#1

Kas Kavori viimaste masinate, näiteks Estonia 26/9, aerodünaamika arendamisel kasutati tuuletunnelit või arvutit või tehti lihtsalt oma tarkusest?
Vasta
#2

On tehtud nii ühte kui teist. Eestis tuuletunnelit ei ole. Ka vähendatud mudelite katsetamiseks vajalik aparatuur on väga kallis ja seetõttu jõukohane siinsetest tegijatest oluliselt suurematele tootjatele. Seetõttu toimus arendustöö algselt paberil, aga modelleerimisarvutuste osas loomulikult arvuti ja vastava tarkvara abil. 80-ndate aastate teisel poolel osales Estoniate arendusprotsessis aktiivselt TPI Autokateeder, kus töötati välja mitmeid modelleerimis- ja simulatsiooniprogramme, leiutati ja komplekteeriti tehnika telemeetria teostamiseks sõidukatsetel (muuhulgas ka aerodünaamika arendamiseks) ning võimsus- ja vaakumstendidel mõõtmiste tegemiseks. Valmistulemust on käidud Venemaal suures tuuletunnelis katsetamas. Meie arhiivis on ka pilte sellest. See ei olnud siiski regulaarne, vaid pigem ainulaadne võimalus, mis tugines sidemetele Venemaa sõjatööstuskompleksis.
Vasta
#3

Tänan vastamast. Millega Kavor praegu tegeleb?
Vasta
#4

Hingitseb vähehaaval ja teostab metallitöid erinevaks otstarbeks. Seadmepark, mis Hobujaama tänavalt Piritale koliti, võimaldas tol ajal päris huvitavaid ideid metallis teostada. Aga tänaseks on nö. kuldkäppade (ehk siis tippkategooria lukkseppade) punt praktiliselt laiali ja tehas enam väga tehase moodi ei ole. Sellest on väga kahju, kuna ettevõtte ja tema eelkäijate ajalugu ulatub siiski läinud sajandi algusse.
Vasta
#5

Kas Piritalt ei ole nüüdseks juba ära kolitud? Kui paar aastat tagasi sagedamini Kavori ruumidesse sattusin, siis juba liikusid jutud, et masinad pannakse kokku ja kolitakse uude hoonesse.

vanamotopisiku ohver
Vasta
#6

Need üliõpilased, kes formula student'is osalesid + endised Eesti profid võiks kokku tulla ja hakata uuesti Estoniasid tootma. Kui aerodünaamika arendamine liiga kallis on võiks alguses näiteks vormel Fordi teha.
Vasta
#7

Tootmise teemal on algatavad arutelud peetud. Autospordi Liit on andnud ette ka orienteeruva hinna, kuhu peaks nö. noortevormel sisse mahtuma. Vormel Ford on maailmas langev trend, kuna kardilt tulles ei anna see piisavalt auto seadistamise kogemusi. Suund on ikka tiibadega vormelile. Ja midagi sellist võiks kunagi sündida ka siin. Algatust toetasid ka endised vormeliehitajad, luues Rahvuskultuuri Fondi juurde Ants Seileri nimelise alamfondi. Tsiteerin:Tegu on fondiga, mis pikemas perspektiivis soovib tunnustada autoeriala tudengeid või noori insenere, kellel on silmapaistvaid saavutusi autospordi alal, võidusõidutehnika konstrueerimisel ja täiustamisel ning autospordi populariseerimisel. Ühtlasi on fondi asutajate soov nii jäädvustada mälestust Ants Seilerist.
Seega loodame kõige paremat. Aga selge on, et ilma katsebaasi ehk ringrajata ei ole sellisel tootmisel mõtet...
Vasta
#8

Kas Sauga on siis tõesti nii halb, et too kuhugi ei kõlba?
Vasta
#9

Mull undub, et need nn. "algatavad arutelud" olid vist reaalsuses Estonia juubeliürituse raames aset leidnud? Olin ise seal ja mäletan, et Juhan Parts pidas ühe mittemidagiütlevama kõne, mida ma eales kuulnud olen.
Studenti laadne väikevormeli-klass võiks ju olla, pühapäevasõitjatele a'la mosseliiga. Auto on piisavalt väike, et kardiradadel üksteisest mõõtu võtta ja samas piisavalt äkiline, et adrenaliin terve nädalavahetus laes oleks. Muide Eesti student töötati ka välja ju tarkvara abil (Catia 5 oli vist)
Kavor...kahtlustan et neist pole enam asja. Need kes omal ajal asja vedasid, on tänaseks pensionärid ja firmast on saanud tavaline metallitööde ettevõte.
Vasta
#10

commodore Kirjutas:Kas Sauga on siis tõesti nii halb, et too kuhugi ei kõlba?

Laias laastus küll. Probleem on sisuliselt "muna ja kana" tüüpi, selleks et üleüldse toota võidusõiduautosid on vaja nõudlust, selleks et oleks nõudlust on vaja võistlusi ja võistlejaid, selleks et oleks tasemel võistlusi on vaja rada, selleks et tehtaks rada on vaja piisavalt suurt huvigruppi jne.

Hetke olukord on umbes nagu Egiptuse firma üritaks murdmaasuuski toota, teooria võib olla väga tasemel, aga tootearendus läheb ilma kohaliku katsetuskeskkonnata väga kulukaks ja keeruliseks. CFD jms on kena, aga kui pole reaalset motivaatorit konkurentsitiheda meistrivõistluste näol, jääb see puhtalt akadeemilise mõtteharjutuse tasemele.

Vootele, kardirajal on kõige parem ikka karti sõita Smile
Vasta
#11

vootele Kirjutas:Muide Eesti student töötati ka välja ju tarkvara abil (Catia 5 oli vist)
Täpselt nii. Hetkel käib teise auto ehitamine suure hooga ning valmistutakse suvel Saksamaale minekust uue autoga.

vanamotopisiku ohver
Vasta
#12

Kas selle esimese formula student autoga ka võistlemas käidi?
Miks ei ole Eestis isegi seda väiksemat tuuletunneli moodi asja mudelite jaoks? Kas see on siis nii kallis?

Vootele ootad Haiku valmimist või? Ei oodanud, et siin on veel selliseid arvutihuvilisi nagu mina Big Grin
Vasta
#13

Oleneb definitsioonist sõnale "kallis". Tahvli ja krihvliga võrreldes on kallis. Kalevipoja kujuga võrreldes ilmselt odavapoolne.
Vasta
#14

commodore Kirjutas:Kas selle esimese formula student autoga ka võistlemas käidi?

Jah, eelmine aasta Inglismaal ja uustulnukana saadi väga häid tulemusi seal.

Tsitaat:Juuli keskel toimunud Formula Student Inglismaa osavõistlusel saavutas meie meeskond 72 osaleja hulgas eeskujuliku 13-nda koha. Eriti märkimisväärseks võib lugeda aga disaini ürituse 6-ndat kohta, mis näitab Eesti meeskonna inseneritaipu ja masina head koostekvaliteeti. Lisaks täitsime oma eelmisel aastal seatud eesmärgi ning tõime koju "Parima uustulnuka" karika.

Omamoodi võib ju seda lugedagi "kavori" taassünniks või jätkuks. Vana verd on ka selle tiimi hulgas veidi.

http://fstudent.ttu.ee/

vanamotopisiku ohver
Vasta
#15

Eesti hakkab jälle võitma. Nüüd globaalsel skaalal. Aga ega muud üle ei jää tuleb F3 teha, sest muud nõrgemad tiibadega autod on one-make sarjad.
Vasta
#16

emsa Kirjutas:Tootmise teemal on algatavad arutelud peetud. Autospordi Liit on andnud ette ka orienteeruva hinna, kuhu peaks nö. noortevormel sisse mahtuma. Vormel Ford on maailmas langev trend, kuna kardilt tulles ei anna see piisavalt auto seadistamise kogemusi. Suund on ikka tiibadega vormelile. Ja midagi sellist võiks kunagi sündida ka siin. Algatust toetasid ka endised vormeliehitajad, luues Rahvuskultuuri Fondi juurde Ants Seileri nimelise alamfondi. Tsiteerin:Tegu on fondiga, mis pikemas perspektiivis soovib tunnustada autoeriala tudengeid või noori insenere, kellel on silmapaistvaid saavutusi autospordi alal, võidusõidutehnika konstrueerimisel ja täiustamisel ning autospordi populariseerimisel. Ühtlasi on fondi asutajate soov nii jäädvustada mälestust Ants Seilerist.
Seega loodame kõige paremat. Aga selge on, et ilma katsebaasi ehk ringrajata ei ole sellisel tootmisel mõtet...
Mina ei leidnud midagi selle fondi kohta. Äkki on sul link mõnele artiklile?
Vasta
#17

vootele Kirjutas:Mull undub, et need nn. "algatavad arutelud" olid vist reaalsuses Estonia juubeliürituse raames aset leidnud? Olin ise seal ja mäletan, et Juhan Parts pidas ühe mittemidagiütlevama kõne, mida ma eales kuulnud olen.
Studenti laadne väikevormeli-klass võiks ju olla, pühapäevasõitjatele a'la mosseliiga. Auto on piisavalt väike, et kardiradadel üksteisest mõõtu võtta ja samas piisavalt äkiline, et adrenaliin terve nädalavahetus laes oleks. Muide Eesti student töötati ka välja ju tarkvara abil (Catia 5 oli vist)
Kavor...kahtlustan et neist pole enam asja. Need kes omal ajal asja vedasid, on tänaseks pensionärid ja firmast on saanud tavaline metallitööde ettevõte.

Algatavate arutelude all pidasin silmas ikka asjalikke jutte laua taga, kus on osalenud nii potensiaalsed tootjad kui ka Formula Student teami liikmed. Kavor paraku enam potensiaalne ei ole. Tänases majandussituatsioonis kindlasti neid mõtteid eriti konkreetselt keegi edasi ei mõtle (eelpoolnimetatud jutuajamised jäid 2007. aastasse). Ja ainult Eesti turgu silmas pidades oleks tootmisest rääkida suht mõttetu, hea idee ja korraliku eeltööga saaks Balti, Vene ja võimalik, et ka Skandinaavia juurde. Täna lähevad noored kardist kohe vormel Renault'sse. Vaheaste (mis võiks paljudel ka laeks olla, kui sõidetakse korralikku sarja) ei teeks paha. Formula Student on ikka eelkõige konstruktorite võistluse subjekt, sellel sportsarja korraldamine ei oleks täna mõeldav.
Vasta
#18

commodore Kirjutas:
emsa Kirjutas:Tootmise teemal on algatavad arutelud peetud. Autospordi Liit on andnud ette ka orienteeruva hinna, kuhu peaks nö. noortevormel sisse mahtuma. Vormel Ford on maailmas langev trend, kuna kardilt tulles ei anna see piisavalt auto seadistamise kogemusi. Suund on ikka tiibadega vormelile. Ja midagi sellist võiks kunagi sündida ka siin. Algatust toetasid ka endised vormeliehitajad, luues Rahvuskultuuri Fondi juurde Ants Seileri nimelise alamfondi. Tsiteerin:Tegu on fondiga, mis pikemas perspektiivis soovib tunnustada autoeriala tudengeid või noori insenere, kellel on silmapaistvaid saavutusi autospordi alal, võidusõidutehnika konstrueerimisel ja täiustamisel ning autospordi populariseerimisel. Ühtlasi on fondi asutajate soov nii jäädvustada mälestust Ants Seilerist.
Seega loodame kõige paremat. Aga selge on, et ilma katsebaasi ehk ringrajata ei ole sellisel tootmisel mõtet...
Mina ei leidnud midagi selle fondi kohta. Äkki on sul link mõnele artiklile?
Netis ja muudes avalikustamise kanalites vist ei ole tõesti seda infot. Mina sain fondi loonud meestelt otse sellekohase teate ja ka siin lisatud kirja, kus kutsutakse üles fondi toetama. Fond hakkab tegelikult tööle siis, kui põhikapital 100K on kokku saadud. Ja siis saab sellest ka avalikkuse ees kõva häälega rääkida.


Manustatud failid
.doc Hea Sõber Ants Seileri fondi annetaja.doc Suurus: 21 KB  Tõmbamised: 538
Vasta
#19

Ma märkasin, et Estonia 21-10 valmimisaasta on 1989. Kas 21-10 suutis Estteci ja 25 tempos püsida või olid kõik need autod erineva võimekusega?
Vasta
#20

(29-06-2009, 14:58 PM)commodore Kirjutas:  Ma märkasin, et Estonia 21-10 valmimisaasta on 1989. Kas 21-10 suutis Estteci ja 25 tempos püsida või olid kõik need autod erineva võimekusega?

25 oli alguses st. 89-90 suht mannetu, käisid jutud et vene helikopteritehases tehtud monokokid pragunesid jne. Tundub, et hiljem kiirus paranes, sest sellega saadi ka näiteks Rootsis rahvusvahelistel võistlustel 6. koht (M.Kongo)
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne