Ei teagi kas oleks mõistlikum siia seada või eraldi jutt teha, aga algas kõik sellest kui tuulepuhand otsustas mu postamendi koos 1,8m tiivikuga pikali ajada. Postament oli siis maas katse jalana töötav u. 1.2m kõrge aretis ja labad kukkusid vastu maakivi müüri. Kuna postamendi ümberajamiseks peab jõudu kasutama siis pidi tiivik hea uhaga käima, et piisav puri tekiks.
Igaljuhul saag käima ja peab meeldima. Jälle 1,8m kuna kõik muu selle jaoks olemas. Peaaegu.
Puujupp on siis 50x150x1000mm. Kuna tiivik 1,8 siis vaja läheb sealt 900mm. See rõõmsalt kuueks ja ongi juba verstapostid olemas.
Laba jämedama osa ajasin loodi ja mõõtsin loodi servast vajaliku mõõdu selliselt, et lood toetus siis kaugema serva peale risti üle laba ja kui seda puu ei lubanud siis hööveldasin lauda veidi nii, et kindalalt toetuks lood õigesti. Viimase nurga saab selle järgi, et ühendada ära kuuenda verstaposti märk selle eelmisel pildil näha oleva 45* joonega. Kahjuks jääb ta siin sae taha.
See serv millest mõõta tuleb, jääb ka ühtlasi puutumatuks kuni viimase hetkeni ja on laba esimene serv.
Esikülg tuleb siis selles faasis juba võimalukult sile ja siidine seada, sest jääb puutumatuks edaspidistes käikudes.
Uued märgid laba küljel on laba paksus ja mõõdetud valmis saanud servast. Viimane jookseb laba servast mööda saadud joont edasi kuni labast välja jookseb ja saab alguseks vastas küljel oleva diagonaal joonega mis jookseb kokku seal oleva kaare teise otsaga.
Laba teine külg siis seline ja paksus on märgitud sellest samast servast mille järgi kogu asi loodi abil alguse sai. Kaar seal jämedamal küljel on tähistamaks "ÄRA NÄPI" ala. Selle kohapeale toetub vineer plaat mis tugevdab kunagi tulevikus tiiviku südamikku. Paksuse märkimisel on 5 kohta ja viiendast edasi läheb otse kokku selle sama "ära näpi" kaare otsaga.
Enne peiteldamist.
Relakas seal ei ole niisama. Nimelt on lamell kettaga ülimalt kiire võimalus(tolmab hullu moodi) peitlist saadud tulemus siledaks ajada. Kohati teeb seda isegi liiga kiiresti.
Selline on siis olukord enne profiili joonistamist ja voolima hakkamist.
Üldiselt on profiili voolimist raske kirjeldada.
30% ja 50% jooned. 30% mõõdetud siis sellest servast mis loodimisel toeks oli.
Selliselt tuleks siis tagumine serv maha võtta. Üks osa peaaegu vastas küljeni ja teine osa keskjooneni. Taga serva paksus ei tohiks jääda üle 1mm ja mida õhem on seda parem.
U sedasi tuleks siis esimene serv maha võtta. Väga servani ei tasu minna ja 30% joont selles osas ei peaks ka väga jälgima. Kui siis selliselt, et hea on jätta laba juht servast maha võetud osani ja maha võetud osast 30% jooneni enamvähem võrdne laius.
Edasi tuleb hakata teravaid servi järjest tasapisi maha võtma. Juht serva võib jätta väikese serva puutumatta, et saaks hiljem alumise külje veits ümaraks lihvida, samas mitte laba kõõlu pikkust vähendades. See ei tähenda et peab olema meeletu kumerus seal, vaid ta peaks olema kumeram kui noa tera. Minul jäi ta kusagil 1mm.
50% joone võib viimases osas rahulikult minekut lasta aga 30% joon peab jääma lõpuni alles. See jääb tiiva kõige paksem koht ja kui eelnevates käikudes on paksus õigeks seatud, sedasi see ka jääb.
Selliselt on ta raamatus kujutatud aga jutus on sees soovitus teha esiserv veits kumeraks eelnevalt kirjeldatud viisil.
Minul tuli lõpptulemus selline. Võimas tedlafon suutis osavalt puusüü pildilt välja kärsatada, aga kuju on olemas.
Sedasi veel kaks korda ja ongi valmis.
Hea on ta panna esmalt maha sedapidi, et ringi osa jääb üles. Selliselt on sirgeks jäänud servad maas ja labad stabiilsed. Labade keskosa võimalikult kokku suruda ja mõõtmise abil laba otste kauguseda omavahel võimalukult täpseks ajada.
Kruve peaks mõni veel olema. Panin ka liimi vahele, et kindlam saaks. Vineeri soovitatakse panna 9mm paksust sellisele tiivikule. Minul seda ei olnud ja panin kaks 6mm plaati üksteise otsa.
Selline on siis teine pool. Kruve peaks siingi rohkem olema. Selle mõõdu juures soovitatakse mõlemale küljele 20kruvi ehk siis kokku 40 kruvi ja 30mm pikad.
Edasi tuleb siis valmissaanud tiiviku mõõdetud keskkoht üles otsida ja selle järgi hakata sobitama mõne ringi käiva asja külge. Näiteks auto ratta rumm või midagi seesärast. Mida kergemini ringi käib, seda suurem on tootlikus madala tuulega. Mõõdetud peab olema keskkoht sellepärast, et ei tekiks dünaamilist tasakaalutust.
Kuna pöördpea on mul juba varasemast olemas siis püüan sellest millagi pildid teha ja lihtsalt mõõdud juurde kirjutada. Saba on välja keerav, et kaitsta genekat ülekoormuse eest.
Mõõte ja mõtteid raamatust "A Wind turbine recipe book" autor Hugh Piggott.
Edu!
Järgneb teemas http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=28200&pid=315868#pid315868
. Selliselt on muidugi juppide parameetrid teised aga tegelikult on see juba tähenärimine.
