[pen.skar]

CK 5 kombainiga oli kiilutõmmits kaasas, vast mõnel endisel kodu toodud. Pisike nokaga julla, käis kummiheebli otsa. Isegi mõne tugevama kõvera otsaga(mitte T 150k oma, see õrnuke)kummiheebliga saab pinget anda ja siis proovida hooratast läbi puuhalu suure kuvaldaga sissepoole lüüa. Kui natukegi nihkub, on lootus vabamaks saanud kiilu heebliga kätte saada . Ärge jumala pärast kiilu proovige sissepoole lüüa, ta tõenäoliselt tõusuga.
Olen kunagi E 280 trummli rihmaseibi vahetanud. Viljandi EPT tehtu oli kole karvane ja originaalist ilmselt mõni kümnendik tihedam. Sai vaguni telg delferi otsa riputatud ja sellega tümmitud nagu Kartaago müüre. No kõikse peramine- hooratta rumm lõhki saagida ja hiljem täis keevitada. Karta küll on et see vanaaja malm kehvapoolne keevitamiseks.

[Raudpats]

Kiil on nüüd käes. Meie teooriad ei pidanud paika, kiil täitsa imelik, ei tea, kuidas teda tervena kätte peaks saama:
   
Proovisin meisliga ja haamriga ja matid panin ka alla peale ja vahele, "kabi" murdus ära. Edasi puurisin ja uuristasin, tükikaupa sain kätte. Minu pea ei võta ,kuidas selle viguri tervelt kätte oleks saanud. Nii hambuline ta muidugi ei ole, kui pildilt paistab,mul lihtsalt ei ole arvutis paremat graafika programmi.

---

Seoses sama mootori küttepumba taastamisega oleks vaja leida kusagilt kaks tagasivooluklappi, umbes sellist, aga keermestatud otsadega:    
Vanad on umbes sarnased, kuid läbi roostetanud. Mõõtudelt pikkus kuni 4 cm ja läbimõõt mitte üle 2cm. Vahetükkidega saaks siis paika sobitada, kui keere on olemas. Sisend- ja väljundava peavad olema otstest.
Sellised ei sobi:     , sisendi poolel annaks ehk kuidagi isegi kasutada, aga väljundile ei lähe kohe kuidagi.

Kas oskab keegi pakkuda, kust esimesel pildil näidatud klappe saaks?
Tänud ette!

[traatjalg]

Selle tagasivooluklapi saad Maginoks-ist Peterburi mnt. Tln.Ostsin ise just mingi aeg samasuguse.

[Raudpats]

Kas keegi on sellist pihustit kunagi remontinud-reguleerinud?
   

---

Pihusti sees on sellised jubinad

   
Kuul on ilmselt puudu. Tegemist on kahetaktilise diisli pihustiga. Survet tekitab plunser , torud on vasktorud, seega tegu ei ole kõrgsurvepumba ega kõrgsurvepihustiga.

[tartz1]

Lisan enda DKW mootori ka teemasse. Tegemist täiesti töötava eksemplariga. Mitteoriginaalid on magneeto ja karburaator.

Sai teine lahti võetud, et vahetada kolivirõngad.

Praegu üritangi leida sobivaid rõngaid. Teab keegi ehk midagi soovitada?

[Raudpats]

Lisan enda DKW mootori ka teemasse. Tegemist täiesti töötava eksemplariga. Mitteoriginaalid on magneeto ja karburaator.

Sai teine lahti võetud, et vahetada kolivirõngad.

Praegu üritangi leida sobivaid rõngaid. Teab keegi ehk midagi soovitada?

http://www.youtube.com/watch?v=aEvhbSn5dXw

Kas tuleb tuttav ette?
Mis silindri mõõt on?

[tartz1]

See mootor videos on vene toodang. Huvitav kas neil sakslastega sarnaseid(mõõtude osas) juppe ka oli?

Mõõdud saan homseks.

[Raudpats]

Vene toodang on jah, aga üsna sarnane. Minu enda video on see. Väliselt on sarnaseid detaile päris palju, aga ei ole kindel nende mõõtude sobivuses.

[tartz1]

Leidsin netist ühe lingi kus nendest mootoritest ühtteist kirjas:

DKW mootorid

[tartz1]

Mõõtsin eile kolvi läbimõõdu ära: 60 mm.

Mis mootorid veel sarnase läbimõõduga kolbi kasutavad? Oskab keegi midagi pakkuda?

[Talupoeg taluja]

Mõõtsin eile kolvi läbimõõdu ära: 60 mm.

Mis mootorid veel sarnase läbimõõduga kolbi kasutavad? Oskab keegi midagi pakkuda?

ZIL-i kompressoril sama mõõt.

[kass]

Mõõtsin eile kolvi läbimõõdu ära: 60 mm.

Mis mootorid veel sarnase läbimõõduga kolbi kasutavad? Oskab keegi midagi pakkuda?

Peaks olema 200 ccm DKW tsiklimootori kolb ja rõngad. KS200 ja SB200. Ei oska arvata, kui laia dehk "paksud" need rõngad olema peavad, Saksamaal pakutakse 2,5 mm mõõdus, originaalil küll peaksid ikka paksemad olema, vb Saksas keegi pakub neid ka, aga näit
http://www.greiner-oldtimerteile.de/verschiedene-teile-a-k/kolbenringe/browse.php?sid=351701395228387&pos=c1554l40.
Kas silinder ovaali ja tünni pole kulunud, ehk oleks õigem natuke remontida seda? Muidugi kord 2 aasta jööksul veerand tunniks käima panna...aga vb selleks poleks ka uusi rõngaid vaja või on mõni puruks või üldse puudu või on nii hõre, et ei lähe käima
Vaatasin pilti ka, rõngad on Sul ikka olemas aga kolb ja vast silinder ka justkui ikka kriipida saanud tublisti või mis?

[Wiki432]

Väidetavalt on ka paadimootoritel Veterok ja Neptun silindri läbimõõt 60mm.

[Raudpats]

Olen jälle ühte vana statsionaari näppinud ja üritan seda nüüd käima saada. Ja juba pikemat aega üritan. Aparaat on venelaste toodetud kuumpea. Nimi peaks olema Tambovets, aga võibolla on sellel ka mingi muu nimi, ei tea. Sain mootori sügisel , oli teine vedelenud mitmeid aastaid õues. Vana peremees küll arvas, et anna vänta ja läheb käima, aga ei õnnestunud ... No kolb oli silindris kinni, sellest ma siin ühest teises teemas kirjutasin. Pika meelitamis peale sain kolvi lahti ja ka muud osad liikuma. Silinder ei olnudki roostes! Nüüd olen pikemat aega tegelenud selle imeviguri käivitamisega, seni edutult. See on kahetaktiline diisel. Ühe potsu teeb ja rohkem mitte. Ma ei ole kindel, kas pihusti on ikka korras. See on madalsurve pihusti. Sees on seal klapp ja nõel ja vedru. Aga tööpõhimõte ei ole päris see , mida tavadiisli pihustil.Kuigi vana peremees ütleb, et see klapp ei ole oluline ja mingit erilist pihustamist ei peagi olema, tundub asi kuidagi kahtlane. Käsipumbast vajutamisel tuleb pihustist küttejuga, mingit uduks pihustamist ei toimu. Aga väidetavalt ei peagi toimuma. Ja kui nuki pealt saab pump tõuke, siis ka tilgakese kütet viskab välja. Erilisi kogemusi mul kuumpea käivitamisel ei ole. Esimese paugu saan päris lihtsalt kätte, aga mitte rohkemat. Hetkel on head ideed otsas. Väike video ka mootorist.:
https://www.youtube.com/watch?v=kPInYtaeTxI

[kass]

Mina ei tea neist kuumpeadest üldse midagi. Aga kuidas tal see õhu võtmine käib ja läbipuhumine...kas seal vändakarteri küljel nende klappidega on kõik korras, kuidagi õnnetu näeb välja, niipalju kui näha jõudsin?

[Veteran]

Kas kütusepaak ongi nii madalal?

[Raudpats]

Kas kütusepaak ongi nii madalal?

Kütusepaak on jah madalal, pump lööb kütuse üles, ei ole probleemi. Aga pihustiga on jama, ei saa klappi pidama, pihusti "kuseb" ja minu arvates on pritsitav kütuse kogus liiga suur

---

Sisselase käib läbi karteri, see klapp ei saa päris hermeetiline olla ilmselt mitte kunagi, plekiseib ja väike vedru ei ole kõige kindlam lahendus. Ma ei tea, kui hermeetiline see peab olema, kerge suitsuvine sealt igatahes välja tuleb mingil hetkel. Ja vända otsad on puksidel, seal mingeid tihendeid ei ole üldse, sealt kah viskab tossu natuke. Vana peremees ütleb, et see on täitsa normaalne.

Mina ei tea neist kuumpeadest üldse midagi. Aga kuidas tal see õhu võtmine käib ja läbipuhumine...kas seal vändakarteri küljel nende klappidega on kõik korras, kuidagi õnnetu näeb välja, niipalju kui näha jõudsin?

[Raudpats]

Jälle mitu nädalat möödas, aga mootorit käima ei ole saanud. Esialgu mässasin pihustiga, üritasin seda pihustama saada. Aga nüüd otsin viga pumbast. Pump on siis midagi sellist , nagu traktorimootoril etteandepump - plunser ja kaks klappi. Plunser on umbes 8mm pulk, mis käib silindris edasi-tagasi. No see plunser võiks olla tihedam. Aga läbi just ei tilgu, peaks töötama. Pump ei tekita erilist survet, näpuga jaksab vabalt kinni hoida. Vana peremees väidab, et vanasti oli surve tugevam, näpuga kinni hoida ei jaksanud. Ilmselt on viga klappides. Algsed olid metallkorpuses kuulklapid. Need kahjuks on väga roostes. Kuuli saab uue panna, aga kuulipesa taastamine ei ole seni erilisi tulemusi andnud. Ja kuuli taga oli imepeenikesest traadist u 15mm pikkune vedru, see oli läbinisti roostes. Ei oska sellist vedru kusagilt otsida. Ostsin firmast Stikke OÜ tagasivooluklapid
   
Esialgu tundus, et ongi kõik korras. Aga nüüd ma arvan, et need klapid ongi madala surve põhjuseks. Nimelt ei ole need päris hermeetilised. Ja nagu selgus - ei peagi olema. Need ei ole kuulklapid, sees on mingid plastmassrõngad väikese vedrukesega. Ja kütusel vabalt joosta nad torus ei lase, kuid survet ka ei hoia. Jääb siis kaks varianti - kas vanad klapid korda saada või uued hermeetilised klapid leida. Ja need klapid peavad töötama suht madalal survel. Vahepeal sain veel ühed tagasivooluklapid autolammutusest , aga need ka plastist ja mitte päris hermeetilised. Pihustiga ei ole mõtet mässata, kui pumprõhku ei tekita. Otsin seega korralikke,hermeetilisi tagasivooluklappe (kuulklappe) , soovitavalt keermega M14x1,5.

[Raudpats]

Täna siis juhtus see, et mootor läks kogemata käima. Ja tõesti juhtus see täitsa kogemata, sest lootus oli üsna kadunud ja tegin viimase katse .... Pumpa sai sätitud pikalt ja lõpuks jõudsin järeldusele, et ka nende klappidega on võimalik pump tööle saada. Hea oleks, kui saaks millegagi pumba survet mõõta ja siis vastavalt sellel ka pihustit timmida. Aga ei ole mul nii väikese skaalaga manomeetrit. No mingil hetkel igatahes tundus,et pump justkui töötab. Siis timmisin pihustit, freesisin klapile uue pesa ja katsetasin erinevate vedrudega. Midagi justkui saavutasin. Kuid mulle tundus, et pritsitava küttekoguse hulk on liiga suur. Seda saab reguleerida pumba käigu pikendamise või lühendamise teel. Aga reguleerpoldil on keere 1,5mm sammuga ja ei ole lihtne täpselt õiget kohta üles leida. Lõpuks siiski jäin enam-vähem rahule nähtuga. Ja siis saab pumba asendi muutmisega muuta natuke ka pritse-hetke. Sellega on see jama, et mootoril ei ole vahet, kumbapidi ta töötab. Ja seetõttu kui päripäeva käimise jaoks panna justkui varasemaks, siis vastupäeva käivitamisel on see süüde selgelt hiline. Ja need, kes on sellist mootorit käivitanud, need teavad, et esmalt peab mootor "tagasi lööma" ja siis saab inertsist käima veeretada. Mõnikord lööb tagasi ühtepidi, siis jälle teistpidi, ei ole lihtne .... Igatahes, katsetades erinevaid reguleeringuid sain küll mootorist mõned popsud kätte, kuid käima see vigur ei tahtnud jääda. Ja siis äkki viimasel katsel läks käima ja jäigi! Muidugi tahaks saada veel täpsemat reguleerimist, käik on ebaühtlane. Vahepeal tõstab pöördeid , siis jälle langetab. Aga tööle ma ta sain, eks remondin edasi. Video on telefoniga tehtud , üsna udune teine.

https://www.youtube.com/watch?v=nEcQSFc48uQ

[Talupoeg taluja]

See ju päris isesõitja, (tigukäiguga küll). Viimaks ei lähe siia klassigi?

No vene isesõitjatest oleme juba kooliajal kuulnud.