Ajaleht õhtal :-(
#1

http://www.tarbija24.ee/?id=108486

loll on loll olla.
Vasta
#2

Võibolla on hea mõte nüüd Hobiklubi tagasi rahvale tuua?
Vasta
#3

Jah, täna saime me teada, et alates 1.maist on meie töökohad kadunud. Selline see elu on...

Aga luban, et ka viimasest numbris on palju huvitavat lugeda. Ühe Eesti ringraja kirjutama lugu saab vähemalt osaliselt sinna sisse.

Asp,
käpaga sees

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#4

Kunagi kui see ilmuma hakkas (vist 2003 või 2004a.),sai omale ostetud esimene number. See on siiani alles ning nüüd ei jäta ostmata ka viimast numbrit.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#5

Kahju muidugi, kuigi ausalt ei ole ise selle lugeja kunagi olnud. Aga see, et suurte kontsernide asjad sulguvad, on päris jube.

HobiKlubi on täiesti alles aga "vaikses olekus". Lihtsalt meil sai igasugune (isiklik) raha palju varem otsa.
Vasta
#6

Loen kommentaare nii siit foorumist kui ka tarbija24-st ja imestan. Armastame ju ikka toonitada, kui tehnikahuviline ja erudeeritud rahvas me eestlased oleme. Ja saame ka "kinnitust" sellele - kes on ostnud ÜHE AutoBildi numbri kogu tema ilmumise aja jooksul, kes KAKS. Aga kriitikat jagubküigil nii paremale kui vasakule.
Mul on juhuslikult KÕIK AutoBildi numbrid ostetud (ja alles ka) nagu ka Tehnikamaailma ja Autolehe omad. Mõni number oli parem, mõni kehvem - tegijail ikka juhtub.
Loomulikult on kahju, et üks tehnikaväljaanne lõpetab. Loodan Aspi ajaloolisi lugusid edaspidi kusagilt mujalt lugeda...
Vasta
#7

Hr. Aspelund!
Ringrajast ja muudest võidusõitudest ning nendel osalenud masinatest või sõitjatest võiks ikka edasi kirjutada kuskil, kus selleks ruumi ja otstarbekust leitakse.Loen neid alati huviga ja arvan, et ka minusarnaseid on teisigi.
Vasta
#8

(18-04-2009, 17:33 PM)miilits Kirjutas:  Hr. Aspelund!
Ringrajast ja muudest võidusõitudest ning nendel osalenud masinatest või sõitjatest võiks ikka edasi kirjutada kuskil, kus selleks ruumi ja otstarbekust leitakse.Loen neid alati huviga ja arvan, et ka minusarnaseid on teisigi.
Miilits, eks neid lugejaid oleks igal juhul. Aga... Eesti oludes tähendab see absoluutselt miinimumprogrammiga ja eriti odavalt läbi ajades minimaalselt 3000 lugejat, kes kõik tasuvad otse väljaandjale 50eek+km, mis tähendab jaemüügihinnaks läbi Lehepunkti kaanehinda jämedalt 85 krooni. Olgem ausad, see on Eesti oludes "ilus unistus". Absoluutne miinimum ühe natukenegi värvilisema ja loetava ajakirjanumbri väljaandmiskulud on 100 000, mis tähendab põhimõtteliselt palgata olemist või siis kindla eelpool nimetet lugejaskonnaga mittejaemüüdavat ajakirja. 150 000 per number juba joonistab natukenegi asja valmis, mis ka poelettidel oleks märgata ja püüaks juurde uusi lugejaid. See oleks siis reklaamivaba 4-värviga ajakiri 8 trükipoognat + kaaned.

Ma arvan, et ka varsti kaduva ajakirja numbrikulu oli sellises suurusjärgus ja natuke ka rohkem (ütleks veerand milli), kuna kontor koos töötajatega on päris karm kulu. Kui reklaam kukub ära, haigutabki kohe selline "mõnus" 150-200 tuhat auk eelarves!
Vasta
#9

Ka Tehnikamaailma pole müügilettidel väga pikalt näha - napilt nädal, kuigi ajakirja ilmumistsüklit arvestades peaks olema ikka kuu. Kas mulle lihtsalt tundub nii või tiksuvad nad säästureþiimil? Kas keegi teab?
Vasta
#10

Raha eest müüdav paberil ajakirjandus läheb paari aastaga kõik sulgemisele. Palju siis neid rikkaid vanainimesi ikka on, kes rongis sõites või juuksurijärjekorras lehte lugeda tahavad. Ei ole ka pikka pidu muul meedial, mis oma programmi edastab, ilma, et vaataja hiirega klõpsata ei saa...
Meil on tänapäeval internet!

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#11

Sellest saan aru isegi oma miilitsamõistusega, et ega ilma korralike reklaamitellijate osaluseta asja üleval ei pea.
Vasta
#12

Ei kao see pabermeedia kuhugi. Internetiga see hea omadus, et tahtmisel saab KÕIK reklaamid keelata aga ka teine pool: kasvõi seesamune foorum siin. Info, pildimaterjal, lood jne liigub mööda reklaamivabu foorumeid. Aga reklaami ON VAJA teha, et turul püsida. Seega ei jää muud üle, kui ikkagi pabermeediat toetada. Lisaks on paberajakiri siiski heas mõttes elitaarne, läikiv ja puha. Ning siiski mugavam lugeda. Nagu ei söönud telekas teatrit välja (kuigi endale meeldib teleteater küll), ei söö Internet pabermeediat ära. Paber on säiluv, veeb aga mitte.
Vasta
#13

(20-04-2009, 14:48 PM)Väravamehaanik Kirjutas:  ... Palju siis neid rikkaid vanainimesi ikka on, kes rongis sõites või juuksurijärjekorras lehte lugeda tahavad ...
Sain sinu arvamusest kinnitust, et pea neljakümnene (täpsemalt 39a.3k.1p.) kodanik kuulub vanainimeste hulka, kui vaid rikkus oleks ka minuni jõudnud...
Tegelikult: loen just paberkandjal väljaandeid (iseasi, kas just rongis või juuksuris), läpakaga õhtul kärbseid tappa oleks nagu imelik.
Vasta
#14

Pealegi, inimene üldjoones ei viitsi pikkasid tekste lugeda netist. Lihtsam ikka paberil olevat haarata - rahulikum ja saab lihtsalt märkmeid teha, Aga Eesti ajakirjanduse, raamatutrüki jms häda tuleneb lihtsast asjast - liialt väike rahvast ja lugejaid...
Raul - trüki, kujunduse jms seatud alates aastast 92.
Vasta
#15

(17-04-2009, 20:06 PM)Aspelund Kirjutas:  Jah, täna saime me teada, et alates 1.maist on meie töökohad kadunud. Selline see elu on...

Aga luban, et ka viimasest numbris on palju huvitavat lugeda. Ühe Eesti ringraja kirjutama lugu saab vähemalt osaliselt sinna sisse.

Asp,
käpaga sees

kas maikuu numbris on siis Ojaküla-Põvvatu-Vanamõisa ringrajast juttu?
Vasta
#16

Jah, kuigi samas üpris kontsentreeritud kujul. Kahjuks pole praegu võimalust kogu raja lugu lahti kirjutada. Ehk õnnestub kusagil mujal. On nii unikaalseid mälestusi kui unikaalseid fotosid.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#17

Mulle ka ei meeldi õhtuti läpakaga kärbseid tappa - pole ka midagi imestada, olen ju Potsatajst veel jupi maad vanem.
Ei usu minagi seda veebi võidukäiku ja pabermeedia surma. Veebikummardajad kinnitavad, et Eestis on ligemale 800 000 interneti kasutajat. Kas inimene, kes kord kuus oma pangakonto jääki interneti vahendusel vaatab, on ikka veebikasutaja selle sõna tegelikus tähenduses? Ja kui mingi väljaande trükiarv on paarkümmend tuhat eksemplari, siis on seal taga ikka reaalsed lugejad-tellijad. Kümme-kakskümmend kommentaari mõne kuumema netiloo sabas pole selle kõrval isegi mitte kärbsemust. Ja kui ongi rohkem kommentaare, siis sõimavad ühed ja samad kommijad üksteist. See pole lugejate armee, saati siis veel maksujõuline reklaamitarbija.
Veebimehed peavad kõigepealt reklaamimüümise selgeks õppima, alles siis saavd nad paberväljaannetega rinda pistma hakata.
Vasta
#18

Huvitav, kas löödi niisama minema või pakuti muud töökohta asemele.

Samas oli ajakirjal oma turunis's' täitsa olemas. Pigem oleks eeldand mõne naisteka kinnipanemist, sest neid on küll üle mõistuse palju.
Vasta
#19

Kogu toimetus sai koondamisteated.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#20

(22-04-2009, 14:44 PM)koguja Kirjutas:  Mulle ka ei meeldi õhtuti läpakaga kärbseid tappa - pole ka midagi imestada, olen ju Potsatajst veel jupi maad vanem.
Ja kui mingi väljaande trükiarv on paarkümmend tuhat eksemplari, siis on seal taga ikka reaalsed lugejad-tellijad.
Trükiarv on üks asi, reaalne realisatsioon hoopis teine. 1/3 valmis trükitud pabermeediast läheb põhimõtteliselt "otse paberihunti" teekonnaga trükikoda - Lehepunkt - sajad müügikohad - vanapaber. Mida harvem ilmuv, seda väiksem on niisama kulu. Kvartaalsed friigiajakirjad saavad endale "lubada" seda luksust, et müügikohtades saab toode otsa. Teised peavad olema kogu aeg "pildil" ehk vähemalt 1 eks peab olema letil näha, pigem kümmekond, et "tekitaks usaldust". Jämedalt on üle Eesti 300 arvestatavat müügikohta, kus "jääk" tuleb selline. Lisaks "tegijatel toodetel" ülejäänud 100-150 kohta (pisikesed maapoekesed etc, kes võtavad müüki vaid kindlalt ostetavaid asju a'la Ekspress jms), 1 jääb ikka järgi. Trükid 20 000 eks ja tead, et kadu on kuni 3500-4000 eks. Vaid ERITI hea kaane ja sisu puhul võid saada numbri väiksemaks. Mingid rehvitestid jms "kuum ja oluline", HobiKlubil oli selleks Erkki dragi-Camaro eksklusiivlugu, mille ilmutamise esmaõigus oli minul. Selle numbri tagastusprotsent oli superhea ehk kuskil 85% kogu tiraaþist sai otsa.

Sellise numbriga (20000 + trükitud) saab uhkeldada meiesugustele meeldivatest emakeelsetest ajakirjadest vist ainult TM. Naistekad muidugi ka. Kala julges mõne aasta eest TM'i reaalsed suurusjärgud välja tuua (ja erinevad "uuringud" kinnitavad ka neid): ~12000 tellijat ja parima numbriga ~5000 jaemüüki. Mingi tambovi lambikonstandiga kogu maailmas arvutatav lugejaskond on siis korda5 ehk 85-90 tuhat, mis muidugi ei ole reaalne. Näiteks meie pere TM'i loeb 2 inimest, siis kuskil peab teda lugema 8. Siiski julgen keskmiseks väita 2-3 per meespere ja 0,5 naisperest vaatab uute külmikute pilte...

Need on nüüd Eesti olude reaalsed numbrid, mis saabunud sita ajaga kukuvad kindlasti kolinal! Neid, kes iga kuu ~200 krooni eest endale meeldivat ajakirjandust ostaks (lisaks Interneti teenuse kulu), jääb üha vähemaks. Ega ise ka olen viinud hobiajakirjanduse tasulise tarbimise peaaegu nullini, TM ongi ainus, mis postkasti tuleb. Kui autondus-tehnika on veel "odavam", siis purjetamise hobi isegi ajakirjana kordi kallim. Soetasin hoopis 22-tollise LCD ja crtl+ teeb tekstid mõnusalt suureks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne