azlk 21412
#21

(25-06-2009, 14:13 PM)vootele Kirjutas:  Ülevaatuselt korduvaga tagasi. Käisin Laki tn. ülevaatuses, algus oli paljulubav, esiteljlel pidurid ilusasti korras, kuid tagateljel vasak pidur teisest nõrgem. Kusjuures pidurdades on kuulda, et midagi seal kahiseb ning tungi otsas ratast keerutades oli tunda ka, et päris vabalt see ei pöörle - klots veidi vastas.
Kuna autol põleb ka piduri hoiatustuli (jagajas ilmselt klapp ühes servas), siis üks tuttav "spets" arvas, et sellest kogu kamm ongi, üks diagonaal klapiga suletud. Samas asi ju pidurdab, siis ei tohiks üks ratas ju üldse pidurdada? Või on asi nii, et see klapp seal sõidab iga pidurdusega edasi-tagasi, pidurdusjõudu pärssides?
ÜV leidis veel, et põhja alune piduritorustik vaja vahetada ning värviparandused ka vaja teha.

Ilmselt siis kahiseva poole silinder kergelt kinni ja ei arenda täit pidurdusjõudu ning tagastusvedru ei suuda klotsi tagasi tõmmata.
See kahe kontuuri vaheline klapp on vaid avariiklapp, mis rakendub kui kontuurides rõhkude vahe liig suur ja suurema rõhuga kontuur suleb madala rõhuga kontuuri. 2141 pole diagonaalseid pidurikontuure. On vaid üks kontuur, mis toimib kõigile ratastele ja teine, mis toimib vaid esiratastele...
Vasta
#22

Täna tekkis uus jama: 2. ja 4. käik ei lähe sisse, kui jõuga suruda, siis hambub kergelt, aga mitte põhjani. Oleks justkui mingi takistus ees. Tagurpidikäik läheb korralikult sisse
Vasta
#23

See on tõesti huvitav, et 2 ja 4-s, nende kahvlid erinevatel telgedel. Kontrollida tasuks käigukastist väljuva lülitusvõlli ja käiguvahetusmehhanismi ühendust. Seal on üks fiksaatorpolt, mis kipub lahti minema...
Vasta
#24

(27-06-2009, 07:58 AM)via Kirjutas:  Kontrollida tasuks käigukastist väljuva lülitusvõlli ja käiguvahetusmehhanismi ühendust. Seal on üks fiksaatorpolt, mis kipub lahti minema...

... või on kivi vahele läinud.
Vasta
#25

Täna oli auto kanali peal, uurisin käiguvahetusmehhanismi, mingit anomaaliat küll ei leidnud. Tundub nagu miskit kasti seest takistaks, kuna hoovastik oli käiku sisse surudes pinges.
Vahetasin ka tagapidurite magistraaltoru ning tegin korda vasaku tagapiduri. Sel oli ühe klotsi kolb kinni st. pidurdas ainult ühe klotsiga põhimõtteliselt.
Üritasin traadiga seda avariiklappi õigesse asendisse lükata (stutsi avast), kuid ei saanudki aru, mis asendis see seal täpselt on. Kuna ma pean veel vahetama tagumise torustiku, siis ei hakanud seda veel täpsemalt uurima ka. Järgmine kanali külastus näitab... võtaks selle avariiklapi sealt üldse seest välja, tundub et sellega on rohkem jama kui kasu...
Vasta
#26

Avariiklappi nihutatakse nii, et avad algul ühe kontuuri õhutusnipli ja vajutad pidurit. Kui tuli ei kustu, siis suled selle ja avad teise kontuuri nipli ja vajutad pidurit. Siis peaks tuli kustuma...

Kui käikude viga kasti sees, siis on mõistlik kohe teine kast panna...mis ilmselt sul olemas...
Vasta
#27

Naljakas, käigukasti viga tundub ise korda läinud olevat...
Vasta
#28

Mul paranes plokikaane tihend ise ära ükskord. Big Grin

Enne oli surve karteris ja jahutuvedeliku voolikud punnis ning lekkis nii vett, kui õli.

kisub Opeli poole
Vasta
#29

Nii, autoga nüüd kõvasti jamanud ja mõistus otsas. Nimelt näitab piduristend järjekindlalt vasaku tagumise piduri tunduvalt nõrgemat pidurdusjõudu. Olen nüüd ära vahetanud kogu tagumise piduritorustiku (magistraalist kuni tagapiduriteni), korralikult õhutanud, puhastanud kõnealuse piduri silindrid (liigub vabalt), aga viimane mõõtmine näitas, et asi on hoopis hullemaks muutunud. Klotsid on ka kenasti trumli ligidal...
Ainuke mõte, mis pähe tuleb, et trumli sisepind on suht ära äestatud, nagu oleks seal metall vastu käinud. Samas klotsidel on katet veel küll. Pidurdades kostab sealt ka kõva kahin. Teine idee, vahetada siiski silinder seal ära. Ja kolmandaks, võib-olla peaks klotse vahetama. Ülevaatuses pakkus, et klotsidel võib pidurivedelikku peal olla.
Mida soovitate?
Vasta
#30

Kui pidurisilinder ei leki, mis peaks ka peasilindri pidurivedeliku nivoost näha olema, siis viga kas piduritrumli kulumises (kõige lihtsam uus osta), piduriklotside kulumises või on pidurisilindri mansetid kinni (uued mansetid+silinder poleerida).
Vasta
#31

Siin võib olle segadus mõistetes, aga kolbide vaba liikumine pidurisilndris näitab, et klotside automaatreguleerimissüsteem ei toimi. Tegelikult peab kolb peale pidurdust klotside tagastusvedru mõjul liikuma vaid u 1.5 mm tagasi kuni toetub tema taga silindris olevale vedrurõngale. Kui viimane ei ole piisavalt tihkelt silindris, siis annab järele ja klotsid kistakse trumlist liiga eemale...
Kolbide sügavama sissesurumise takistus peab olema u nii, et pitskruviga saad sisse suruda, mitte "näpuga". Siin võib olla ka üks probleem (klotsid liiguvad liiga tagasi)...
Tavaliselt puhastatakse põhjalikult klotside pinnad bensuse lapiga igasugu mustusest ja klotsitolmust, enne kui trummel, mille sisepind samuti puhastatakse, tagasi läheb, kui sa seda ei teinud, siis võivad klotsid muidugi libedad olla...

Vedeliku voolamisvabaduse kontrolliks tuleks mõlema tagaratta õhutusniplid korraga lahti tega ja vaadata kas rahulikul ja sujuval pedaali vajutusel ikka mõlemast niplist pidurivedelik väljub ..
Vasta
#32

Kolbide vaba liikumise all mõtlesin seda, et need ei ole kinni jäänd. Automaatreguleerimis seib hoiab tegelikult normaalselt - näpuga ei liigu. Klotsid on ka täiesti normaalsel kaugusel - ehk siis peaaegu vastas. Tegelt on mul ostetud uus pidurisilinder. Tänu ühe "spetsialisti" jutule, kes vahetamises mingit pointi ei näinud, jäi see vahetamata. Asja üle järgi mõelnuna, tundub et probleem seisneb ära äestatud trumli hõõrdpinnas, mis ka pidurikatted ära hekseldab ning kokkuvõttes asi ei haakugi. Pidur oli seest paksult lahtiviilitud klotsimaterjaliga koos.
Praegune plaan on selline, et võtta doonori küljest trummel + klotsid ning proovida nendega. Samuti välja vahetada silinder.
Vasta
#33

Sooniline trummli sisepind on üsna tavaline ja väga suuri probleeme ei põhjusta. Ma ei tea muidugi kui hull sinu omal on...
Silindri asendamine on muidugi kõige õigem, sest tänu automaatreguleerimisele kolbide liikuvuse hindamine keeruline. Klotse saad võrrelda teise poole omadega... Tuleb ka arvestada, et TÜ kontrollib pidureid rattad maas. Remondi ajal aga tavaliselt maast lahti ja rõhuregulaator võib vimkasid teha...
Vasta
#34

2141 Crash Test:
http://www.youtube.com/watch?v=TyFfRDYEFGc
Kõige hullem polegi...

Masinal nüüd ülevaatus olemas ja masin ise aktiivses kasutuses. Tundub, et probleemidest olen enam-vähem jagu saanud. Enne oli probleem, et teatud gaasipedaali asendis hakkas mootor tõmblema ja võimsus kahanes. Probleem lahenes süüte paika keeramisega.
Siiski on 1.5 mootor nii suurele autole nõrgavõitu, seega lihtsalt huvi pärast uurin, millega seda asendada...Olen oma silmaga sellisel kapoti all näinud Audi 100 R5 koos kastiga. Ilmselt oleks siis vaja mootorikinnitused ja veovõllid ümber teha (kui õieti omaniku juttu mäletan). Teine idee: masina sidur ühilduv Lada omaga, kas äkki saaks lihtsamini peale aretada FIAT-i 2.0 DOHC?
Vasta
#35

Fiati 2,0 mootori eest tahavad jälle mingi 10 kilo saada lisaks käigukast ja juhtmestik ning hull töö ja vaev... lihtsam osta mingi suvaline sõitev fiat ..see on lihtsalt 1 varjant:
http://auto.motors24.ee/vehicles/240531-...&sort=paid

muidugi kui sa saad moto ja käimari kuskilt võileiva hinnaga siis võid ju aretada
mul muidugi võib veidi vale hinnainfo ka olla nuud ju masu ja täpe ja muud asjad ise otsisin 3 aastat tagasi 2l fiati mootorit ja siis taheti 10 k saada ;-(
Vasta
#36

Mosse ploki sisse mahuvad väikese freesimistöö järel volga hülsid. Iseasi kuidas käigukast seejärel vastu peab.
Vasta
#37

(23-08-2009, 23:30 PM)marguss Kirjutas:  Fiati 2,0 mootori eest tahavad jälle mingi 10 kilo saada lisaks käigukast ja juhtmestik ning hull töö ja vaev... lihtsam osta mingi suvaline sõitev fiat ..see on lihtsalt 1 varjant:
http://auto.motors24.ee/vehicles/240531-...&sort=paid

Kas sellise mootorile saab väikse vaevaga tagaveolise Lada siduri/käigukasti otsa riputada?
Vasta
#38

Kui tagaveoliste fiatide motot panna on vaja hankida lada mootoriga 2141 siduri koda. Oletatavasti peaks siis vanade tagaveoliste Fiattide vahemikust 124...131 motosid panna saama. Audi värgi puhul on ilmselt probleemiks veovõllide pikkused, mitte nuut ja äärik. Õige oleks 2141 veovõll romulasse kaasa võtta ja võrelda seal saada olevatega...

Kuna 2141 esiveoline, siis tagaveoliste käimareid sinna ei areta...
Vasta
#39

Iseenesest oleks veel lihtsam ära vahetada terve audi esisild koos kogu krempliga(püstakud,käigukast,mootor,sillatala,veovõllid jne). Audil on hea kujuga sillatala ka, on nagu raam rohkem kui tala(sigari oma vähemalt). aga sigar(audi 100) on mossest silmnähtavalt laiem jällegi...aga audi 80? pole käepärast võtta silla laiust aga peaks vast paremini klappimaRolleyes...kui ära vahetada terve komplekt siis on endal hiljem remondi peale ka lihtsam mõelda kui mingi erinevatest juppidest tehtud kompotiga.Cool
Vasta
#40

Ma ei näeks üldse niipalju vaeva.

Võtaks Niva 1,7L pritsega mootori ja siguli sidurikojaga käigukasti ja kõik on Bolt-on.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne