Autoesinduste töökultuurist ja "linnalegendidest"
#61

Ishijupp Kirjutas:Näiteks minu lemmikteenindus unustas peale õlivahetust õlikorgi tagasi panna.

No see teema küll teeninduskultuuri ja linnalegendide alla vast ei käi. Tõepoolest, kõigil juhtub, seal ju samamoodi inimesed, mitte arvutid tööl...Smile (ja mis seal salata, esinduses krabavad põhiliselt noori poisse kutsekatest. Kes veel rikkumata....Smile

Päevas tuleb mõnikord oma 50 hooldust ja nii ta juhtub.

Õlifiltrid lendavad küljest (liiga nõrgalt pingutatud), punnid kukuvad alt ja korgid jäetakse ülevalt lahti...Vastutab, muidugi töökoja meister.
Küsimus pigem selles, kuidas asjad pärast ära lahendatakse ja et kellelegi okas hinge ei jääks. Mõni järgmine hooldus tasuta, margi tipp GT mudel nädalavahetuseks nullhinnaga koos tasuta kütusega renti vms kulub ikka sellisel juhtumil ära....Cool Mootoripesust jms rääkimata.



Ishijupp Kirjutas:teeninduse väide oli see, et kuna klient ei olnud kirjalikult taotlenud xxx km hooldust, siis pole tõestust, et teenindus oleks pidanud seda tegema.

See on ka põhjuseks, miks ärksamad teenindused tänapäeval võtavad hoolduses tehtavate tööde nimekirjale ja osade hindadele kliendi allkirja, et ta on nõus.

Näiteks:
100TH: hooldus teha, pidurihooldus eraldi tagapiduritele teha, õlifilter, salongifilter, õhufilter vahetada, kastiõli vahetada, kastifilter vahetada, hammasrihm vahetada, tagarattalaager garantiisse vahetada (ja kundele tasuta), kojamehed vahetada, sütkari kaitse vahetada, klaasipesu lisada (summad koos töö ja osadega kokku kenasti löödud, lõppsumma kah olemas)

Kui sellist lehte teile enne tööde tegemist ei esitata, siis saategi pärast vaielda.
Taas väga lihtne, eksole.


Ishijupp Kirjutas:Ka seda, et tehtud töö eest on arve esitatud ja töö tegemata jäetud on ette tulnud- undav rattalaager undas peale hooldust sama edukalt kui enne, lähemal uurimisel polnud mutrid ikka päris ammu lahti käinud. Küsimise peale kohmati midagi inimlikust eksitusest ja vahetati laager lõpuks ära.

Töökojale täiesti andestamatu eksimus.
Tegelt, olen ka ise sellist juhtumit korra lahendanud. Juhtus see sellepärast, et hooldusaega oli reserveeritud liiga vähe ja järgmine auto nö. sõitis ajaga selga.
Loomulikult, sai see asi,mis meie süül tegemata jäi, tehtud kundele tasuta, lisaks auto pestud, vahatatud jne kõik töökoja kulusse. Asendusauto viimine kunde juurde, pärast tema auto viimine talle. Meister, kes töö vast võttis oleks pidanud kella tundma ja kundele ütlema, et kahjuks täna ei jõua.
Õnneks lõppkokkuvõttes jäi inimene rahule ja tuli veel pärast uurimagi, et, krt, mis see 2000km sõitnud automaat maksaks, mille te siin vahepeal mulle lahkelt asenduseks andsite, et jõle hästi sõidab...Kui ma oma vana auto teile vastu tooks jne....
Sai ka hea hind tehtud ja automaat läks pessu...Cool

Niiet suhtumise küsimus.
Selline, nagu siin osad kirjeldavad (mida vähem inised, seda parem), suretab ilmselt selle kontori varsti välja.
Vasta
#62


Ülejäänud jutuga üldjoontes nõus, v.a. ehk see 100k hoolduse teema. Ka maalt ja hobusega inimesed käivad aegajalt oma pühapäeva sõidukit hooldamas ja on palju tahetud, et tehnikavõõras inimene peaks teadma millal rihm vahetada või millal ihuvedelikke värskendada- selleks on teenindusettevõte, kes odo näidu põhjal määrab vajaduse, kahtluse korral konsulteerib kliendiga ja seejärel teostab vajalikud tööd. IMHO on see üks lahutamatu osa teenusest, mida margiteenindus pakub ning mingi osa tegemata jätmine tohiks toimuda ainult kliendi nõudmisel/vastutusel.
Vasta
#63

Ishijupp Kirjutas:Ülejäänud jutuga üldjoontes nõus, v.a. ehk see 100k hoolduse teema. Ka maalt ja hobusega inimesed käivad aegajalt oma pühapäeva sõidukit hooldamas ja on palju tahetud, et tehnikavõõras inimene peaks teadma millal rihm vahetada või millal ihuvedelikke värskendada- selleks on teenindusettevõte, kes odo näidu põhjal määrab vajaduse, kahtluse korral konsulteerib kliendiga ja seejärel teostab vajalikud tööd. IMHO on see üks lahutamatu osa teenusest, mida margiteenindus pakub ning mingi osa tegemata jätmine tohiks toimuda ainult kliendi nõudmisel/vastutusel.

Loomulikult. Maalt ja hobusega klientide (tegelikult on tänapäeval kõik inimesed maalt ja hobusega; paljud meist mingi auto hooldusgraafikut sis ikka tunneb) jaoks on tööle võetud meister-tööde vastuvõtja, kelle asi on asjad selgeks rääkida.


Muideks, siinkohal meenub mulle, et isegi umbes 80% automoto kasutajatest (omastarust kah nagu autoinimesed või nii...Smile ) ei tea, et ntx. pidurivedelikku on soovitav paari aastat tagant vahetada...(loe vanu teemasid, kui ei usu...)
Vasta
#64

stihl Kirjutas:Muideks, siinkohal meenub mulle, et isegi umbes 80% automoto kasutajatest (omastarust kah nagu autoinimesed või nii...Smile ) ei tea, et ntx. pidurivedelikku on soovitav paari aastat tagant vahetada...(loe vanu teemasid, kui ei usu...)
Ühes praeguseks pankroti tõttu tegevuse lõpetanud automüügiketi töökoja meistergi oli seda masti mees...Smile
Kui ma oma tööautot pärast suurt hooldust vastu võttes töölehelt pidurivedeliku kohta mingit märki ei leidnud ja selle kohta küsisin, oli vastuseks imestunud nägu ja küsimus; Mis tast vahetada, ega sellega ju midagi ei juhtu? Kui vaja, kallame peale...RolleyesBig Grin
Vasta
#65

silks Kirjutas:... Edaspidi vaatan primitiivseid autosid, mida saab hooldada kodus lihtsate tööriistadega ja ilma arvutiprogrammita. Ühtegi margiesindust enam nuumata ei kavatse ...
Kas oled mõne võimaliku variandi juba leidnud? (pean silmas muidugi uusi autosid).
Vasta
#66

hindustan ambassador peaks selline olema Smile ja egiptuses peaks 05 kah edasi tootmises olema. Iseasi muidugi nende registreerimine, mis vist on küll üsna võimatu EU-s Smile
Vasta
#67

silks Kirjutas:Ühtegi margiesindust enam nuumata ei kavatse ...

Tahad, ma annan vihje..., kuidas seda teha ja samal ajal kasutada mingit enam-vähem euroopa liidus aktsepteeritavat autot...?
Vasta
#68

Võin tuua enda töö juurest sellise näite, kus klient peale diiselauto rihmavahetust oli sõitnud umbes 30 -40 000 ja rihm läks pooleks. Alguses muidugi kisa kui palju,, et meie süü ja mootor koos ja jama kui palju. Hiljem aga selgus, et autol oli genekas otsad andnud ja omanik oli lasknud seda kuskil nurgataguses garaasis parandada. Seal aga peale geneka remonti, tühja akuga ei hakatud laadija või teise auto pealt käivitama, vaid tõmmati auto käima. tõmmati aga hammasrihm pooleks.
Ettevõtte mainet tõmbab aga selline asi ka alla, kuigi meie süüd asjas ei olnud.

Teise huvitava näitena võin tuua selle, kus ühel teatud autol vahetati veovõlliots. 2 nädala pärast uuesti krõbiseb. pandi jälle uus, kahe nädala pärast tuli jälle, et krõbiseb. Siis aga paberil näidati rattalaagri vahetus(mis tglt läbi ei olnud), ja pandi uus veovõlliots, seekord kliendi raha eest. eelmised korrad läksid garantiisse. asja tegelik probleem oli aga see, et mingi firma toodab veovõllikumme mis on põhimõtteliselt plastmassist, ning painduma/venima ei anna. ning keeramise ajal lihtsalt keeras selle kaitsekummi veovõlli pealt maha(klambrid ei suuda hoida neid kinni). viimane kord siis sai paigaldatud nii, et sai sulatatud see kumm ümber veovõlli fööniga kinni. pool aastat on juba pidanud.

Ja lihtsalt infoks, et mina ei istu mitte kontorilaua taga vaid teen töökojas näppe mustaks.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#69

ja tegemist ei ole mitte margiesindusega, vaid lihtsalt maineka autoremondiettevõttega.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#70

Mida praktikud siis kliendile soovitavad? Praktikas viin auto, palun teha xxx km hooldus, üldiselt üle vaadata ja lisatööde vajadusel igaks juhuks telefonitsi kulud kooskõlastada. Auto üleandmisel ei meenu, et oleksin midagi allkirjastanud. Vastuvõtmisel allkirjastan arve, aga seda veel autot nägemata. Hooldusraamatu täidavad esindused küll minu kogemuse põhjal ainult siis, kui selle eraldi üle kordad ja raamatu väga nähtavale kohale jätad.

Kas peaks laskma vanad klotsid-pidurikettad-rihmad pagassi visata? Mis paberite vormistamist peaks jälgima?
Vasta
#71

Vaevalt et sa tahaks ise hakata vanu varuosi kuskile prügimäele vedama ja nende eest maksma kui võid need teenindusse jätta.

Aga ntx vahetatud osi võid endale näha küsida küll. see õigus on sul täitsa olemas. Kuskilt kuulsin vist, et 7 päeva peab kliendi auto väljavahetatud osasid alles hoidma(aga kes see ikka viitsib risu töökoja nurka korjata). Ja noh, eriti ei viitsita jännata nendega, kes ütlevad, et xxxkm hooldus vaja teha. neil ju ka tööd juures sellega. Lihtsam on kui koostad ise ntx nimekirja vms, või lihtsalt ütled et:

1.rihmavahetus+õlivahetus+muude mahlade kontroll/vahetus
2.veermiku kontroll/vajadusel remont
3.pidurite kontroll/remont
4.tuled
5.kontrollida üleüldist sõiduki tehnilist seisukorda

selline üleüldine xxxkm kontroll kipub olema pahatihti selline kus ikka jääb miskit tegemata(kas meelega või kogemata). aga kui ise ütled need punktid mis vaja teha, siis on enamaltjaolt ikka kindel et asi ka tehtud saab.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#72

ja meil ntx antakse kliendile ainult arve näppu mille teine pool mis meile jääb tuleb tal allkirjastada.

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#73

nustu826 Kirjutas:Seal aga peale geneka remonti, tühja akuga ei hakatud laadija või teise auto pealt käivitama, vaid tõmmati auto käima. tõmmati aga hammasrihm pooleks.

Kas keegi äkki seletaks, mis vahet seal on. Nii tõmmates kui starteriga käivitades veetakse ju hammasrihma läbi vätvõlli. Pöörlev liikumine. Kuda siis äkki tõmmates saab rihma katki?
See ikke kliendi "peedistamiseks" välja mõeldud põhjus. Ja millise auto manuaalis on öeldud, et käima ei tohi tõmmata?
Vasta
#74

Kusjuures ma olen olen mingi auto kasutusjuhendist lugenud küll (kahjuks ei mäleta), et käima ei tohi tõmmata (ja tegu oli sealjuures manuaalkastiga autoga),aga need on pigem erandid.
Vasta
#75

motamees Kirjutas:
nustu826 Kirjutas:Seal aga peale geneka remonti, tühja akuga ei hakatud laadija või teise auto pealt käivitama, vaid tõmmati auto käima. tõmmati aga hammasrihm pooleks.

Kas keegi äkki seletaks, mis vahet seal on. Nii tõmmates kui starteriga käivitades veetakse ju hammasrihma läbi vätvõlli. Pöörlev liikumine. Kuda siis äkki tõmmates saab rihma katki?
See ikke kliendi "peedistamiseks" välja mõeldud põhjus. Ja millise auto manuaalis on öeldud, et käima ei tohi tõmmata?

Vbolla veeti liiga kiiresti ning järsult esimese käiguga sidur üles. Vana võitu rihm+diisli pump jne MOTT. Starteriga nii ei anna teha ju.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#76

Käimatõmbamisel võib olla see viga, et seda tehakse liiga suure hooga! Muidugi me oleme seda ju kõik ise ka teinud aga... kiirusel 30-40 km/h isegi 2.käiguga saavutab mootor hetkega väga suured pöörded ja kohe kindlasti ei meeldi see justnimelt hammasrihmale. Mõtle ise, milliseid pöördeid tekitab startermootor. Pöörlevatel asjadel on inerts ehk siis nukkvõllil, lisaks klapivedrude vastusurve. Hetkeline pauk hammasrihmale on tegelikult metsik ja kui tema pinguti ka veel sel hetkel ei ole parimas vormis (näiteks on öösel olnud -25 kraadi ja pinguti võlli määre on hangunud), võib väga vabalt rihm katkemise asemel hamba-paar "üle visata".

Kuna näites oli suisa diiselmootor, siis see ei taha kindlasti ulmepöördeid. Oma autot võib igatepidi vedada ja retsida aga tasulist teenust pakkudes võiks meistrimehel siiski mõistus peas olla ja kasulik oleks ka koolis füüsikatundide külastamine. Lisaks muidugi matemaatika tunnid, mis annab loogilist mõtlemist ning paneb aluse oskusele füüsika- ja loodusseaduste mõju mõista.
Vasta
#77

nu starteriga käivitades on käivitus tunduvalt sujuvam. samas kui aga veetavas autos lasta sidur lahti siis löök on tunduvalt järsem. arvestades ka veel seda, et auto ise ju osutab ka vastupanu, sest starteriga sa keret järgii ei vea. ja üks on ka see, et kui tõmbamise ajal on pöörded liiga madalad(mis pahatihti ka on) ja käik kõrge, siis hakkab auto mootor turtsuma ja võib tagasi lüüa ja rohkem polegi rihma jaoks vaja.

kui tõesti vaja siis väga sujuvalt sidurit päästes, teine käik ja 30 - 40 km/h. aga see vaid ka minu arvamus. pigem ikka teise auto või laadija pealt

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#78

nustu826 Kirjutas:nja üks on ka see, et kui tõmbamise ajal on pöörded liiga madalad(mis pahatihti ka on) ja käik kõrge, siis hakkab auto mootor turtsuma ja võib tagasi lüüa ja rohkem polegi rihma jaoks vaja. kui tõesti vaja siis väga sujuvalt sidurit päästes, teine käik ja 30 - 40 km/h.

Minu kogemus, on ikka tõesti ka 5-7 aastat seisnud asju "kiviakuga" käima tõmmatud. Kõigepealt kohe, kui auto üldse natukenegi liikuma hakkab, tekitada mootorile "starteri-vändaefekt", ehk 4.käiguga lasta mootoril 10-15max tiiru teha aeglaselt. Nii hakkab mootori sisu "elama" aga üldjuhul karpapaja puhul veel kütsusesgu silindrisse ei jõua. Pritsega vist võib asi teine olla? Ja siis Sinu soovituse põhjal siduriga sujuvalt mootor järgi võtta ning käima lasta aga 40 km/h on juba selge overkill, kui tegu pole just vormeli ülekannetegaBig Grin
Vasta
#79

nustu826 Kirjutas:arvestades ka veel seda, et auto ise ju osutab ka vastupanu, sest starteriga sa keret järgii ei vea.

Auto vedamine osutab vastupanu vedavale autole. Väntvõlli saab ringi käima alles siis, kui käivitataval autol juba hoog sees.
Äkki on siis ka mootoriga pidurdamine keelatud?
Mootori seiskamisel on rihmale kõige suurem koormus (viimane ületamata kompressioon lööb tagasi). Selliste nõksatustega on arvestatud.
Nii, et tõmbamisel purunemise jutt on puhas demagoogia.
Vasta
#80

No 60 pealt 2 käiguga mootoriga pidurdades (mootoril madalad pöörded) on rihma tervis ohus.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne