[ahtos]

Immutad korrosioonikindla kruntvärviga või keedad kahurimäärdes,oli ka mingi trossimääre,mis määris jubedalt käsi aurumasina määre sobiks ehk ka,peab olema vett hülgav,aga mitte tavott või litool.

[Janka]

Tekkis üks küsimus seoses trossiga, mis õnnestus saada. Tegemist on trossiga, mis ei ole tsingitud. Kuidas seda kaitsta, et ta mul järgmises 20a vastu peaks?
Tartust mingist firmast asja uurides tuldi lagedale hinnaga mis pildi mustaks kiskus.

Tänud!

Et siis tross, mis hoiab masti püsti?
Hallil ajal olid kõik trossid kaetud mingi kleepuva imemöginaga, mille koostisse ja nimetusse omas nooruseükskõiksuses pidasin paljuks mitte süveneda. Ju ta mingi bituumeni-kukersoola segu oli. Haises küll sedamoodi.
Tänasel ajal aitaks mingiks ajaks ilmastikukindlamaks muuta männitõrvas, movilis või ML-õlis leotamine.

[diesel]

moblamasti paigaldajatelt sai vanasti rulli pärasid.
ja need pärad ei olnud mitte mõne meetrised.
samas on sellel trossil kiude vähe ja traat jäme, et koduste väikeste mastidega võib asi liiast tummiseks jääda.

[karvik]

Tuuliku mastile jah see tross läheb.
Seda imemöga on seal trossidel juba mingi kogus peal, aga arvan, et oleks hea nad peale paika saamist üle käija mingi värskema mögaga, et ära käperdatud kohad uuesti kaetud saaks. 

Kus ma neid siin välja toodud määrdeid otsida võiks?
Tänud!


Praeguseks kaubanduses leitud asjade seas on garanteeritud kaitseaeg merel 8 päeva. Ei ole osanud välja lugeda, kas pidevalt vees mulistades või kuidagi kergemas olus.





Väike spikker mastiks sobiva veetoru  ja trossi jämeduste kohta.
   
Raamatust "A Wind Turbine Recipe Book"

[ahtos]

Kahurimääret on vene autojuppidega kauplustes.

[vootele]

Kuidas kontaktrõngaste süsteem lahendada?
Mul on praegu plaanis kasutada auto geneka küljest harjaplokki ja rõngad mõtlesin vasktorust teha 3dprinditud kanduri peale...

[karvik]

Auto gene harjad on mõeldud kusagil kuni 5A voolude jaoks ja on natuke lahja, kui tuulik tuleb 12V.

Starteri harjad on omal kohal. Neid on saada koos harjaplaadiga ja hind ei ole isegi uuest peast hirmus. Audi A4(98a) starterid näiteks. Neid seal erinevaid aga kui meelde jätta mis tüüpi starter on, siis hiljem saab selle järgi uusi kui vaja. Toetavad nad neljast küljest mis tagab üsna kindla ühenduse. Tuleb küll 3 komplekti osta, et kolm faasi alla tuua, aga ühendus on kindel, mida on vaja. Kui õigesti meeles, siis hind oli umbes 15€rubla komplekt.


Endal on üldse ilma. Masti alumises otsas on juhtmed näha ja saab jälgida keerdumist. Selle aja jooksul, kui ta mul selles mastis olnud on ei ole olnud juhtmeid lahti keerutada olnud vaja. Ei ole nad seal praegugi keerdus. Sellise lahenduse juures tuleb jätta mingi varu juhtmete pikkusesse, et keerdumisel lühemaks muutuv kimp ennast puruks ei rebiks.

[Basilio]

Väike täiendus Basilio päikeseküttele - Seoses saabunud soojade ilmadega suunasin purklast tuleva sooja õhu lisatorude abil vannituppa, mis kippus vastandina palavaks minevatele tubadele jääma külmaks ja rõskeks. Hetkel pahiseb soe õhk lahtisest 100mm toruotsast WC potil istujale pähe,    kuid plaanis on see lapikute torude abil juhtida dušinurga põrandale. Mul oli muidu kuri plaan paigaldada purklasse veetorud ja saadud soojusega kütta vannitoa põrandat, soojendades seda altpoolt, läbi lae. See oleks aga mahukas projekt, mis piiratud ressursside tõttu lähemal ajal päevakorda ei tule. Seega peab asja ära ajama praegune lihtne lahendus. Nagu ütles Kärna-Ärni: "Parem tainas peas kui pirukas katusel!"
Muidu peab purkla ennast üleval mõistlikult, väga kuumaks ei lähe, sest vertikaalsena ei püüa ta kõrgelt käivat päikest kuigi hästi. Eralduv soojuse hulk on mõistlik ja lihtsalt kasutatav. Õhuvõtule paigaldasin omatehtud tolmufiltri, mis näeb välja kole nagu öö, aga peab vähemalt suurema tolmu kinni.
Lähiajal on plaanis eemaldada vannituba läbivas korstnajalas olev veneaegne ventilatsioonirest ja paigaldada sinna 12V väljatõmbeventikas. Tööle hakkaks see koos päikesesooja õhu sissepuhkega või liigniiskuse korral. Viimase tuvastamiseks on kavas tellida niiskuseandur. Ümberringi on tekkinud juba nii palju kontrollereid, et niiskuse mõõtmise ja ventika juhtimise võib anda ükspuha millisele neist lisaülesandeks. Vaja on vaid juppi juhet ja mõni rida programmi.

[v6sa]

...
Ümberringi on tekkinud juba nii palju kontrollereid, et niiskuse mõõtmise ja ventika juhtimise võib anda ükspuha millisele neist lisaülesandeks. Vaja on vaid juppi juhet ja mõni rida programmi.

Elad juba targas majas...

[Basilio]

Elad juba targas majas...

Tark sara oleks tõele lähemal. 

[Basilio]

Niiskuse+temperatuuri andur DHT11 on nüüd vannitoa laes, 12V ventilaator tõmbab niiskust välja ja päikesekütte kontroller juhib mängu. Programm sai ka neljandal või viiendal katsel pädevalt toimetama. Ma nimelt ei piirdunud ventilaatori lihtsalt sisse-välja lülitamisega vaid lisasin n.n. vaikse režiimi kui pole tarvis "täie pasaga" tõmmata. Boonusena sai lisatud "paanikanupp", kuna vannitoas asub ka WC.   Ventilaator pannakse selle vajutamisel muudest näitajatest olenemata kaheksaks minutiks täisvõimsusel tööle.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna ...
Antud teemaga seostub see nii palju, et enne jahedas ja rõskes vannitoas on nüüd päikeselisel päeval temp lae all 30 kraadi ja niiskus 35%. Peale õhtust dushi all käimist pole vaja enam ust lahti jätta, et liigniiskus välja saaks ja ruum hallitama ei läheks. 70% niiskuse juures lüüakse vent täisvõimsusel käima ja vahemikus 50-65% on vaikne režiim. Seisma pannakse vent siis, kui vannituba on kuiv ning kisub jahedaks.
Projekti maksumust pole viitsinud kokku lüüa, kuid see oli suht olematu.
Andur:
http://www.ebay.com/itm/291140503314?_tr...EBIDX%3AIT
Ventikaks on 120mm arvutiventikas, mille sain itimehest sõbra käest niisama. Maksab ka Hiinas vaid mõne dollari.
Kalleim osa oli 2x 10m kaablit, mis maksis alla 10 EUR.
Võrdluseks niiskusanduriga ventilaator:
http://www.cliox.ee/pood/seinaventilaato...usanduriga
Pole ka teab mis kallis, aga isetegemise rõõm on ka midagi väärt! 

[13piisab]

üks energeetikaga seotud põhiküsimus on, kuidas (odavalt) energiat talletada. Mõte: kas siin oleks nn mikromajanduslikult abi pliiakudest, millel on üks "purk" lühises / laeb end tühjaks? Viskame ju autoomanikena akude näol tihti minema asju, millest 1/6 on muutunud kasutuskõlbmatuks, 5/6 omab aga veel ressurssi. Sihtotstarbeliselt enam kasutada ei saa, energia salvestamiseks (täiendava 17% kaoga?) aga veel justkui sobiks. Nn kommertskasutuseks see ressurss küll enam ei sobi (kuna allesjäänud ressurss pole ennustatav), aga kas pooleldi hobi korras taastuvenergiate püüdjad on kaalunud võimalust teha nn klassikalise tädiliidesega või kuidagi intelligentsemalt teostatud "laen 12,6V per element, tarbin 10,5V per element" elektrienergia talletamise süsteemi? Akusid saaks siitsamast foorumistki ilmselt "aitäh"-de eest paraja mäe

[Aspelund]

Aitähil on vastuvõtus kilohind, seega päris niisama nähtavasti ei saa.

A.

[aavu]

Ei usu, et ilma ümbertegemata oleks kasutatav. Ma võtaks ühe purgi vahelt ära lühisega. Siis ehk kannataks mingi aeg kuni järgmine purk annab otsad. Arvan, et see rikkega purk käitub ilma lühistamata ettenägematult - kord laseb voolu läbi, siis tõrgub jne.

[karvik]

Vigane purk tuleb lühistada ära jah.

Laadimisel peaks olema maks 2,45V elemendi kohta ja 2V võiks olla alumine tühjendamis piir. Siis ei hakka veel väga hullusti sulfaati tekitama kui piisavalt kiirelt mingi laengu uuesti peale saab. 1,75V kannab kah, aga tsüklite arv kannatab.


Kilohind on plii akul praegu u.0,43€rubla.

[ahtos]

Milline oleks kõige parem meetod kaasaegse kinnise aku purgi lühistamiseks?

[vanaain]

Ei teagi,aga huvitav oleks.Siis saaks 6V akusid tekitada. Jagage kogemust praktikud!

[karvik]

Ei tea kas just kõige parem lahendus, aga tegin sedasi. Puurisin kaanele augud sisse. Sealt sai piiluda ka aku sees olevaid plaate ühendavaid klemme. Sedasi asukoht teada ja roostevaba puukruvi otse läbi kesta klemmi sisse. Sedasi sai kaks kruvi kõrvuti pandud ja kruvide alla oli pandud mul mingi suvaline toekam plekitükk, mis siis ühendas teise klemmi sisse keeratud kruvidega. Enne seda sai ka kipsikruvi proovitud. See mädanes läbi. Sama oli tsingitud kruviga.
Nendelt akudelt ma suurt voolu ei küsinud, kuni 10A.
Mingitel kinnistel akudel on võimalik mõningase ragistamise saatel kätte saada kaan, mille all on korgid ja saab sealt sisse piiluda.
Viimati puuritud akul on aukude kinni panekuks mägi-Aivari teip ja imelikul kombel on siiamaani peal püsinud.

[13piisab]

Ei teagi,aga huvitav oleks.Siis saaks 6V akusid tekitada. Jagage kogemust praktikud!

see kostub päris hea ideena! Ma proovin lähikuudel järele. Pisike 50a vana boksermootor ei küsi ilmselt eriti palju käivitusvoolu ega mahtuvust

[aavu]

Selle purgi, mida kavatsed lühistada peab enne lühistamist happest tühjaks valama. Muidu hakkab ta algul nalja tegema võibolla. Kuumenemise ja lühisematerjali sulatamise võimalus. Samuti paukgaasi oht. Kuidas aga kindlaks teha kõlbmatu purk? Tundub happetiheduse järgi ja voltmeetriga. Üldiselt ohtlik tegevus just paukgaasi tõttu, voltide mõõtmisel võib juhuslik sädemeke lüüa purgi puruks ja happe vastu silmi.
Läbipaistva kesta puhul saab hinnata ka sette taseme järgi.