[stihl]

- kas on pointi roostevabas sukas voolikutel, peale ilusa välimuse? Tavaauto kütusesüsteemis peaks ju harilik armatuuriga kummivoolik ka kestma...

Kütusesüsteemis sa ju väga pikka kummivoolikut järjest niikuinii ei kasuta (enamus pannakse ikkagi mingi kõvem metall) ja väike paisumine/vetrumine ei muuda asja.
Sukavoolikutega juhtumil peaks otsad olema spetsniplite ja -otstega profilt pressitud, ainult siis on ilus.
(tavaklambriga kinnitades jääb ju mingi "juuksepahmakas" seal otstes näha...)
Muud vahet ei ole.

[Jesper]

Mina olen neid kasutanud põhiliselt edeva välimuse pärast, noh umbes stiilis et rahutu autopede hinge jaoks on kosutav vaatepilt kui kapotti avades voolikud vastu säravad Kui ilusti lõigata, siis saab pahmaka ka kontrolli alla. Anoh vastupidavust ei oska kommenteerida, ei ole ükski katki läinud, aga seda pole ka tavalistega juhtunud.

[Killer666]

[quote=stihl]
[ las kõik arvavadki, et Sinu opelil kukkusid bensupump, jagaja ja kommutaator suure paugu pärast lihtsalt küljest ära...(kuna kusagilt polnud enam kinni hoida... )
Ei pane , aga kukkumisega on küll teema olnud , nimelt esimene päev kukkus kyllest 1 rihmaseib , teisel kukkus genekas ja paar päeva tagasi käigukasti kinnitus. Mitte rooste vaid hooletute eelmiste omanike pärast.
Aitab ot-st , voolikud lömmis t6esti polnud.

[taruvaras]

tänapäevase vase kohta mida piduritorudeks kasutatakse(mõtlen siis home-made torusid), ei saa küll miskit kiitvat öelda. see s'tt ja sodi mis teedele pannakse paneb selle vase ikka hoolega ussitama. isikliku näitena saan tuua selle, et vasest piduritorusid, mida sai kunagi mitmele autole alla pandud tuli aasta-pooleteise pärast uuesti vahetada. ära olid kõdunenud. iseasi kui oleks ntx lakitud/peale sulatatud kaitsega torud nagu paljudel sõidukitel tehasest tulles.

Võibolla oli ka praak partii, kes seda teab.

Tundub mulle, et vasktoru puhul väide pole päris tõene. Võib säärane asi juhtuda aga vasetatud terastoruga, mis väljanägemiselt on sarnane ja mida müüakse samuti kaubandusvõrgus. Selle galvaaniline kiht väga õhuke, ainult dekoratiivne. Talviste libedustõrje kemikaalidega kokkupuutes tekib erinevate metallikihtide vahel tugev elektrolüüs, kaasneb intensiivne roostetamine, mis teadagi viib detailid tihtilugu enneaegsele kuid loomulikule lõpule . Samad roostealtid on ka tsinkkattega peened piduritorud, mis samuti suht kiirelt hävinevad.

[hobiautod]

10mm vaske olen kasutanud nii karpa- kui pritsega (rõhk miski ~3 bari ikka) mootoritel...

OT .

Mul juhtus väike äpardus ja mb tagumiste nivomat amortide torud said vähe kannatada Ma siis loen igasugu ulme numbreid, et amordis tõuseb rõhk kuni 350 bar ini on see realne või saan ma millestki väga valesti aru .
Aga küsimus ise selline, et ei tea palju seal torus survet olla võiks .

[agaa]

Vasktoruks olen kasutanud plastik kattega gaasiseadme toru. Neid saab igast firmast kes paigaldab gaasiseadmeid autodele. Lihtne ja mugav.

[nustu826]

ei ei ei, kogemus mul justnimelt vasktoruga, mitte vasetatud raudtoruga. aga nagu ennist ütlesin, siis võis see partii olla ka mingi a-la made in taiwan vms või kehv partii mille otsa juhuslikult sattusin. aga kogemus on jah suht negatiivne. puhas raudtoru on minu kogemuste põhjal ikka palju parem. kui see veel üle ka värvida, siis kestab küll maa ja ilm.

aga nagu siin on öeldud, siis kattega vasktoru on küll ilmselt parim. lahtiselt soola meelevalda jättes on uss kiire tulema. Aga see vaid minu kogemus millest pajatasin

[Jaanus]

Järgmisena kirjeldatav sündmus toimus 1989 aastal ja objekt mille kallal sai pusitud oli kohaliku Metsamajandi Gaz 53. Seoses möödunud ajaga on ka mõned pisiasjad ajatolmu mattunud mälus. Mingil põhjusel oli vaja ehitada esimestesse piduritesse viiv uus torustik. Tegu oli küll vasktoruga aga värvilt polnud ta punane(nagu majadesse pandav san.veetoru)vaid kollane. Kas tegu on ainult värvi vahega, või on ka koostis teine. Ausalt-ei tea. Sama toru sai ka kasutatud teise bensiinipaagi installeerimise juures kasti alla. Kolm aastat teenisin selle sõiduki peal leiba ja ei tähendanud mingeid muresi.
Terv.Jaanus

[Jesper]

Et siis kui me seda imehead gazi toru tahame saada mida me siis teeme? Lähen Beni ja küsin "kollast toru" või?

Piduritorude tegemiseks on mingi spets mitteroostetav sulam, värvilt on sinepikarva ja müüakse näiteks Pidurimeistris. Kuna see on ka üsna kallis, siis mina pole eriti raatsinud seda osta, mul enamus autopargist soola ei näe. Piduritorud on üldse tiba teine teema kui bensutorud, näiteks rõhk on sadu kordi erinev, ma ei saa aru miks neist ühe teema all räägitakse.

[via]

Väliselt on see vene toru küll puhas punane vask. Sool ei näi talle küll üldse mõjuvat (15 talve kombi all veetnud ilma vähimategi kahjustusteta). Vanasti tehti paremate puulaevade naelad ju ka vasest

[villis1]

[quote=Jaanus]
Tegu oli küll vasktoruga aga värvilt polnud ta punane(nagu majadesse pandav san.veetoru)vaid kollane. Kas tegu on ainult värvi vahega, või on ka koostis teine.
Vask on punane ja kollane on pronks, mis on vase ja tsingi sulam

[via]

Vase ja tsingi sulam on messing, vase ja tina sulam pronks...

[rnx69]

Kas keegi annab ka hüva nõu, millega torud põhja külge kinnitada, originaalklamber on pisut peenevõitu ning tänu poolraamide omavahel kokku keevitamisele peab ka uut torustikku natuke sissepoole nihutama...

[Jesper]

Tööriistamarketis on P-kujulised kummeeritud klambrid müügil, ei maksa palju ja mugav poldiga läbi põhja paigaldada. Hoolikas meistrimees keevitab veel poldid põhja külge kinni et ei peaks mutreid pingutades proua Imelist mängima, a mul on nii väikesed autod et pole viitsinud.

[rnx69]

Elik siis võiks neid klambreid suvalisest ehituspoest ka leida? Ise Tartust, ei kujuta ette, mis on kohalik tööriistamarketi analoog.

[Jesper]

Suvalisest ehituspoest vist ei saa, aga kunagi hallil ajal ma olen neid Knokes ka näinud, http://knoke.ee/index.php?lang=est&main_id=276 . Ehituspoe plastklambrid on sellised millega saab torud hästi liikumatu seina külge, aga bensutoru vibreeriva-hüpleva-painduva auto alla ma nendega ei julgeks panna.

[rnx69]

Seda ma mõtlema jäingi, et pole peale plastikust klambrite midagi targemat ehituspoes näinud... Eks uurin Knokest, aitäh vihje eest

Kust sa endale neid roostevabas sukas voolikuid said? Kapoti alla veaks silmailu ning mugavuse huvides nendega bensiinitrassi, toru Firel suhteliselt ebameeldiv sinna poolraami peale paika väänata, pidurivõimendi ja peasilinder jäävad omajagu ette. Muidugi vist lihtsam on sobivate tollmõõdus otstega otsastatud voolikud parajas pikkuses vist mikihiirtemaalt tellida?

[Jesper]

Tööriistamarketist sain , mujal pole näinud. Tellimise ja otste kohta ei oska kommenteerida, nende otsastatud voolikute puhul on sul vaja ka üleminekut santehniliselt torult voolikuks ning karpa külge ka midagi. Ja noh kui juba tellimiseks läheb siis milleks üldse nii palju diy-tada, ilmselt on võimalik tellida ka kogu komplekt koos toru, üleminekute, voolikute ja klambritega, ei usu et selle hinnavahe tuleb võrreldes miinimumkomplektiga santehnilise toru baasil eriti suur.

Näiteks seal: http://www.jegs.com/webapp/wcs/stores/se...9_-1_10267 on pmst kõik pulikad olemas kaasa arvatud toru ise, vaata ja löö ise kokku mis sulle vajaliku krempli lõpphind jääb, aga toru ise maksab paarkümmend taala.

[SAUL]

Seda ma mõtlema jäingi, et pole peale plastikust klambrite midagi targemat ehituspoes näinud... Eks uurin Knokest, aitäh vihje eest

Kust sa endale neid roostevabas sukas voolikuid said? Kapoti alla veaks silmailu ning mugavuse huvides nendega bensiinitrassi, toru Firel suhteliselt ebameeldiv sinna poolraami peale paika väänata, pidurivõimendi ja peasilinder jäävad omajagu ette. Muidugi vist lihtsam on sobivate tollmõõdus otstega otsastatud voolikud parajas pikkuses vist mikihiirtemaalt tellida?

Tartus peaks neid armeeritud kattega voolikuid olema hydroscandis

[rnx69]

Jegs'i transahind meitemaile on lausa imeline. Summit on natuke odavam. DIY kasuks räägib see, et esiteks pean toru vedama teisest kohast, kuna jääb karprauale, mis põhja tugevdamiseks alla tuleb, originaalkohas lihtsalt ette. Teiseks, ma ei kohku kunagi tagasi, kui midagi annab ise ära teha, kuna see on alati õpetlik Inimene kipub alati läbi praktika rohkem õppima, kui teoorias.