pinna taastamine.
Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne