Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi
Üks igav õhtu ja telesaateks youtube. Kodus vedeles vajalik kraam ja nii ta tehtud sai. Roheline lüliti lülitab voolu sisse, edasi jaotatakse neljaks, telefoni laadijasse ja 12V väljavõte. Kaks otsa veel reserviks, ilmselt üks läheb taskulambi tarvis, oli plaan led riba kasti alla äärde panna ja neljandale hetkel plaane pole. Laetuna hoiab päikesepaneelide süsteem. Telefoni laadijat sab eraldi teisest lülitist lülitada, et ta niisama asjatult ei kulutaks. Valge katte alla saab mahutatud üks telefoni 2800maH akupank ning kõikvõimaliku juhtmed - üleminekud. Aku on 17aH.

[Pilt: IMG_20160831_202727.jpg]

[Pilt: IMG_20160831_202548.jpg]

[Pilt: IMG_20160831_202559.jpg]
Vasta
Tere.
 Millise silmasuurusega metallvõrk sobiks õhkkütte paneeli , kas silmasuurus 2 x 2  või 4 x 4 mm ?
Vasta
Saan aru, et mõtled seda paneeli milles ongi ainult võrk sooja koguvaks materjaliks?

Ei ole ise sellist teinud. Mingitest välismaa katsetajatest on meelde jäänud, et peaks olema mida peenem seda parem. Lausa nii tihe, et paneelist välja imev vent tekitas alarõhu paneelis. Tiheduse suurendamiseks pandi kaks kihti võrku silmad ristidega kohakuti. Vent peab olema kuuma taluv. Tavapärased plast vendid sulavad väljatõmbel kiirelt.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
On ka plaanis sarnane paneel varsti nokitseda, Youtube testide ja mõõtmiste järgi on isegi parem, kui purkidest.
Vasta
Hm , miks väljatõmbe vent ? Miks ei võiks olla "kerge" ülerõhk , näiteks ? Mulle tundub võrgust küttekeha kõige väiksema tööriistapargiga ehitatav . Mul on palju ebaselget selles võrguga soojusvaheti teemas , kui on "purkla" või muudest torudest koostatud soojusvaheti , siis on soojendataval õhul pääs vaid läbi torude , võrguga konstruktsioonides aga on võrguraami ja ümbritseva karkassi vahel õhuvahe , millise hea pärast .

Tänan .
Vasta
http://www.builditsolar.com/Experimental...ilding.htm


Alarõhk võrk kollektoris on vajalik selleks, et soodustada õhuvoolu läbi kogu võrgu pinna ja sellega kasutegurit suurendada. Füüsikat ma selle juurde ei ole lugenud.
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
Minu päikese-elektri sisteemi nõrgim lüli, akupank, hakkas päris üles ütlema. Algul ei kestnud tervet ööd enam suvelgi, lõpuks kooles peale päev otsa laadimist juba õhtul ära. Koormuseks keskmiselt 3,5A. Kütteperioodil lisandub sellele ringluspumba 2A. Sellise moega muutus elektritootmine juba mõttetuks, suurem osa läks tühja.
Tegin südame kalgiks ja ostsin espetsiaalse süvatsükliga aku ära. Leidsin päris hea koha (lisan juurde traditsioonilise teadaande, et ei ole müüjaga kuidagi seotud ega teadnudki tast varem midagi) kus selline aku mõistliku hinnaga müügil.
http://www.autoakud.com/pusitoiteakud-el...arity/pg/1
Võtsin siis selle 100Ah Marine. 
   
Müüjal oli hetkel kaup otsas ja vabandas ette-taha ning pidin nädalakese ootama. Iseenesest hea märk, et akud ei ole mingid sentimeetrise tolmukihiga laojäägid. Transport koduvärava taha läks maksma 4.70 EUR. Pistsin eile õhtul aku külge ja oh imet - vabrikust sisse pandud särtsuga pidas süsteemi lõdvalt hommikuni üleval. Ehk siis esmamulje on väga hea. Eks annan edaspidi teada, kuidas aku ennast üleval peab. Vanad akud võtsin maha, et ei hakkaks uut peedistama. Kevadel on plaanis teine sajane aku ja paar paneeli juurde osta kui rahakott kannatab.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
Jah sama lüke oli ka enda süsteemil. Sai ostetud 100Ah Varta ja oh imet hommikuks oli veel särtsu maa ja ilm alles. Mul on maamajas DIY gaasiküte sapaka kero baasil ehitatud, mis süütamisfaasis kulutab 6A kanti, leegi süttides läheb süüde kinni, sii tarbib u. 4A. Talvisel ajal läheb see ahi käima u. iga poole tunni tagant, kui temperatuur on toas 1 kraadi võrra langenud. Vana akuga oli ikka hommikuks toss väljas.
Järgmiseks aastaks on plaanis see sapaka ahi välja visata, tiba liiga lärmakas. Asemele tuleb Webasto Thermo top 5kw omatehtd elektroonikaga, mis hakkab üles soojendama 150l boilerit. Tulevikus on plaan sinna kontuuri lisada veel päikesekollektor ka. Ühesõnaga, asja mõte on, et samast süsteemist tuleks nii soe vesi kui ka radikate küte. Ja seda kõike juhiks OpenHAB Raspberry pi peal, juhtmevabalt. Et saaks näiteks tahvelarvutist kõike jälgida, sesdistada jne.
3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
Kas plaanid sellist boilerit?
   
http://www.cerbos.ee/et/boilerid/300-boi...rrsol.html
See on parima hinnaga multisüsteemne, mida mina olen leidnud. Teised küsivad 2x rohkem. Uurisin, sest on plaanis ka endal tarbevee süsteem ühe boileri peale kokku kolida. Praegu on neid 3.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
Täiesti tavaline elektriboiler, millel on tenni asemel spiraalne vasktoru joodetud.
3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
Akude huvikorral võite aegajalt mult profülaktilist küsimist teha. Just paari nädala eest sai sildiandmete järgi ~5-600Ah jagu akusi metallikokkuostu viidud. Enamusel pool ressursist sees ehk tehasest 105Ah on jäägiga 50-60 jne. Kõige rohkem liigubki 105 ja 76Ah exide omasid mul. Metallihinnast rohkem ma nagunii ei küsiks. Tartus. PS Hetkel on otsas Smile
Vasta
(23-09-2016, 15:44 PM)vootele Kirjutas: Täiesti tavaline elektriboiler, millel on tenni asemel spiraalne vasktoru joodetud.

Nii ei saa öelda: need soojusvahetid on parematel asjadel ikka üsnasti täpselt rehkendet.

Teab keegi, mida need odavtootja pütid endast kujutavad? On viisakas töö või kusagil urkas suvaliselt kokku kleebitud? Mul võib järgmisel suvel üht säärast pooletonnist tarvis tulla...
Vasta
Ma teen enda jaoks, ei aja optimaalset kasutegurit taga. Webasto on süsteemis nagunii ebastandartne komponent.
3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
Kus ma võiksin leida 1-2mm paksust plekki, veel parem oleks, kui saaks kohe mõõtu lasta lõigata?
Vasta
Mina sain plekki Tartust(Kui õigesti mäletan siis olid sealt kandist) nn "pimedatest".
See maja siis seal võrupoolt tulles kus oli kunagi mingi invatarvete laenutus ja mingi töörista pood ja midagi veel(Ringtee 1 vist). Selle maja tartupool otsas on minigi pleki töökoda ja sealt sain.

Sai vast piisavalt sltt seletus. Big Grin
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
(23-09-2016, 13:29 PM)Basilio Kirjutas: Kas plaanid sellist boilerit?

http://www.cerbos.ee/et/boilerid/300-boi...rrsol.html
See on parima hinnaga multisüsteemne, mida mina olen leidnud. Teised küsivad 2x rohkem. Uurisin, sest on plaanis ka endal tarbevee süsteem ühe boileri peale kokku kolida. Praegu on neid 3.

Sellel on katlaga ühendamiseks kõigest 3/4 ühendused,kuidagi väiksed.Soojapood pakub ka,neil päiksekütte soojusvaheti pind 2,6 m2 mis on suuurem ja ka katlaga ühendamiseks vähemalt tollised liited.Hind hetkel ca 120 kallim.Vist toovad ka tasuta koju.http://www.soojapood.ee/et/a/akumulatsioonipaak-mi-200
Vasta
Kunagi sai vaadatud youtubes päikesekütte nn kodukootud lahendusi. Täna tabasin ennast mõttelt, et huvitav miks keegi ei ole pannud kahekordse katuspleki vahele küttesiugu ntx vasktoru näol. Kondenseeruv vesi saaks mööda alumist plekki vihmaveetoru suunas liikuda ning pealmine plekk toimiks kollektorina. Kokkuvõttes selline katus läheks maksma sama palju või isegi vähem, kui kivikatus, samas oleks üsna suur kütteelement olemas. Igasugused tuule jms vigurid mis kasutegurit mõjutavad oleks ebaolulised kuna päikesekäes läheb katus igal juhul 60+ kraadini ning pind on ju tavasuuruses majal ikkagi sadades ruutudes mis kompenseerib väiksemat kasutegurit. Kui see asi toimiks, siis kellelegi suhteliselt kuldne bisniss idee sedatüüpi valmis katuseplekki toota.
Vasta
Kui see katusepaneel veel vaskplekist teha, tõuseks kasumlikkus mitu kraadi. Kogu kupatuse kaal võib küll sellises kategoorias tulla, et paigaldusel tarvis kraanat tarvitada. Samas, palju sa neid sektsioone ikka paned, kolm-neli tükki katuse kohta ja aitab küll. Muidugi, mis juulikuus saab ja kuhu üleliigne soe juhtida, ei oska välja pakkuda. Idee on iseenesest huvitav.
Vasta
(26-09-2016, 22:08 PM)Provoker23 Kirjutas: ... päikesekäes läheb katus igal juhul 60+ kraadini ning pind on ju tavasuuruses majal ikkagi sadades ruutudes mis kompenseerib väiksemat kasutegurit. Kui see asi toimiks, siis kellelegi suhteliselt kuldne bisniss idee sedatüüpi valmis katuseplekki toota.
Võib olla on see idee natuke ajast ees. Tulevikus on energianälg arvatavasti nii suur, et kõik majade lõunaküljed ja katused pannakse päikest ahmima.
Praegu on selline lahendus vaesele mehele kallis ja rikkal on päikesest pohh, segab ainult lõunauinakut.  Smile
Üks hea point peaks poolt maja välispinda katval päikesekollektoril veel olema - kui on koht, kuhu see lämmi kõik ära panna, siis ei lähe suvel maja palavaks.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
Üleliigse sooja kasutad näiteks värvikambris ära. 
Või rajad hoovile põhjaküttega basseini Big Grin. Ei, seda viimast ei soovita. Sellega paras jama isiklike kogemuste näol elust soojal maal olemas.
Saab ka kahekontuurse torustiku teha. Kui vedelik paneelides keema läheb, juhid lihtsalt maad kütma. Või jällegi - tegeletakse siin ka koduse hakke valmistamisega - kui krundil palju ruumi, rajad päikeseküttel töötava kuivatusplatsi.
Võimalusi on, kui natuke mõelda.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne