[karvik]

Leidus natuke vaba aega ja pätsutasin kokku sellise käki.
   

Tegemist siis varem siin teemas kirjeldatud 1,8m tiivikuga mis sai omale külge geneka.
Gene on ferriit magnetitega, 4oomi, 0,17V pöörde kohta, magneteid 24tk, vaske 2,7kg.
Suurust on genel natuke palju kuid õppematerjaliks on hea ja sain vähemalt teada, et arvutused klapivad. Käsitsi üle 5,5A lühisvoolu ei jõua välja meelitada ja sedagi vaid hetkeks.

Suur gene mass on käivitusel veidi tüliks aga ilmselt väga häirivaks ei saa, sest kui on piisavalt pikalt tuul üle 2,5m/s, jõuab laadimis pingeni(48V) välja. Kõige pikaldasem on esimesed kuni 100p/min. Sealt edasi lähevad tiivad lendu ja siis reageerib juba kiiresti. Aega ei võtnud kui kaua kogub.

[Janka]

Kaitstõistkümmend hektarit peagi taas särtsu tootmas .

   

Vaat'sin eemalt, et mis virvendus see põllu kohal on.
Tehtud-mõeldud, keerasin autu nosu ses suunas.
Vahva ikka noh!
Kolmas peegliväli, mida siin maakonnas viimasel neljal aastal valmimas nähtud.

[Basilio]

Ai kurja, see on tegija! Huvitav, kes sellega tegeleb? Kas Liive punt ise või loodab keegi neile särtsu maha müüa? Viimane üritus olla mõnelgi liiv(e)a jooksnud. Ettekäände leiab alati, miks just see elekter võrku ei sobi. Seadmed õiged ja heakskiiduga küll, aga ntx valede kruvidega posti külge kruvitud jne.
Pelgalt oma tarbeks on seokest paneelivälja natike paljuvõitu. Sellega kütab kogu küla majad soojaks, nii et kaevudes ka vesi keeb, ja kõik saavad veel puskarit ka ajada.

[Marko]

Kahtlustan miskipärast, et pilt on tehtud Prantsusmaal...

[Janka]

Kahjuks või õnneks ei asu see prõudžekt Eestis jah. Markol õigus.
Oleks äärmiselt vahva muidugi, kasvõi silma pealeviskamise poolest seda kõike huvilistel kaeda, aga mida pole antud, seda pole antud.
Niipaljukest, kui teil seal kodulaua taga virtuaalselt hammas peale hakkab, siis 2007. aasta guugli kera näitab konkreetse platsi kohta vaid lagedaks tehtud metsamaad.

   

2013. a tänavavaade annab natuke aimu, et midagi hakkab toimuma. Kuudik on paigale lohistatud, plakat maasse löödud.
http://goo.gl/maps/w6CIS

Teine paik, kus kohal olen käinud, asub Bordeaux-Bayonne'i maantee ääres. Sääl klõpsitud pildid kahjuks juba põhjamail lauaarvutisse veetud.
Eemalt paistavad need väljad äärmiselt atraktiivsed. Lausa kutsuvad uudistama.
http://goo.gl/maps/Z6Igk

[nootsii]

Ja seda alust "niidetakse" vähemalt saksas lammastega

[Janka]

Siin maal lammastega niitmine nähtavasti läbi ei lähe.
Kogu krempel on traataiaga piiratud ja karmide sisenemist keelavate käsusiltidega varustatud. Kohalik omapära.
Saksas sai tuulikute juures vabalt ringi kooserdada, siin kõik parimad patseerimise kohad rangelt piiratud.

   

[Basilio]

Kahjuks või õnneks ei asu see prõudžekt Eestis jah. Markol õigus.

Kahju jah, ma juba rõõmustasin.
Teab keegi, kuidas läheb ühel siinmail samalaadset asja ajanud inimesel? Naised saunas rääkisid, et miski väliseestlane või kes ta oligi, olla hakanud kah päikeseparki rajama. Asi olla aga liiva jooksnud...

[martin2303]

Tere foorumlased

Tekkis idee kasutada ära külmkapi tehnoloogiat koos päikesepaneelidega. Kodus vedeleb üks vana külmkapp, kui kompressor ja kõik muu sinna juurde kuuluv lahti võtta, siis saaks põhimõtteliselt ta tagurpidi tööle panna. Lihtsalt selle ideega, et see osa, mis oli enne külmkapi sees, oleks nüüd väljas ja see osa, mis oli enne külmkapi taga, oleks nüüd toas.

Lisaks peaksin pikendama selle osa teekonda, kus gaas on vedelas olekus, ehk selle osa teekonda, mis peaks siis tulevikus väljas olema. Vedelas olekus gaas peaks olema madalama temperatuuriga, kui väljas olev õhutemperatuur, et see süsteem toimiks. Seega kui mul oleks vaja ka -30 kraadise külmaga maja kütta, siis peaks ringluses oleva gaasi temperatuur olema võimalikult suur, aga kui ta vedelasse olekusse lasta, siis peaks ta temperatuur olema madalam, kui -30 kraadi. Küsimus siis, et kui keeruline on külmkapp lahti võtta, sinna juurde keevitada või mõnel muul viisil lisada teekonnale pikkust ning kas on üldse olemas sellist gaasi, mis muutuks nii suurel temperatuuri skaalal ?

Teekonna lisades pikeneb see aeg, kui gaas saab väliskeskkonnast energiat, mis peaks siis suurendama seda temperatuuri, mis tuppa tuleb. Tekkis ka idee kasutada seda tehnoloogiat vee kütmiseks, aga siis peaks ilmselt lühendama seda teekonda, kus gaas on gaasilises olekus, ehk seda teekonda, kus gaas on toas ringluses.

Kui saaks asendada 230V kompressori näiteks 12V-se kompressoriga, oleks võimalik päikesepaneelidega sellist süsteemi toita.

Kallid foorumlased, kui reaalne selline süsteem on ? Kui kellelgi mingeid viiteid mingitele huvitavatele allikatele, siis palun jagada!

Aitäh!

[karvik]

Külmkapiga maja kütta päris ei tasu vast. Jääb natuke väheks.

Külmiku kompressori mootori vahetus ka teab mis lihtne ei ole. Istub ta seal koos kõige mu kolaga kinni valdsitud kopsikus kus ka mingi kogus õli sees.

12V mootori efektiivsus on kah niru. Tarbib külmik minul 120W ja seda induktsioon mootoriga. Harjadega mootor võtab vast kusagil 180-200W sama tootlikuse juures. Külmiku kasutegurit ei tea aga oletame, et ta annab sooja kaks korda tagasi võrreldes tarbitud vooluga, siis harjadega mootori puhul oleks ilmselt lihtsam niisama mingi 200W hõõglamp põlema panna.

Ideeliselt on külmik tavapärane soojuspump. Kui kuidagi külmiku sisu soendada, saab seda sooja sealt välja pumbata küll. Võimsus sobib pigem kemmergu soendamiseks.

Kui kõik plussid miinused rahulikult läbi vaadata, siis saab kasutada küll.

---

Aga veidi ilmast ka.
Täna sadas sellist jama alla umbes 5cm kiht.
   

Tuulikut kinni ei pidurdanud ja tulemuseks olid tiivikul mõningad vigastused. Esi serv oli laba tippudest veits karedam võrreldes enne rahet olukorraga, aga mitte nii kare, et lihvima viitsiks hakata ja labade taga servast oli kahest kohast väikse tüki kaasa viinud. Üks tükk oli kusagil 2cm pikk ja teine 3cm(liimisin tagasi). Ülejäänud labade pindadel oli näha rahega kokku põrke kohad heledamate laikude näol(tõrvatud puit), aga otsest vigastust näha ei olnud. Üldiselt võib öelda, et mänd kõlbab küll. Isegi sellistes tingimustes oli vigastusi piisavalt vähe.

Tegelikult korra tekkis mõte minna tuulikut pidurdama, aga keerasin üsna ruttu tagasi varju alla. Selleks ajask kui taipasin tsikli kiivri pähe panna oli pidu juba läbi.

[vootele]

Ma ise olen mõelnud, et kas oleks võimalik auto kliima kompressorile tiiviku otsa ajades teha soojapumba.
Soojuse võtaks lisaks veel päikesekollektorist...

[karvik]

Ei tea palju kliima pump pöördeid ja jõudu tahab, et midagi toota?

[karvik]

Eile upitasin oma 1,8m ferriit genega tuuliku 7,5m posti otsa ja seal ta siis tiksus tänase päeva. Data logerit kahjuks ei ole ja tean mis nägin.

Üldine laadimine jäi vahemiku 30-100W. mingid tugevamad puhangud näitasid ka 200 ja 250W.

Reageerimiskiiruse kohapealt ei oska sellise ilmaga midagi kosta kuna ei ole kergema genega varianti kõrvale panna. Tundus olema piisav.

Tootlikuse kohapealt hommikul kella kaheksa paiku oli ta juba laadima asunud ja õhtul kell üheks umbes lõpetas.

[karvik]

Eputan veel oma tuulikuga.

Eile õhtu käis äikese pilv üle ja selle ees sõudis ka tuulisem osa.
Sain ära näha tormist välja keeramise, mis oli üllatavalt sujuv. Arvasin vähe kolisevamat tagasi vajumist. Tegelikuses käis kõik aga täiesti sujuvalt ilma ühegi kuuldava helita.
Välja keeramine toimus osaliselt.

Välja keeramise hetkel.
Vool 8,8A
Pinge 55V
Võimsus 484W
Võib hakata järgmist ehitama.
Ja suuremat.

Müra kohapealt saan rääkida seda, et tiivik ise teeb kerget puuladva sahinat, mida on kuulda, kui jääda tuulikust otse alla tuult ja turbulentse tuule puhangu ajal käib ülepöörde vuhin läbi.
Genekas teeb laadimisel sellist omamoodi mõminat.
Neid hääli on kuulda kui tuult on vähe. Osa vuhinast on ka tingitud sellest, et gene hakkab laadima 283p/min juures kuigi võiks olla 240p/min.

Tuule tugevnedes tausta müra(tuul puuladvas) summutab tuuliku müra. Ilma tuulikut nägematta ei oskaks isegi aimata, et seal midagi sellist on. Suurema tuulega on ka tiiviku koormatus parem ja seepärast ka müra väiksem.

Müra tugevus on selline, et kui mõni vinguviiul tiheasutuses tahab, siis saab viriseda ikka, sest kui ta oma hoovipeal on raadio kinni pannud ja muruniitmise lõpetanud jne, siis ta kindlasti saab seda kuulata, kui tuul soodustab.

[vjatka]

kas tulevik või jama?

[Marko]

Videoga on mingi jama, otse ei näita ja tuubis läheb avalehele.

[bom]

Küsimus väikeste päikesepaneelide kohta. Eesmärk varustada elektrita ja majast eemal paiknev väliterrass led valgustusega. Väikeste päikesepaneelidega valgusteid on küll saada, kuid väikese paneeli ja väikese aku koostoimes on valgus vilets ja kestab vaid mõne tunni. Mis komplekti peaks ebay abil kokku panema? UPSi aku ja tiba suuremad paneelid + 12V led paneelid?

B.,
kelle elektrikogemus piirdub suures osas põrsaeas mikromootorite ja lapikute patareidega mässamisega.

[aavu]

http://www.bbc.com/news/science-environment-27659068
Plaanivad ümbermuna lendu ilma vahemaandumiseta päikesepaneelide ja akudega.

[MadDriver]

To mr. bom.
Mina teeks nii:
Esimeseks oleks vaja teada enamvähemtäpselt, kui suurt võimsust soovitakse tarbida - kui palju ja kui võimsaid LED-e on soov paigaldada. Soovitaks maha istuda ja eskiis joonistada. Asi tuleb mõelda läbi vähemalt 9 korda, võimalusel käia kusagil oma silmaga vaatamas erinevate võimsustega LED-ide valgustusvõimekust, et leida endale sobiv. Arvestada ka mingi varuga, sest niikuinii jääb kusagil valgust väheks ja tahaks veel mõne panna. Kui pilt on selge, tuleb kokku liita kõigi LED-ide poolt tarbitav vool (amprid).
Järgmise hooga nuputaks ma välja aja, mitme tunni vältel peaksid need tulukesed olema võimelised põlema. Kui kasutada miskit taimerit, on ajaga konkreetne. Kui taimerit ei tule, peaks arvestama pikima pimedaga.
Siit saab nüüd lihtsa korrutamisega teada, mitu A/h peab olema aku maht.
Kui kasutusele tuleb pliiaku (nagu signalis.-süsteemides), siis laadimisvool oleks 1/10 aku mahust. Selle järgi saaks teada päikesepaneeli võimsuse, mis oleks võimeline seda akut laadima. Saadud tulemuse järgi saab valida ka päikesepaneeli kontrolleri.
Nii teeks mina isiklikult...
Edu!

[Basilio]

Siit saab nüüd lihtsa korrutamisega teada, mitu A/h peab olema aku maht.

Aku külje peale kirjutatud mahtuvus peaks ikka way suurem olema kui reaalselt vajaminev. Muidu jutt õige. Alustame tarbijatest, siis leiame sobiva suurusega aku ja päikesepaneel kõige lõpuks. Nii on minu arvates mõistlik ehitada kõiki e-vaba lektri süsteeme. Enamusel solar kontrolleritest on ka funktsioon hämaruse saabudes automaatselt tuled süüdata. Kustuvad nad aku tühjenemisel, koidikul, või edevamatel on taimer sisse ehitatud.
Eriti odavat kontrollerit kasutades, kus nimetatud funktsioon puudub, võib Jebaist tellida eraldi 12V hämaralüliti.
Terrassivalgustitena tulevad kõne alla:
1) led pirnidega tavalaternad(retro)
2) led paneelid
3) led ribad
4) valgusvoolikud
5) led prožektorid
Võib muidugi asju kasutada ka kombineerituna. Aku, kontroller ja paneel võiksid olla varuga, et pärast valgustite lisamisel ei peaks uusi ostma. Või tekib soov toita läpakat, laadida telefoni või akudrelli jne.
Jõudu ja edu!