azlk 21412
#1

Ostsin masina 2008 detsembris, tehes enne väikese eeltöö. Tahtsin nimelt 41 mosset, kuna eelmine auto oli (ja on siiani) sama marki ning kogemused on sellega olnud pigem meeldivad.
Asja plussid on naeruväärselt odav hind, nii autol kui ka varuosadel, samuti ka väga hea vastupidavus. Eelmine mosse sõidab mul Prangli saarel, kus see on üle elanud nii mõndagi - kes on kunagi Prangli teid näinud, see noogutab praegu ilmselt. See on koht, mis tapab autosid.
Erinevalt paljudest Lääne autodest, mis sinna on toodud on mosse veel elus.
Vaatasin muidu Mosseklubi foorumist ühte teist, palju korralikumat ja gaasiseadmega eksemplari, kuid omanik loobus 1 päev enne kokkulepitud kuupäeva müügist. Seega sai valitud 2x odavam, kuid see-eest natuke lisatööd nõudev variant.
Masin on välja lastud 88a. ja läbisõit on 91000km. Kere on üsna korralik, siin-seal on paar roostetäppi, kuid läbivat roostet ei ole. Ka põhja alt on see suht korralik. Rohkem oleks vaja tööd teha salongiga, nimelt eelmise omaniku koer oli ära söönud parempoolsed uste sisepaneelid ning ühe turvavöö. Lisaks ei suutnud ta (omanik siis, mitte koer) kuidagi leida uste võtmeid. Ilmselt laheneb võtmete probleem lukuabi või siis uue lukukomplekti ostmisega.
Mootor on 1.5 ehk mosse oma toodang. Ühtki jama mootoriga pole veel märganud, välja arvatud pragunenud bensuvoolik, mis oleks mind äärepealt teele jätnud, kui kogu pents sõidu aeg maha jooksis.
Veermik on kõik tipp-topp korras, sõites miskit ei klobise. Pidurid tunduvad ka korras olevat ja ka käsipidur töötab normaalselt.
Plaanis on alla osta Audi-100 valuveljed natuke normaalsemate rehvidega. Praegused on ikka täielikud donitsid. Paar ideed oleks sellega veel, et vahetaks esitiivad ja tuled uuema variandi vastu (Svjatogor) ja võibolla instaliks ka Renault F3R mootori, mida neile tehasest ka peale pandi. Teine mootorivariant oleks võib-olla Audi 100, aga sellega tundub on rohkem tegemist.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#2

Tore, et oma projekti üles panid. Endal ka positiivsed kogemused selle mudeliga. Töökindel tehnika, vajab vaid pidevat jälgimist, kuna vene kummidetailid kipuvad ootamatult "lambist" pragunema-lagunema.

Esitiivad on sul tõesti vanem variant, kus abisuunakad rattaavast eespool. See eest toonased kered olid korralliku värvkattega nii seest kui väljast ja kestavad paremini kui peale 90-t tehtud. Hepat on 41-l tõesti napivõitu oma kere kohta. Pole kuulnud et F3R F4R mootoritega masinaid siiamaile oleks jõudnud. Sellel ka teine sidurikoda ja sillatala ees...
Vasta
#3

Tore et siin foorumis kellelgi ka Moskvits-2141 olemas on. Kuigi 41 on üks uuemaid Mossesid,on ta (vähemalt Eestis) väga ebapopulaarne ning tänaseks väga haruldaseks muutunud masin,võrreldes mudelite 412 ja 2140-ga. Ka diiselmootoriga isendeid on toodetud,selline eksport isend kandis nime "Aleko Diesel".
Loeks ja vaataks huviga teema arengut.
Edu!

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#4

Erinevalt EdR-i kogemusest on minu enda kogemused ja vestlused Aleko omanikega olnud 2141 suhtes positiivsed. Vaid foorumitest on mõnel juhul vastupidist lugeda olnud...

Kasutati Fordi diisleid, milliseid mootoreid osteti mõnikümmend tuhat AZLK-i poolt sisse...
Vasta
#5

EdR Kirjutas:Tore et siin foorumis kellelgi ka Moskvits-2141 olemas on. Kuigi 41 on üks uuemaid Mossesid,on ta (vähemalt Eestis) väga ebapopulaarne ning tänaseks väga haruldaseks muutunud masin,võrreldes mudelite 412 ja 2140-ga.

Vot see ebapopulaarsus on mind hämmastanud...
Kui selle ostsin, siis sõbrad hakkasid kohe pärima, et miks selle ostsid ja kas Tallinnas sõitmiseks midagi mugavamat ei tahtnud osta.
Vastuseks neile olen selgitanud, et Aleko mugavusel pole tegelikult midagi kurta - auto on vaikne, ruumikas, väga heade istmetega. Lisaks veel väga hea juhitavus maanteel ning läbivus talvel. Antud isend oli 2a. seisnud ja kuna ma ostsin selle talvel sula ilmaga, siis seisis parajas mülkas (maakohas). Omanik hakkas seda jeebiga välja sikutama, kuid üllatuseks tuli asi omal jõul järgi, kuna köis oli pidevalt lõtv.
Loomulikuilt on sellel masinal ka jamasid kohti - näiteks nõrk mootor, roostelembene kere ja plast- ja kummiosad, mis kipuvad lihtsalt puruks minema.
Vasta
#6

Ka meie perel seisab üks selline garaazis.Peaks olema 90 aasta mudel, läbisõit u. 80000. Uuuest saadik meie käes olnud. Mina selle kiidulauluga küll nõus ei ole. Isiklikult meeldib mulle 2140 hulga rohkem sõita. Ülikange rool, tundetu käiguvahetus, edasi ei liigu (meil 2141S-siguli mootoriga). Mina ei ole mingit mugavust ka täheldanud. Olen 195 cm pikk ja see on ainuke auto, kus mul on pea juhiistmel laes. Auto ei pea ka üldse vastu- põhimõtteliselt olematu läbisõiduga aga peaks olema tehtud esisilla täielik remont ja leidub ka hulgaliselt muid vigu.

Plussidest ainukene on vist jah see, et ta on hea läbivusega. Kuna ta peaks olema tehtud maha C2 kerega audi 100 pealt, siis on tal mootor esisillast eespool ja vedavatel ratastel on suur raskus peal. Internetis olen näinud ka projekte kuidas neid on Audi mootoriga ümber ehitatud, ilmselt siis ka muid veermiku detaile kasutades.
Vasta
#7

See küsimus oleks ka veel et kust otsast ta vaikne on- oma igapäevaautost sinna ümber istudes on selline tunne nagu aknad oleks lahti. Eriti hull on veel maantee peal.
Vasta
#8

Rooli raskuse ja salongimüra suhtes olen Mardiga päri, lisaks olematud materjalid salongi teostuses. Vastupidavuse, õigemini töökindluse suhtes siiski jään eriarvamusele. Kindlasti pole see auto valgenäpule, kes ise auto kallal midagi ei tee ja autuvärgist midagi ei jaga. Siis võib teenendus küll koti pähe lüüa. Minusugusele, kellel roolis kõrv kogu aeg kikkis ja kes ikka tihtilugu autot nii pealt kui alt uurib aga lagunemine probleemiks pole, kuna saad probleemidele õigel ajal jaole, enne kui need üle pea kasvavad.
Teepeal püsimise (kui kokkujooks õige) ja läbivuse kohapealt on ta aga üle keskmise kindlasti ja besukulu on samuti pigem normaalne, minu sõidustiili ja vajaduste juures u 7l (suvi ja maantee), 9l (talve keskmine).
Tehtud on ta mitme lääne masina pealt. Kere on põhiosas Simca 1307 järgi, veermik Audi sigarilt, jne.
Vasta
#9

Mart Laanelepp Kirjutas:See küsimus oleks ka veel et kust otsast ta vaikne on- oma igapäevaautost sinna ümber istudes on selline tunne nagu aknad oleks lahti. Eriti hull on veel maantee peal.
Kõik sõltub, millega võrrelda...et võrdleks siiski sama ajastu sama hinnaklassi autodega.
Raske rool on normaalne, pole ju roolivõimu. Käiguvahetus on minu jaoks küll väga täpne. Olen sõitnud tagaveolise mossega, kus õige käigu leidmine oli ikka täielik tunnetuse mäng.
Vasta
#10

Vanemate mossede hoovastikuga käigukast oli tõepoolest õnnetu. Samas sama perioodi korralik tagaveolise Ziguli käigukast on kordades parem.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#11

Imestan samuti, et siin 2140 2141-le etaloniks toodi. IZ-kombi, kus kõik mehhaanika sama ja millega sai kunagi oioi kui palju sõidetud oma tallesabast käigukangiga küll ei hiilanud. Samuti oli ta lärmakam ja pealt 100 muutus üpris rahutuks ning hakkas näitama õhulaevale omaseid iseloomujooni...samas fun-i oli palju enam, kruusapeal sai vajadusel ikka adrenaliini lihtsalt kätte. Jamasid oli kombiga ikka oluliselt enam, alailma kinnijäävad esipidurid, talvised käivitusponnistused, külm salong, jne., jne...
Bensukulu oli samuti kombil alati keskeltläbi 10 lähedale...
Vasta
#12

Niisiis, käimas on auto ülevaatuse-eelne kõpitsemine. Vahepeal oskasin ära kaotada süütevõtme. Siis sai hangitud uus süütelukk, mille tulemusel ei põlenud enam esituled. Järgnes hoogne testriga kontrollimine, millel mingit mõistlikku tulemust ei olnud, lõpuks avastasin, et roolisamba peal oleva tulede ümberlüliti küljes olev pistik on pooles vinnas...
seega asi toimib.
Teiseks on mootoril ebaühtlane tühikäik. Eelmine omanik pobises midagi ujuki tasemest, eks peab selle üle kontrollima. Teine variant mis pähe kargas - äkki võtab pidurivõimendi kaudu lisaõhku. Täpsemalt öeldes tühikäik kõigub suhteliselt perioodiliselt üles-alla. Intervall on u. 3-4 sekundit. Mootori soojenedes läheb käiguühtlus paremaks, päris kuumalt käib enam-vähem ühtlaselt.
Kolmandaks, sumpsi viimane pütt on liiga lärmakas.
Salongis vaja vahetada parempoolne esimene turvavöö ja uste sisepaneelid (tulevad ilmselt minu Prangli eksemplari küljest). Tuuleklaasile on tekkinud vasakusse serva mõne cm pikkune pragu, vist on kivi saanud. Enne seda ei olnud...
Vasta
#13

Tühikäigu ebastabiilsus (Solexi puhul) on sageli seotud karpa magnetklapi- ja selle küljes oleva düüsiga. Seal on 0.38mm düüs, mis kipub ummistuma ja sageli ei funka ka klapp nagu tarvis. Üldiselt on vist nii, et tühikäiku nii korda nagu pritsungiga mootoritel, siin ei saagi...
Vasta
#14

Korra t]mbasin töötava mootoriga magnetklapi tagant juhtme ära. Mootor seiskus momentaalselt. Üks idee oleks terve karbuss osadeks ja ultraheli pesust läbi.
Vasta
#15

Lisaõhuga peaks silindrid töötakte tühikäigul vahele jätma, sujuv pöörete kõikumine oleks nagu miskit muud. Võibolla jagaja eelsüütenurga vaakumregulaator mängib...
Vasta
#16

Täna vahetasin ära uste sisemised paneelid, kõik 4tk. Enne olid halli kunstnahaga kaetud, nüüd halli mistraga. Sai teisi enne kõvasti küüritud ka. Nüüd on auto seest juba päris viisakas. Vaja veel armatuur lapiga üle tõmmata ja on täitsa kompu.
Katkise turvavöö asenduse tõin ka maalt ära, aga pole veel jõudnud külge kruvida.
Järjest rohkem hakkan kahtlustama, et esimesed pidurid ei pidurda sellisel määral, nagu oleks vaja. Kuna ostuhetkel oli masinast igasugune pidurivedelik jalga lasknud, siis tundub, et õhk on kusagil sees. Pedaal kahtlaselt pehme ka. Igatahes iga kord pidurdades lähevad tagumised jube kergesti blokki.
Vasta
#17

Kui tagumised ikka võttavad, siis on viga ilmselt esimeste põhisilindrite (jämedamate) kontuuris. Kontuuride vahel on ka avariiklapp. Kui üks kontuur hakkab lekkima, siis teise kontuuri surve liigutab kaitseklapi nii, et lekkiv kontuur blokeeritakse...
Vasta
#18

Täna oli autoga asja Keila turule ja ennäe - teine samasugune seisis ees. Küll tunduvalt rääbakam. Kere oli visuaalsel vaatlusel suht mäda, värv kobrutas igalt poolt ja tundus, et omanik oli sprayga seda kiirelt parandanud.
Vasakul võõras ja paremal siis minu masin.
[Pilt: 10903637e1cf5a_l.jpg]
[Pilt: 1090364354d7c2_l.jpg]
Vasta
#19

Täna käisin rehvitöökojas, et välja vahetada vene "pontsikud", millest üks oli muhuga. Tulemus on nagu öö ja päev. Enne läks auto 90 pealt metsikusse vibrasse nii et peeglis oli vaid udune pilt. Paranes märgatavalt ka juhitavus.
Nüüd on vaja veel vahetada auklik sumpsi tagumine pütt, salongis üks turvavöö. Edasi peaks veel vaatama ohukolmnurga, mis mul kusagil maal ka on, ning võibki suunduda ülevaatusele.
Vasta
#20

Ülevaatuselt korduvaga tagasi. Käisin Laki tn. ülevaatuses, algus oli paljulubav, esiteljlel pidurid ilusasti korras, kuid tagateljel vasak pidur teisest nõrgem. Kusjuures pidurdades on kuulda, et midagi seal kahiseb ning tungi otsas ratast keerutades oli tunda ka, et päris vabalt see ei pöörle - klots veidi vastas.
Kuna autol põleb ka piduri hoiatustuli (jagajas ilmselt klapp ühes servas), siis üks tuttav "spets" arvas, et sellest kogu kamm ongi, üks diagonaal klapiga suletud. Samas asi ju pidurdab, siis ei tohiks üks ratas ju üldse pidurdada? Või on asi nii, et see klapp seal sõidab iga pidurdusega edasi-tagasi, pidurdusjõudu pärssides?
ÜV leidis veel, et põhja alune piduritorustik vaja vahetada ning värviparandused ka vaja teha.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne