16-12-2019, 19:58 PM
Olen Jankaga kahe käega nõus- tegelt isegi ka ühe, teise ja kolmanda jalaga-, et Eesti artistidelt tuleb palju muusikalaadset toodet, kuid kuulata pole küll midagi ning üldiselt on see häda juba pikka aega.
Meenub mõne päeva tagant ühest raadiojaamast kuuldud intervjuu Koit Toome ja Liis Lemsaluga, tehti nendega mingi mäng vms, kus küsiti erinevaid küsimusi. Küsiti siis nende käest, et kui valida Eesti ja Lääne muusika vahel, siis kumma valiks. Ma ei mäleta, mis Koit täpselt ütles, kuid Lemsalu (kes mulle absoluutselt ei meeldi, muuseas) ütles, et ikka Lääne muusika, kuna nende lood on kuidagi ajast ees ning nende pealt on hea šnitti võtta- see võtab ju kõik kokku. Vot see on üks põhjus, miks ma vähemalt uuemat Eesti muusikat ei kuula, vähemalt seda, mis raadiumist tuleb. Lisaks sellele ahvimisele on veel see häda, et nö. peavoolumeedias mängitavad Eesti meeslauljad ei kõla meestena, muusika on mingi ninnunännu jne. Praegu on üldse mingi peenikeste häältega nutuaulude periood ning see ei ole muuseas vaid minu arvamus.
Muuseas ka uus Lääne muusika on võrreldes varasemate dekaadidega muutunud väga üksluiseks- vahet pole, kes on esitaja, enamus kõlavad ikkagi ühtmoodi.
Aga autosõidumuusikast rääkides- ma usun, et ma pole ainuke, kelle jaoks autosõidumuusika sõltub tujust, samuti ka minul. Huvitav on see, et kuna sõidan palju, muutub minu muusikavalik ka kellaajast, ehk siis mida õhtu poole, seda rahulikumaks
Hommikupoole on vahel rocki (rootslaste Hammerfall ja Sabaton näiteks), omajagu 90-ndate nn. eurojuustu (olen 43 praegu), õhtupoole läheb tõesti rahulikumaks, kuigi päris ballaadide peale mitte. Üks minu jaoks parimate seas olev lugu on Chris Rea The Road To Hell ning seda eriti täpselt sellistes oludes nagu selles muusikavideos- lausvihm ladinal alla sadamas. Muuseas, selle loo pikema variandi algus on eriti hea, tema hääl on ju ka lihtsalt fantastiline.
https://www.youtube.com/watch?v=gUUdQfnshJ4
Muuseas, Chris Reast veel rääkdes- mõni aasta tagasi Rootsi ja Põhja-Norra vahet sõites vahetult enne jõule- õhtune aeg, 560 hobujõudu, jõulutuled igal pool, väljas suurepärane talveilm, kodus tilluke tütreke ootamas (oli ta siis umbes pooleteiseaastane) ning vot siis oli Chris Rea lugu Driving Home For Christmas no nii õigel kohal kui üldse olla saab- ma tundsin end lausa õnnelikuna.
Aga uuemat, ma julgeks isegi öelda, et sellest sajandist on mul üldse vähe muusikat, viimasest kümnendist on võibolla loetud arv lugusid.
Meenub mõne päeva tagant ühest raadiojaamast kuuldud intervjuu Koit Toome ja Liis Lemsaluga, tehti nendega mingi mäng vms, kus küsiti erinevaid küsimusi. Küsiti siis nende käest, et kui valida Eesti ja Lääne muusika vahel, siis kumma valiks. Ma ei mäleta, mis Koit täpselt ütles, kuid Lemsalu (kes mulle absoluutselt ei meeldi, muuseas) ütles, et ikka Lääne muusika, kuna nende lood on kuidagi ajast ees ning nende pealt on hea šnitti võtta- see võtab ju kõik kokku. Vot see on üks põhjus, miks ma vähemalt uuemat Eesti muusikat ei kuula, vähemalt seda, mis raadiumist tuleb. Lisaks sellele ahvimisele on veel see häda, et nö. peavoolumeedias mängitavad Eesti meeslauljad ei kõla meestena, muusika on mingi ninnunännu jne. Praegu on üldse mingi peenikeste häältega nutuaulude periood ning see ei ole muuseas vaid minu arvamus.
Muuseas ka uus Lääne muusika on võrreldes varasemate dekaadidega muutunud väga üksluiseks- vahet pole, kes on esitaja, enamus kõlavad ikkagi ühtmoodi.
Aga autosõidumuusikast rääkides- ma usun, et ma pole ainuke, kelle jaoks autosõidumuusika sõltub tujust, samuti ka minul. Huvitav on see, et kuna sõidan palju, muutub minu muusikavalik ka kellaajast, ehk siis mida õhtu poole, seda rahulikumaks
Hommikupoole on vahel rocki (rootslaste Hammerfall ja Sabaton näiteks), omajagu 90-ndate nn. eurojuustu (olen 43 praegu), õhtupoole läheb tõesti rahulikumaks, kuigi päris ballaadide peale mitte. Üks minu jaoks parimate seas olev lugu on Chris Rea The Road To Hell ning seda eriti täpselt sellistes oludes nagu selles muusikavideos- lausvihm ladinal alla sadamas. Muuseas, selle loo pikema variandi algus on eriti hea, tema hääl on ju ka lihtsalt fantastiline.
https://www.youtube.com/watch?v=gUUdQfnshJ4
Muuseas, Chris Reast veel rääkdes- mõni aasta tagasi Rootsi ja Põhja-Norra vahet sõites vahetult enne jõule- õhtune aeg, 560 hobujõudu, jõulutuled igal pool, väljas suurepärane talveilm, kodus tilluke tütreke ootamas (oli ta siis umbes pooleteiseaastane) ning vot siis oli Chris Rea lugu Driving Home For Christmas no nii õigel kohal kui üldse olla saab- ma tundsin end lausa õnnelikuna.
Aga uuemat, ma julgeks isegi öelda, et sellest sajandist on mul üldse vähe muusikat, viimasest kümnendist on võibolla loetud arv lugusid.