[Basilio]

Nüüd osta omale päikese paneel ja kaks 10W LED-i koos akuga. Raisates sellepeale näiteks 350€. Siis peale seda ma enam ei kasuta sentigi EE elektrit ja aasta kokkuhoid on 61,75. Seega on tasuvusaeg oluliselt kiirem? Või on mu purjus peas midagi valesti läinud?

Promillide kohta ei oska öelda, seda teab härra kõige paremini ise
aga päikesega e-vaba lektri vaaritamisel on peale plusside ka oma miinused.
1) Öösel päikest ei ole, tuult on(võib olla).
2) 3 kuud aastas päikest praktiliselt ei ole. Tuult ikka enamasti on.
3) Muul ajal võib päikest olla, aga ei pruugi. Ise olen võtnud kirvereegliks 1:2, ehk siis kolmest päevast aastas parimal juhul ühel paistab meil päike. Aastas on 365 päeva. Arvestades tuntud Tambovi konstandiga olen arvutuste lihtsustamiseks eeldanud, et 100 päeva aastas on reaalselt päikest. Kui on rohkem, eks see ole siis boonuseks.
Ehk siis olukorda, kus ei tule aasta jooksul sentigi EE-le maksta, on väga keeruline ja kallis tekitada.

Kas päikese-energia on meie kliimas lootusetu? Ei, muidu poleks ma ise kitsikuses olles niimoodi pappi magama pannud ja paneele juurde tellinud.
Eelised:
1) Ei vaja sellist kapitaalset ehitust(mast) nagu tuulik. Kui ei viitsi või ei saa träkkerit ehitada, siis kompenseerid väiksema efektiivsuse suurema hulga paneelidega, mille saad ideaalsel juhul viilkatusele lihtsalt lappi panna.
2) Pole vaja ehitusluba, kasutusluba, naabrite nõusolekut jne. Paneelid lebavad vaikselt katusel ega sega kedagi. Erinevalt tuulikust ei saa naaber sinu peale kaebust(müra, valguse vilkumine jne) esitada vaid ainult kadedusest iniseda.

Parim lahendus oleks tuuliku-päikese kombo-süsteem, mis on ka elektrivarustuseta väikesaartel kasutusel. Kui ei ole tuult, on päikest ja vastupidi. Kui ei ole kumbagit, tõmmatakse sara all genekas käima.

---

Nüüd eraldi träkkeritest.
Eile õhtul sain kohe teada, kuidas pööramismehanismus suurte paneelide ja suure tuulega käitub. Puhangud ulatusid kuni 18m/s ning kaadervärk hakkas kolisema. Tavapärane horisontaalasendisse tõstmine ei teinud asja paremaks. Õigupoolest see kohe ei õnnestunudki, kuna päeval sai kaablid kiiruga valest kohast läbi veetud. Uued paneelid on aga nii pikad, et pikali keerates tõmbas kaablid poole tee peal pingule. Hea et omal ajal katusele ekstra kaamera paigaldasin, mis 24/7 paneele jälgib. Näeb tuppa ära, mis väljas toimub.
Panin vandudes riidesse ja ronisin pealambi valgel katusele tormi kätte.
Lõpuks horisontaali kallutatud paneelid aga hakkasid turbulentsi käes laperdama ja kollama. Igas suunas, sest lõtkud on üsna suured ja nüüd on nii raskus kui tuuletakistus palju suuremad.
Parim lahendus oli keerata paneelid täpselt tuule suunas ja tuulealune serv kõrgemale tõsta. Nurk umbes sama mis vormeli tagaspoileril. Siis surus tuul paneele ülalt alla ja kollamine-laperdamine vaibus nõrgaks tudisemiseks.
Suve poole tuleb träkkeri mehhanism ringi ehitada. Käruratta käänmik kõlbab vaid väikeste, kuni 0,5m2 paneelide jaoks. Seal on ta lihtne, odav ja kompaktne lahendus. Suurtel koormustel ei pruugi selline "herilasepiht" aga vastu pidada.
Arvan, et tuleb ehitada vinklist või torudest tugev pukk, millele kinnitub muudetava kaldega jäme võll ja sellele võllile kinnituks laagripukkade abil "rest" , mille külge omakorda kinnituvad paneelid.
Sellise konstrui puhul jääb pöördenurk kahjuks vaid 150 kraadi kanti, aga enamuse ajast ajab asja ära. Vaid jaanipäeva paiku on varahommikuse ja hilisõhtuse päikese püüdmiseks vaja üle 180 kraadist käiku. Kuna enamus elektrist toodetakse siiski alates kella 10 kuni 18-ni, ei ole ülejäänud päikesest ilma jäämine eriline kaotus. Purunenud träkkeri otsast alla kukkuvad ja omakorda purunevad paneelid on rohkem väärt kui need mõni ampertund elektrit.
Kui asi ette võtta suurelt, ei tasu pööramisega eriti vaeva näha. Soovi korral võib osa paneele hommiku ja/või õhtu suunas paigaldada. Sel juhul kõik paneelid korraga ei tööta, vaid ainult vastava päikesega.