29-05-2009, 12:02 PM
Et ehk läheb teemasse...
Ma siin pika staaziga mutiveskimeister. Kusjuures mul nii isakodus kui ka praegu omas aias mutiprobleeme pole olnud. Mutiveski on niisama lahe asi. Kui on piisavalt lagedas kohas ja piisavalt kõrgel, annab ettekujutust tuule tugevusest ja suunast.
Niisiis.
80-date keskel isakodus sai esimene ehitatud. Siis teine jne. Naabripoisid armastasid neid aiast ära virutada, ühed naabripoisid hakkasid ise tegema. Ja tahtsid alati vingemat teha, kui mul aias. Kõigepealt olid siis tavalised kahelabalise propelleriga. Mina sain inspiratsiooni nõukogude vägevaist turboptopellerlennukitest ja tegin kahe propelleriga, mis olid teineteise taga ja pöörlesid vastassuundades. Seepeale naabripoisid nikerdasid oma mutiveskile ette rämeda harkjala ja panid sellele neli propellerit
Ma sügasin veidi kukalt... Ja piirdusin järgmiseks kolme propelleriga, aint et ilma harkjalata: tegin ühe suure propelleri, mille küljes labade keskel olid kaks pisikest prolellerit. Seda lahendust naabripoisid üle trumpama ei hakanud.
Millaski sai Tallinna kolitud ja tavaliselt ikka mõni mutiveski siin aias vurises, siis meeldis neid teha neljalabaliste propelleritega, lühikeste labade ja väikse kohtumisnurgaga, mis käisid suure tuuriga. Ent ei kestnud kaua. Ja 10kond aastat tagasi sai veel üks tehtud jalgratta pedaali laagriga, mis ka mõned aastad käis ja jäi mmitmeks aastaks kinni.
Nüüd kevadel tuli jälle isu lapse rõõmuks miskit teha ja siis realiseerisin poisikesepõlve unistuse kolmelavalisest propellerist. Siis ei osanud seda teha, nüüdki oli sellega kõvasti pusimist. Huvitav, kui kaua ta kestab?
Ja nüüd on vaja vanematele külla minna, aga seal maakohas olla ka reaalne mutiprobleem. Seega teadsin, mis tuleb kaasa võtta ja tegin taas topletpropiga isendi:
Ma siin pika staaziga mutiveskimeister. Kusjuures mul nii isakodus kui ka praegu omas aias mutiprobleeme pole olnud. Mutiveski on niisama lahe asi. Kui on piisavalt lagedas kohas ja piisavalt kõrgel, annab ettekujutust tuule tugevusest ja suunast.
Niisiis.
80-date keskel isakodus sai esimene ehitatud. Siis teine jne. Naabripoisid armastasid neid aiast ära virutada, ühed naabripoisid hakkasid ise tegema. Ja tahtsid alati vingemat teha, kui mul aias. Kõigepealt olid siis tavalised kahelabalise propelleriga. Mina sain inspiratsiooni nõukogude vägevaist turboptopellerlennukitest ja tegin kahe propelleriga, mis olid teineteise taga ja pöörlesid vastassuundades. Seepeale naabripoisid nikerdasid oma mutiveskile ette rämeda harkjala ja panid sellele neli propellerit
Ma sügasin veidi kukalt... Ja piirdusin järgmiseks kolme propelleriga, aint et ilma harkjalata: tegin ühe suure propelleri, mille küljes labade keskel olid kaks pisikest prolellerit. Seda lahendust naabripoisid üle trumpama ei hakanud.
Millaski sai Tallinna kolitud ja tavaliselt ikka mõni mutiveski siin aias vurises, siis meeldis neid teha neljalabaliste propelleritega, lühikeste labade ja väikse kohtumisnurgaga, mis käisid suure tuuriga. Ent ei kestnud kaua. Ja 10kond aastat tagasi sai veel üks tehtud jalgratta pedaali laagriga, mis ka mõned aastad käis ja jäi mmitmeks aastaks kinni.
Nüüd kevadel tuli jälle isu lapse rõõmuks miskit teha ja siis realiseerisin poisikesepõlve unistuse kolmelavalisest propellerist. Siis ei osanud seda teha, nüüdki oli sellega kõvasti pusimist. Huvitav, kui kaua ta kestab?
Ja nüüd on vaja vanematele külla minna, aga seal maakohas olla ka reaalne mutiprobleem. Seega teadsin, mis tuleb kaasa võtta ja tegin taas topletpropiga isendi: