[agent007]

Tervist,

Tahtsin rohkem infot ja kogemusi saada nõukogude CO keevituse kohta. Marki mudelit jms... ma ei tea. Loodan, et keegi pildi järgi ära tunneb ning oskab asja kommenteerida.
Huvitab mind:
Millised on reguleerimisvahemikud?
Millist traati saab kasutada ning kas leiab seda ka tänapäeva toodete hulgast?
Kui suur on minimaalne ja kui suur maksimaalne raua paksus mis selle masinaga keevitada annab?
Milline on üldine hinnang masinale?

Pilt masinast:



Siim

[90Deville]

Ma arvan et sellel kolakal pole traadiga keevitamisega midagi pistmist, ilmselt ikka elektroodi teema rohkem.

[agent007]

Ma arvan et sellel kolakal pole traadiga keevitamisega midagi pistmist, ilmselt ikka elektroodi teema rohkem.

Eksid.

Esiteks vaata mingi käpa pistik on tal olemas ning milleks elektroodkeevitusel on nn. kutsikat tarvis?

[lauren]

Võiksid rohkem pilte lisada (igast küljest,et oleks parem näha millega tegu)

[agent007]

Hetkel pole teemaks olev isend minu käsutuses, seega ise ma pilte teha ei saa. Küll aga õnnestub mul ehk pilte juurde saada. Esimesel võimalusel postitan neid juurde.

[agent007]

Uued pildid üleval siin:

http://album.ee/album/303046/50155965?

Veel huvitab mind kuidas on lahendatud gaasi automaatika? Kui selline asi tal üldse olemas on!
Samas ma ei näe kohta kust muudetakse voolu tugevust. Milliste võimalustega saaks sellele masinale külge pookida täpsema regulaatori vms... mis reguleeriks voolu tugevust teatud piirkonna sees? Ütleme nagu uuematel seadmetel on.

[splint]

Mida mudu ei saa tuleb lahentada katsetega .Selle näolisi asju kasutati kuskil 70 keskpaik 80 ndad. Keevitati ka jämedat rauda.

[agent007]

Sain teada et 500A max, 0,8 - 1,6 traat seega jah. Päris võimas teine.

[agent007]

Kuna privaatsõnumite kaudu suhtlen ka ühe teise foorumlsaega siis mõtlesin, et panen ka siia meie jutu üles.

Sildi kohal on kolm lülitit, keskmise abil kontrollitakse kas gaas ikka tuleb peale. Vasak ja parempoolne võimaldavad muuta keevituskaare parameetreid keevitamaks kas nn ''laes'' st üleval või tavaliselt, käpa ots vaatab allapoole.
Sildist vasakul olev regulaator muudab traadi etteandekiirust, parempoolne on siis seadme ON/OFF lüliti.
Sildi all olev lüliti on ''astmete ümberlüliti'' Mida täpselt teeb, ei saa aru, kas siis muudab väljundpinget ca 25...30 v pealt 80 V peale, so traadikeevituse pinge pealt elektroodi oma peale (vähe tõenäoline) Teine variant, lihtalt väikse voolupiirkonna pealt suurema peale ümber lülitab mis oleks tõesem.

Edasi on 2 keermestatud pistikut (razjom, nii kutsutakse seda vene keeles). Nüüd peab vaatama kas traktori juurde minevatel juhtmetel on samad otsad, kui sobivad siis on selge mis kuhu läheb. Kui puudub suurem pistik siis võis sinna käia mingi kaugjuhtimisseade, tööstuses vajalik.

Keevitusvoolu pistikud, parempoolsesse käib kirja järgi põleti ehk käepideeme ots, vasakpoolsest ei saa aru (Sinu EOS peaks ju võimaldama arusaadavamalt pildistada !) Väike kõige vasakpoolsem, selle otstarbest ka ei saa aru. Parempoolsed kaks kõrvutiasuvad klemmid, sinna on juurde kirjutatud võrk, ilmselt kandelambi vms jaoks kas siis 36 V või 220 V

Kõige all on vasakul seadme maandamise koht, edasi on mingid toruotsad, ilmselt gaasiga seotud kuna parmpoolse toruotsa sildil midagi gaasiga välja loeb.


Ning mõne sõnumi järel teatab ta, et selle masinaga õhukest plekki teha ei saa. Liiga võimas. Seega millised on võimalused mingi regulaator vms... vahele panna mis tõmbaks voolu tugevuse alla, et sooritada rahuldavaid keeviseid 0,8mm - 1mm pleki juures?

Tänud kõigile vastajaile.
Hetkel aga hakkan raamatukogu poole minema, et mingit teavet otsida!

[madism]

jätkaks teemat. vedasin siis ise eelpool nimetatud keevituse kodu. probleem aga järgmine, ei oska kuhgugi voolujuhet ühendada. tean vaid et tarbib ta 2 faasi ja 0 mis tuleks siis kuhugi külge kruttida.
pildid siin teemas ja aadressil http://album.ee/album/303046/50155965

lisan enda kahtlustused:
mähiste juures?

kuskil siin?

esipaneelil? kas sellist lahendust kasutati keevitusseadmetel?

või kuskil ukse peal?

ette tänades
madis

[weldman]

Piltidelt ei leia sobilikku kohta toitejuhtme ühendamiseks. Võimalik, et tuleb tagumine paneel maha kruvida ja vaadata mis selle taga on.

Esimesel pildil on ilmselt etteveomehhanismi ja keevituse juhtimise toitetrafod. Teisel pildil on sekundaarpoolel olev suure võimsusega kontaktor. Kui jälgid seda siis näed, et latt on ühendatud väljavõttega mis teiselt poolt läheb käepidemesse (vk on sinna kirjutatud ''põleti'') See keevituse trafo on pidevalt pinge all, käepidemesse antavat katkestataksegi sellega. Kolmandal pildil on ainult esipaneeli kandelambi vms pesa, kas 12...36 või siis 220 v.
Neljandal on mõned seleenalaldid, kaitsmed, releed, üks kondensaator, ühesõnaga automaatika.

See, mis Sinu uues postituses lahti võetud on ongi see teisel pildil olev kontaktor. Sellele ei käi toide külge. Pealegi... ütlesid, et aparaat on 2 faasiline + loomulikult 0 ja kaitsemaandus. Aga miks siis tuleb madalpingepoolelt 3 juhet paralleelis kontaktori peale? Peaksid siiski uurima trafot ennast lähemalt. Võta vanakooli elektrik appi.

[madism]

kruttisin asja veel lahti

[kass]

Punane latt on keevitusvoolu/pinge + latt nagu Weldman juba ütles ja nagu ta ka juba vihjas, siis peaks toide selle kontaktori pildi järgi ikka 3 - faasiline olema, lisaks kerenull või kaitsejuht või kuidas keegi tahab nimetada. Toide võiks käia tagaküljel oleva 3 jämeda tihvtiga pisikuga, null eraldi poldi alla, 80-ndatel ja edasi vene aparaatidel oli niimoodi, kuidas sellel, ei tea, pilte ei viitsi vaadata. 2 -faasiline toide oli üldiselt ainult vahelduvvoolu keevitustrafodel, punktkeevitustel ja mõnedel argoonikeskonnas toimivatel nn TIG-keevitustel.
Esimesele lausele selgituseks, et see kontaktor juhib väljaminevat keevitusvoolu, toite otsa tuleb otsida ikka trafo teisest küljest. Ja ära ikka ise umbes proovima hakka, võib teha kõva paugu , ei ole tervislik !

[madism]

ega huupi ei julgegi panna, läbipõlenud aparaadiga pole ju pärast midagi peale hakata, seepärast otsingi kedagi teadjamat kes viitsiks pilgu peale heita. aparaat ise pärit aastast 74. kui toide kuskil trafo juures siis äkki aitavad need pildid midagi välja selgitada:



infoks veel niipalju et kõik pistikukohad ja muud ühendused on ainult esiküljel. mujal pole märkigi et mõni juhe vms sisse läheb. põhja all nurkades on vaid augud.

[weldman]

Ei usu, et aitab jõuosas midagi selgemaks saada. Tahaksin (ilmselt ka juba teised) ikkagi näha, milline jõutrafo välja näeb. Asub ilmselt võre all. Seal peaks ka alaldi olema. Ja mis on tagumise paneeli taga? Pane nendest kohtadest uued pildid üles.

[madism]

see mis nendel 3 pildil on ongi selle võre all olev kraam.



igaks-juhuks täpsustan veel, et see mis kastist välja tõstetud ongi kogu trafomajandus mis annab asjale ka põhilise kaalu. pean silmas neid 3 trafot millest 1 paistab peenema reguleerimise jaoks mõeldud olevat. kupatus ise käib kasti põhja kaitsevõre alla.

[weldman]

igaks-juhuks täpsustan veel, et see mis kastist välja tõstetud ongi kogu trafomajandus mis annab asjale ka põhilise kaalu. pean silmas neid 3 trafot millest 1 paistab peenema reguleerimise jaoks mõeldud olevat. kupatus ise käib kasti põhja kaitsevõre alla.

See trafomajandus ei anna kohe kuidagi keevitamiseks vajalikku võimsust. Tekib kahtlus, et jõutrafo peab veel eraldi olema. Mis on kirjutatud esipaneelil oleva vasakpoolse suure keevitusvoolu pistiku kohale?(ilusat selget pilti) Ehk annab see selgust kas keevitusvool tuli seda kaudu sisse ja edasi läbi kontaktori omakorda käpa peale. Jõutrafo toitevoolu küsimus jääb nüüd ikkagi lahtiseks kuna kontaktori juures olevad juhtmed lihtsalt jaotavad keevitusvoolu kolme sektsiooni vahel.
Kui see aparaat on ainult keevituseautomaatika siis võis selle toide olla küll 2x380 V

[kass]

Nojah, kui vaadata esimest pilti, kus kast kõrvuti traadiajamiga , siis on nende suuruste võrdlemisel näha, et see kollane kastike suhteliselt väike ja nagu näha, pole selles keevitusvoolu allikat (jõutrafot ja alaldit). Kast lihtsalt traadimehanismi/gaasiklapi ja gaasisoenduse toite ja juhtimise aparatuuri ja ampermeetri/voltmeetri jaoks.

[splint]

Leia elektrik kes on proff.Tema ühendab nii kuis vaja. Pole mötet ise leiutada.Mina kasutan alati asjatundjate abi.
Samas uuri asja kas nad on tõesti tublid tegijad.

[hobiautod]

osta parem uus . Ja vana anneta JJ ... 'Tuleb odavam ja elad kauem