Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi
Väike renderdus ka cad-is valminud paneelist
3D mudelit saab vaadata siin
[Pilt: 2510457525ec1b_o.jpg]
3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
Päris huvitav lähenemine.


Vasta
See on aegajalt siinseal välja ilmuv lugu tiivikust, mis täna ikka veel ei ole saavutanud suurepärast tulemust kusagil.
See tiivikute üksteise taga paiknemine ei ole eriti veenev, ka siis mitte kui nad seal mäeveerus on ja tuul õigest suunast. Tiiviku ümber tekib piltlikult öeldes pall ja selle ümber veel omakorda turbulens mis ei võimalda järgmisel tiivikul veel päris kaugel teha efektiivselt tööd. Mäeahelikus hakkab lõpuks tuul tiivikule nii küljelt puhuma, et tiivikute kasulik pindala jääb mõttetult väikeseks ning aerodünaamilised kõrvalekalded hakkavad arutult vibratsiooni tekitama.
10 korda efektiivsem jäi minujaoks natuke arusaaamatuks. Betz´i limiidiks on 59,3%. Tänased suured tuulikud jooksevad seal 48% kandis. Kui oli mõeldus kulu materjalide efektiivsust, siis ikka on asi kahtlane.

"3...2...1... Lülitasin mootori käima! JUHUUUUuu...!"
Vidiust on näha generaatori "vabastamise" hetkel kuidas täiesti seisev tiivik rabab lühikese ajaga täiesti stabiilse pöörde ja on hääle järgi hirmsas ülepöördes. Kui väidetav vaikne tuul, mis ei suuda suuri tuulikuid tootma panna, paneb selle sellise vilega käima, siis ilmselt 10m/s tuulega on kõik pilbasteks.
Pealegi, on selles katses tiivikutest päris paljud täiest üksteise taga.

Vot selline tagasihoidlik arvamus minupoolt. Smile
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
Ma vaatan seda võdisevat võlli ja mõtlen, et varem või hiljem läheb see pooleks. Kasvõi metalli väsimise tõttu sellise väntsutamise peale. Ja kui ta pooleks läheb, siis kelle ta maha lööb Smile Ja mida pikem, seda raskem ta on, seda suuremad jõud talle mõjuvad ja seda kaugemale pilpad lendavad.
Vasta
Kokkuvõttes kõhutuul. Tõhus kõhutuul.

https://sakala.postimees.ee/4365423/koks...i-tootmine
Vasta
(22-05-2009, 10:06 AM)Basilio Kirjutas: Tervist kõigile! Kuna teistes teemades on kohati juttu olnud taastuvenergia kasutamisest ja mõnigi foorumlane ehitamas endale elektrituulikut või muud põnevat, siis pakuks välja teema, kus omavahel väärt infot jagada. Kõik isiklikud kogemused, arvamused kui ka lingid laiast maailmast on teretulnud.
Kuigi taastuvenergia liike on palju, tegin esialgu ühe ja ühise teema. Eks näis, kui postitusi palju tuleb, siis võib erinevad teemad lahku lüüa ja ehk mõni lahke mode tõstab postitused ringi.

Hakatuseks üks link uurimiseks: http://www.otherpower.com/otherpower_experiments.html

Kui on huvilisi, kes inglise keelt ei valda, võib vajadusel midagi ka lühidalt maakeelde ümber panna.

http://www.scoraigwind.co.uk on vast enam tuntud sest ta korraldab ka kursuseid.
Vasta
Tänase päiksega puhub minu 2m2 100mm venditorudest paneel 47 kraadi välja.  Väljas -15 ,  hetkel oli garaazis +7,  pärast vaatan palju õhtuks tuleb.  See aasta esimene vaatamine mul, juba harjunud sellega. Eelmine talv oli +2 kõige väiksem mis nägin ja +14  (mälu järgi, mis ei pruugi aastaga täpne olla) kõrgeim garaazi temp. a igapäev ei käi ka. Niiet miinusesse ei lase, olen ilgelt rahul  Smile
Vasta
Jahmerdades täna küttepuudega, päike selga soojendamas, mõtlesin ma oma lõuna poole vaatavale 200m2 madala kaldega katusele, planeeritud keskküttele ja sellele teemale siin.
Sirvisin viimased 10lk läbi, aga päris selget pilti ette ei visanud.
Soov oleks siis panna päike vett soojendama, olemas on (paika panemata) komplektne katlasüsteem, akupaak 2m3, kahesüsteemne boiler jm mudru, pumbad asjad. Lisaks süsteemi veel päikesekütte kollektori?
Eelarve sunnib tõenäoselt ise süsteemi tegema, oskab keegi viitega juhatada, või paari lausega kirjeldada, mis oleks parim-lihtsaim lahendus ja kuidas oleks mõttekas seda süsteemi ühendada?
Vasta
Seda kollektorit peab päris palju olema, et ta 2kuubises paagis midagi teha jõuaks. Tuttaval on kaks vaakumtorudega paneeli ja pooleteisttuhandene paak. Ainult suvel ilusa ilmaga juhtub seal midagi. Tal lihtsalt prandakütte toetuseks. Kui soovid tarbevee jaoks sooja, siis võiksid ikkagi pisikese kolmesajaliitrise boileri vahele panna, millel kaks soojavahetit sees. Üks katlast, teine katuselt. Igasugu skeeme peaks netiavarused täis olema ,külap leiab sellegi, kui veidi otsida.
Vasta
(23-02-2018, 11:08 AM)alfredo Kirjutas: Seda kollektorit peab päris palju olema, et ta 2kuubises paagis midagi teha jõuaks. Tuttaval on kaks vaakumtorudega paneeli ja pooleteisttuhandene paak. Ainult suvel ilusa ilmaga juhtub seal midagi. Tal lihtsalt prandakütte toetuseks. Kui soovid tarbevee jaoks sooja, siis võiksid ikkagi pisikese kolmesajaliitrise boileri vahele panna, millel kaks soojavahetit sees. Üks katlast, teine katuselt. Igasugu skeeme peaks netiavarused täis olema ,külap leiab sellegi, kui veidi otsida.

tänan.
Tarbeveega pole väga muret, töökoja hoone, korra paar päevas pestakse käsi ja jõulude ajal käib korra duši all.
Oluline oleks just abi radikate kütmisel. Sinna ju kuumemat vett vaja kui põrandasse?
Ainus lahendus oleks akupaagi ette kütmine? päeval päike, õhtul puud katlasse? Tõenäoselt peab mingil hetkel piirama ka akupaagist kollektorisse liikuva vedela liikumist ja selle temperatuuri, et ei hakkaks õhku kütma?
Päikesepatareid katusel on jumetu teema, enamus tarbimisest on küll päevasel ajal, aga seda 3faasina ja hetkelised suured mahud (3-7kw). Panna akupaak elektri küttele, oleks puhas raiskamine?
Vasta
Kui akupaaki soojendada tahad, siis peab kollektori pindala suur olema, et sealt lühikese aja jooksul midagi kätte saaks. Hakkad neid ise tegema, ei tule arvatavasti nii hea asi, kui poest saab. Ostad hulgim poe omasid, siis läheb hunnik raha selle alla.
Kui otse päikese-elektriga vett soojendada tahad, siis mina paneks tenni asemel elektonid vist soojapumpa ringi ajama. Seda peab kindlasti ennem arvutama, millest rohkem tolku oleks. Pisike soojenduselement ei tee ju suures paagis eriti midagi, soojapump annab vähemalt sinna mingi 1,-2... kasuteguri otsa. Ühel jällegi liikuvad osad, teine istub tummalt augus. Üks onu on teinud sellise asja. Siseosa asemel freoon/vesi soojavaheti torudele vahele ja mingi abi tast ikka.
Vasta
https://www.youtube.com/watch?v=dmckigvz7Hg
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
Noh, kui rusikareegel, siis 2m3 paagile 20m2 paneeli on piisav, aga kuna ei ole oma paneeli praegusel aastajal käima viitsinud ajada, siis ei luba midagi.
Mingipäev lähen panen õli sisse ja annan teada mis saab.
Praeguselajal hakkab juba aeg sinnamaale jõudma, et tänapäevaseid plekkradikaid ikka siinseal juba vedeleb. Kui mingi hea soonepeale sattuda, kus neid ühe eramu jägu välja vahetatakse, siis on juba enamus olemas sellest 20m2 pinnast. Võibolla jääb ülegi. Vahetatakse ju tihtipeale sellepärast, et on uuem ja "võimsam" mudel välja tulnud ja see ju annab rohkem sooja ja hoiab seega kõvasti kokku. Sinna mingi must värv, puuraam ümber ja Mingi läbipaistev kraam peale ning ongi olemas. Soojustus kah muidugi. Seda radika küljes olevat tehase värvi ei tasu ilmselt hakata maha kakkuma, see on seal kuradi hästi kinni ja vaevalt, et see lõpuks kasutegurit üüratult mõjutama hakkab.
See, et tema kasutegur on 20% viletsam kui vaakumtorul on köki-möki. Paned siis selle 20% rohkem paneeli. Isetehtu hind tuleb üsna palju odavam, kui poest vaakumtorusi kokku hakata ostma.
Loomulikult sõltub sellest, kui palju ennast liigutada viitsid. Kui kõik asjad poest ostad ja iga vajaliku liigutuse tellimutööna teed, siis ilmselt ei jää isegi isetegemise rõõmu mitte. Hulgus ei tundu kuidagi selline olevat, kes niipaljukest ei viitsiks või ei oskaks. Seega jään isetegijate poolele. Smile
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
(26-02-2018, 18:05 PM)karvik Kirjutas: ...
Praeguselajal hakkab juba aeg sinnamaale jõudma, et tänapäevaseid plekkradikaid ikka siinseal juba vedeleb.

...
Loomulikult sõltub sellest, kui palju ennast liigutada viitsid. Kui kõik asjad poest ostad ja iga vajaliku liigutuse tellimutööna teed, siis ilmselt ei jää isegi isetegemise rõõmu mitte. Hulgus ei tundu kuidagi selline olevat, kes niipaljukest ei viitsiks või ei oskaks. Seega jään isetegijate poolele. Smile

Paari maja jagu second hand purmo´sid ootab seina panekut. Äkki panekski pigem katusele? Cool
Kui oleks eelarve kopsakam, lööks ka esimese poekarla ukse valla ja luhvtitaks aga lillasid kupüüre, hetkel peab leppima säästuvariandiga.
Viitsimist ehk veel leiab, aga vat see knõuhau, ehk teiste vigade vältimine on probleem.
Vasta
(26-02-2018, 18:05 PM)karvik Kirjutas: Noh, kui rusikareegel, siis 2m3 paagile 20m2 paneeli on piisav, aga kuna ei ole oma paneeli praegusel aastajal käima viitsinud ajada, siis ei luba midagi.
See reegel käib rohkem tarbevee soojendamise ja suvise päikese kohta. Radikaga kütmine nõuab kõrgemat tempi ja seda veel madala päikesega.
Härrased võiksid arvestada ka sellega, et talvisel ajal kütmiseks mõeldud paneel peaks olema üsna püsti. Seega on raske tervet katuse pinda kasutada, eriti väikese kaldega katuse puhul. Mitmes reas paneelid hakkavad üksteist varjama. Minul on plaanis kasutada lõunapoolset seina, kus õnneks või kahjuks aknaid praktiliselt pole.
Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta
Jahjah. See reegel pidavat olema selle järgi, et vesi keema ei läeks ja detailidesse ei plaaninud enne laskuda kui tänane päev möödas. Nimelt ajasin oma paneeli seinaäärde püsti ja panin vee sisse. Peale täitmist lasin u. 15 min tal seal niisama vedeleda, et päiksekäes tühjalt soenenud radikatest eralduv soojus tühja lootust ei tekitaks. No kui näpima läksin, siis oli vesi ämbris meeldivalt soe ja paneelist välja tuleva toru oli selline millest sai korraks kinni võtta. Praegune päike kütab mis kole. Temperatuuridest ei oska midagi kosta, sest termomeetri olen kindla kohapeale pannud. Suvel suutis seesama toruots näppudele villi tekitada.
Veekogus otse kaevust oli kusagil 12l koos radikates oleva veega. Ämber on endiselt lahtine ja sealt on soojuskadu üüratu ning seab tembile piirid, aga päris huvitav oli vaadata kuidas -18C* külmaga vesi hoogsalt auras.
Veesammas paneelis mul praegu u. 0,90m laius 1,2m. Vabavoolupeal. Kaks 45cm kõrgusega radikat üksteise kohal.
Ilmselt saaks väljuvat tempi tõsta kui panna veel mõni radikas kõrgusele juurde, aga kusagil tekib ka seal piir, sest paneel ise hakkab tembi tõustes järjest rohkem soojust mujale andma. Sama häda tekib ka siis kui sisend temp juba kõrge on, aga see kõik on vaja järele proovida ja mingi kasu temast ju ikka on. Kõike ta ära kindlasti kütta ei suuda. Abistava organina kindlasti omalkohal olev asi. Oma osa on siin ka muidugi aastajal.
Vot selline katse ja järjekordne tõestus iseendale, et päike suudab meil siin sooja anda küll. Ole ainult mees ja püüa kinni. Smile
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta
Ma olen tähele pannud, et lumega kütab paremini. Mul muidugi selline nurgatagune koht, et ongi seda peegeldust vaja.
Eile -15  väljas,  suht pilves ja garaazis +6 ,  paneelis ca. 25-40 kraadi, oleneb kas vent töötab või mitte, vägev  Smile
Vasta
Mõõtsin eelmisel nädalal enda garaaži ust,endalegi üllatuseks oli tumepruuni laudise temp. 52 kraadi.Väljas -10.
Vasta
Nobenäpud, tehke järgi.


Vasta
Ahhoi Smile

Selline küsimus tekkis seoses õhkküttega ,et kui paneel teha painduva ventilatsioonitoruga ,siis kuidas te need torud omavahel ühendasite? Kas fooliumteibiga oleks okey neid omavahel kokku panna,või ei pea liim sellistele temperatuuridele vastu mis seal tekkida võivad - nt ventilaator jääb päikselise ilmaga seisma vms.. ? Hetkel ühtegi paremat lahendust pähe ei tulnud.. Rolleyes
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne