Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Tere, otsustasin lõpuks ka lisaks tuulele päikest püüdma hakata, kuna valmis paneeli ma endale lubada ei saa otsustasin proovimiseks osta sellised asjad [Pilt: 22203499d269ba_t.jpg], nüüd on vaja nendest kuidagi toimiv paneel aretada, ja sellega seoses oleks vaja leida peenikest-õhukest vask või messingriba elementide kokkujootmiseks, oskab äkki keegi soovitada, kuskohast võiks midagi sellist leida.
Vasta

Igaks juhuks mainin, et alusplaat ja raam peavad olema piisavalt jäigad ning niiskusega ja temperatuurikõikumisega ei tohi toimuda mingeid liikumisi-paisumisi-kõverdumisi. Selliseid iseleiutajaid olla kuulu järgi rohkem kui üks olnud, kes kupatuse tavalise vineeri peale liiminud ja laudadest kasti ümber klopsinud. Pärast imestanud mis kole: "Õkva katski lännu!" Big Grin
See on ka põhjus, miks ma fotoelektrilist paneeli ise tegema ei kippunud. Kui alusplaadi materjal(klaastekstoliit vms) ja aluprofiil osta, läheb(minu arust) liiga kalliks. Piisava hulga elementide teiselt poolt maakera tellimine samuti liiga kallis. Lisaks hulga tööd ja küsitav tulemus.
Kui eesmärk on nauding isetegemisest, siis on OK ja soovin edu!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(17-04-2013, 21:57 PM)USSR V4 Kirjutas:  vaja leida peenikest-õhukest vask või messingriba elementide kokkujootmiseks, oskab äkki keegi soovitada, kuskohast võiks midagi sellist leida.

Mingid maaalused vaskkaablid, millel neli soont keskel, nende ümber lahtised kiud ja kõige peal lahtiste kiududega vastupidi suunas keritud vasklint.Pealt kaabel musta plastikuga kaetud. Kunagi sai mingi tükike seda linti kõrvale pandud, võibolla on alles, aga vähe teda oli. Mälu järgi ütleks laiuseks ca 5 mm ja paksus ehk 0,5.
Et ära nüüd maad kaevama mine, hoopis lähimasse elektritöödega tegelevasse firmasse ja ikka töömehe jutule. Neil kaabliülejääke leidub, tavaliselt viivad need üleliigsed jupid kord mingi perioodi tagant emeksisse.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Kaabli oma on kindlasti liiga paks, see peaks olema midagi fooliumilaadset, sest element on 0,2 mm paks (või õhuke) ja väga habras, väiksemgi painutamine või pingesse jäämine põhjustab elemendi purunemise. Võibolla sobib mingi peene side või antennikaabli oma, aga need kipuvad alumiiniumist olema ja ei sobi, kuna ei saa joota, vaja oleks kokku seda riba 30 meetrit ja laiusega umbes 2 mm.
Vasta

Mida sa mässad, osta ebayst: http://www.ebay.com/itm/100-Feet-Solar-P...3ccf608b36
Teiseks on sul flux peni ka vaja. Muidu ei haagi tina väga elemendi külge.
Mul oleks olnud üks komplekt üle,aga ma juba lubasin sõbrale ära selle.
Vasta

(18-04-2013, 12:54 PM)Basilio Kirjutas:  Igaks juhuks mainin, et alusplaat ja raam peavad olema piisavalt jäigad ning niiskusega ja temperatuurikõikumisega ei tohi toimuda mingeid liikumisi-paisumisi-kõverdumisi. Selliseid iseleiutajaid olla kuulu järgi rohkem kui üks olnud, kes kupatuse tavalise vineeri peale liiminud ja laudadest kasti ümber klopsinud. Pärast imestanud mis kole: "Õkva katski lännu!" Big Grin
See on ka põhjus, miks ma fotoelektrilist paneeli ise tegema ei kippunud. Kui alusplaadi materjal(klaastekstoliit vms) ja aluprofiil osta, läheb(minu arust) liiga kalliks. Piisava hulga elementide teiselt poolt maakera tellimine samuti liiga kallis. Lisaks hulga tööd ja küsitav tulemus.
Kui eesmärk on nauding isetegemisest, siis on OK ja soovin edu!

+1

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

Kuna on juba palju küsijaid a la "kas sa soojendad päikeseelektriga vett?"
siis panen siia üles nimekirja vidinatest, mida ma selle e-vaba lektriga tegelikult teen:
Videovalve digisalvesti - 24h
5 x kaamera - 24h
3,5" LCD päikesepaneelide jälgimiseks - 24h
7" LCD TV, kasutatakse videovalve monitorina - vastavalt vajadusele
päikeseträkker(kontroller + servod) - 24h
majanumbri valgustus - kui numbri enda paneel ei jaksa toita
led ribad + PIR-id abiruumides - 24h, PIR-ide juhitud
led valgustus eluruumides - pimedas, käsilülitamine
läpakas läbi autolaadija - vajadusel
mobiil läbi autolaadija - vajadusel
drelliakude laadimine - vajadusel
akupulkade laadijad - vajadusel
päikesekollektori ringluspump - soojal ajal lõunase päikesega, automaatselt
keskkütte radikaringi pump - maja kütmisel, automaat/käsi
põrandakütte kontroller - automaatselt, kell + temp
keskkütte radikaringi segisti servo ja kontroller - 24h kütteperioodil
kastmisvee pump kaevus - suvehommikuti ilusa ilmaga, käsilülitus(tulevikus automaat)
elektriajamiga läbipääsusüsteem - 24h + autonoomne avariitoide


TULEVIKUS
õhkkütte päikesekollektor + ventilatsioon - praegu puudub
vannitoa põrandaküte - praegu võrgutoide
lükandvärava ajam + automaatika - praegu puudub
kuuri läbipääsusüsteem - praegu võrgutoide
kõrvalhoone signa - praegu võrgutoide + autonoomne avariitoide
kogu valgustus - praegu nii ja naa
elektrijalgratta vms elektrisõiduki laadimine - praegu puudub

Antud nimekiri ei ole mõeldud kekkamiseks, vaid näidiseks neile, kelle fantaasia päikeseelektri kasutamisest ei ulatu kaugemale boileri ja hõõglampide sussitamisest. Kuna mainitud tegevus on kallis, ebaefektiivne ning mõttetu, siis kipuvad pettunud proovijad suurte asjatundjatena ajakirjanduses pasundama "Ei tasu ära! Paha! Mõttetu asi!" jne. Tuulikutega olevat juba nii läinud...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

päris ülevaatlik nimekiri! Kuid võiksid ka seda eelmist postitust täiendada infoga, palju sul praegusel hetkel paneelide teoreetiline maksimumvõimsus on Smile Seda siis elektri puhul, õhu ja veesoojendamise hindamine on vist veidi keerulisem? Kuigi ruutmeetrid võid ju umbkaudu kirja panna Smile
Vasta

Üleval on kirja järgi 2 x 100W paneelid. Reaalselt saan keskpäeval 9-10 A voolu. Päeva kogutoodang sõltub ilmast ja päeva pikkusest. Kui meeles on, vaatan mõni päev hommikul ja õhtul sissetulnud ampertundide seisu, ehk n.n. "päevasõidumõõdikut". Siis ütlen, palju päevas täpselt elektrit sai.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(23-04-2013, 09:35 AM)Basilio Kirjutas:  drelliakude laadimine - vajadusel


Mismoodi Sa neid drelliakusid laed? Kas konstrueerisid mingi 12v "autolaadija" või teed inverteriga 220V ja laed tavalise laadijaga?




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta

(23-04-2013, 16:22 PM)Basilio Kirjutas:  Üleval on kirja järgi 2 x 100W paneelid. Reaalselt saan keskpäeval 9-10 A voolu. Päeva kogutoodang sõltub ilmast ja päeva pikkusest. Kui meeles on, vaatan mõni päev hommikul ja õhtul sissetulnud ampertundide seisu, ehk n.n. "päevasõidumõõdikut". Siis ütlen, palju päevas täpselt elektrit sai.

Mis neil paneelidel mpp on?

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(23-04-2013, 19:27 PM)korvimees Kirjutas:  Mismoodi Sa neid drelliakusid laed? Kas konstrueerisid mingi 12v "autolaadija" või teed inverteriga 220V ja laed tavalise laadijaga?
Mul on kaks 12V akudrelli, mille laadijat toidetakse 14V seinaadapteriga. Teha tuli vaid juhe, mille ühes otsas on laadijasse sobiv pulkpistik, teises sigaretisüütelisse sobiv pistik. Nii saan vajadusel ka autos drelli laadida.
Laadimiseks tuleb peale passida, millal süsteemi pinge tõuseb üle 13V, muidu laadimist ei toimu. Ilusa ilmaga aga ei ole ka 14V keskpäevaks probleem. Võiks muidugi akude laadimiseks ekstra step-up konverteri soetada, aga põle viitsinud-raatsinud. Saab niisama kah.Ja pilves ilmaga tuleb enivei võrguvoolu kasutada.

(23-04-2013, 20:53 PM)karvik Kirjutas:  Mis neil paneelidel mpp on?
Technische Daten

Nennleistung Pmax
100 Watt
Spannung bei Nennleistung Vpmax
17,8 Volt
Leerlauf Spannung Voc
22,2 Volt
Kurzschluss Strom Isc
5,78 Ampere
Strom bei Nennleistung Ipmax
5,62 Ampere
Wirkungsgrad der Zellen
17 %
Temperaturbereich
-40°C / + 85°C
Toleranz
+/-5 %
Solarzellen
Monokristallin
By-Pass Diode
12 Ampere
Abmessungen:
1185 x 545 x 35mm
Gewicht
8 kg
Glas
Sicherheitsglas Hagelfest

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Paar sõna inverterist.
Kuna rahakott on nii õhuke, et paistab läbi, siis esialgu kollastelt mehikestelt spetsiaalset inverterit pole tellinud. Tegin aga loomkatseid vanade arvuti-UPS-idega, mida hea itimehest sõber on lahkelt annetanud. Jagaksin oma (siiani väheseid) kogemusi ka teistele, et samade probleemide otsa ei komistaks.
Üldiselt on nii, et mida uuem ja targem UPS, seda keerulisem on seda lihtsa inverterina tööle panna. Tahavad alguses igasugu teste teha ja akusid võrguvooluga laadida jne. Äralollitamine eeldab konkreetse UPS-i hingeellu süüvimist ja häid elektroonika ning IT alaseid teadmisi. Üldiselt ei tasu vaeva...
Parim on selleks otstarbeks vanakooli UPS, mis on nii issanda loll, et ühendad akuga, litsud lülitit ja stardibki! Paraku on ka siin mõningaid problasid. Esiteks annab ta n.n. "kandilist voolu", mis ei meeldi igasugu mähistele kohe mitte. Proovisin siiski järele tühjenduspumbaga ja kiirusregulaatoriga odava hiina drelliga. Tulemus - töötavad, aga jõudu vähe ja UPS kuumeneb kiiresti üle. Katsetasin ka põrandaküttega(ca 450W). No järgi võttis, aga UPS hakkas kiiresti "amprilõhna" levitama ja vähem kui minutiga rakendus UPS-i kaitse. Mõõtsin ka samal ajal pinget - 205 V tuli ära, nii et täit võimsust põrandaküte enivei ei arendanud.
Võimsamad UPS-id on kontrollimata andmetel kõrgema kui 12V toitepingega.
Igati OK oli selline toide nii 220V hõõglampide kui säästupirnide jaoks, aga see on mõttetu üritus, kuna need võtavad liiga palju voolu ja UPS neelab oma tarbeks veel üle poole. Tühijooksulgi võtab see 0,8A.
Seega jäin lausa nõutuks, mida UPS-iga toita. Tundub, et peale lauaarvuti polegi midagi sobivat. Ja selle asemel kasutan niikuinii autolaadijaga läpakat, õigupoolest "netipuuki", mis on üliökonoomne.
Vot nii on lood. Kui kellelgi tuleb pähe hea idee UPS-i rakendamiseks, siis andku tulla.
Edit: TV torkas pähe. Sellel on impulsstoiteplokk, millele kõlbab igasugune toide. Aga ... juba mainitud ökonoomse läpaka jaoks on olemas TVpulk...Smile
Kokku on selline kooslus telekast kordades ökonoomsem. Suuremat pilti saab vaadata välisest monitorist. See oleks ka hetkel ainus asi, mida UPS-iga toita saaks.
Muide, viimane elektriarve näitas, et 30kWh on eelmise kuuga võrreldes jälle õnnestunud kokku hoida. Pole just palju, umbes 7,5% kogutarbimisest, aga raskel ajal on kärbes ka liha! Big Grin

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(02-05-2013, 09:48 AM)Basilio Kirjutas:  Katsetasin ka põrandaküttega(ca 450W). No järgi võttis, aga UPS hakkas kiiresti "amprilõhna" levitama ja vähem kui minutiga rakendus UPS-i kaitse. Mõõtsin ka samal ajal pinget - 205 V tuli ära, nii et täit võimsust põrandaküte enivei ei arendanud.
Võimsamad UPS-id on kontrollimata andmetel kõrgema kui 12V toitepingega.

Enam levinud UPS-id kusagil 150-250W pidev võimsusega. Seega kui lasta põranda küttese pool perioodi(1 diood ühele juhtmele vahele), siis peaks ära kandma. Paju sellest tolku on, ei tea. Aga u. neljandiku võimuse peale peaks põrandaküte tööle jääma sedasi.
600W UPS-e olen näin ka veel 12V pealt ja ilmselt on veel võimsamaid olemas, aga suurim mida ise natuke näppinud, oli 120V akupangaga.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Selge, proovin ära. Kuna päev on järjest pikem ja keskkütte pumpa vaja järjest vähem, siis jääb praeguste ilmadega päikese-elektrit üksjagu üle. Süda tilgub verd kui "üle ääre jookseb".

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Diood proovitud. UPS-il koormatakse siis lihtsalt kahe õla asemel üks õlg üle, läheb kuumaks ja teeb koormatud poolperioodiga kurja häält. Tegin ajutiseks kasutamiseks lihtsa ja lollikindla variandi - umbes 1kW küttekeha põrandaküttega jadasse. Pinge jäi põrandaküttel 150V, tarbitavat võimsust näitas elektrooniline mõõdik 166W(muidu 440W). Eks suur osa e-vaba lektrit läheb nii raisku, aga ega seda enivei kuhugi panna pole hetkel. UPS läks pikaajalisel töötamisel küll samuti kuumaks, aga pidas vastu. Ega ta üks õige asi ikka ei ole. Tuleb natuke raha korjata ja kollaste mehikeste käest ikka korralik 1000W inverter ära tellida.
Põrandaküte selle poole tunni jooksul tuntavalt soojemaks ei läinud, liiga lahja. Lisaküttekeha läks vaevu leigeks. Täna katsetan edasi.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Tere,

Minu 1Kw inverter "kollaste poiste" käest tuli ära. Relakale sai ka isegi hoo sisse, aga jõudu väga polnud. Kui paralleelselt põlema panna lamp, pidi ära petma ja saab kasutada. Pole veel ise aga katsetanud.

Indrek

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

(04-05-2013, 08:47 AM)Basilio Kirjutas:  Diood proovitud. UPS-il koormatakse siis lihtsalt kahe õla asemel üks õlg üle, läheb kuumaks ja teeb koormatud poolperioodiga kurja häält. Tegin ajutiseks kasutamiseks lihtsa ja lollikindla variandi - umbes 1kW küttekeha põrandaküttega jadasse. Pinge jäi põrandaküttel 150V, tarbitavat võimsust näitas elektrooniline mõõdik 166W(muidu 440W). Eks suur osa e-vaba lektrit läheb nii raisku, aga ega seda enivei kuhugi panna pole hetkel. UPS läks pikaajalisel töötamisel küll samuti kuumaks, aga pidas vastu. Ega ta üks õige asi ikka ei ole. Tuleb natuke raha korjata ja kollaste mehikeste käest ikka korralik 1000W inverter ära tellida.
Põrandaküte selle poole tunni jooksul tuntavalt soojemaks ei läinud, liiga lahja. Lisaküttekeha läks vaevu leigeks. Täna katsetan edasi.

Vatsiis. Ise proovisin 150W UPS-iga 150W haogeeni läbi dioodi ja peale trafo teistsuguse jorina ei täheldanud erilist häda. Kuumaks läks ta ilma dioodita päris kähku. Eks neid ka niipalju erinevaid, et käituvad ka sama palju erinevalt. Muidugi oli 440W koormus ka vähe teine kui 150W.

Kollaste mehikeste inverteritega tasub jälgida seda, et nende pidevvõimsus on märgitud tavaliselt selliselt kui sa ei koorma neid pikemalt kui pool tundi. Pidev pidev võimsus on 1/4 täisvõimsusest. Jutt põhineb www.otherpower.com foorumil(täpset kohta ei suuda meenutada) ja ise ei ole katsetanud. Pidavat saama poolest tunnist ka pikemalt aga siis peab vent peal olema ja kui undamine ei sega siis ju pole vahet. Peale selle soovitati kohe üle vaadata mosfetite termopadja olukord. Tihti ei ole piisavalt kõvasti kinni keeratud ja sama tihti pidavat samahästi kui vahelt ära olema, vahel ka liigset puru vahel. Kui on mosfetid pastaga pandud siis pidavat olema see pasta pigem peale mosfeti panemist sinna määritud kui enne ja kogus on jume andmiseks mitte sooja juhtimiseks. Aga muidu kui jahutus piisav ja koormus mõistlik, siis muusosas pidid oma asjadega hakkama saama.

(04-05-2013, 16:04 PM)indrek1000 Kirjutas:  Tere,

Minu 1Kw inverter "kollaste poiste" käest tuli ära. Relakale sai ka isegi hoo sisse, aga jõudu väga polnud. Kui paralleelselt põlema panna lamp, pidi ära petma ja saab kasutada. Pole veel ise aga katsetanud.

Indrek

Ma ei suuda aru saada mida see lamp seal lisaks tegema peaks?

Kas sul on äkki kandiline siinus inverter? Siis on see tavaline, et jõudu vähem. Mõõda pinge ära ja saad enamvähem vastuse. Kui pine alla normi ei lange siis on vastus siinuses ja kui langeb siis inverter lahja. Iseenesest on tavapärane relakas kõige sööja.


Üks soovitus tuuliku ehitamise juurde. Kui genet vaiku valama hakkata ja mõte peas enne pintsliga pinnad ilusti ära vaigutada või klaasriiet paremini sättida, siis pintsli soetamisel peaks jälgima, et ei oleks metall osi küljes. Ehitan Ferriit magnetitega gene ja rabati pintsel käest. Neod on u. nelikorda võimsamad.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(04-05-2013, 16:19 PM)karvik Kirjutas:  Ma ei suuda aru saada mida see lamp seal lisaks tegema peaks?

Kas sul on äkki kandiline siinus inverter? Siis on see tavaline, et jõudu vähem. Mõõda pinge ära ja saad enamvähem vastuse. Kui pine alla normi ei lange siis on vastus siinuses ja kui langeb siis inverter lahja. Iseenesest on tavapärane relakas kõige sööja.

Ka mina ei tea miks, kuid tuttaval liikurtöökoda, varustatud 2kw (Moditud siinus) inverteriga. Paneb inverteri järgi relaka, ei hakka tööle. Lülitab valgustid järgi ja siis relaka, saab tööd teha...

Ega mul ka kandilise signaaliga jah, Ei näe põhjust ja ei leia raha et osta truesin inverterit.

Ja ega üldiselt mul pole relakat vaja jooksutada inverteri pealt. Big Grin Tuli lihtsalt soov proovida.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta

(04-05-2013, 18:35 PM)indrek1000 Kirjutas:  Ka mina ei tea miks, kuid tuttaval liikurtöökoda, varustatud 2kw (Moditud siinus) inverteriga. Paneb inverteri järgi relaka, ei hakka tööle. Lülitab valgustid järgi ja siis relaka, saab tööd teha...

Kõlab enesekaitse süsteemi hädana. Ju siis ei suuda ta leppida ilma väljundkoormusetta sellega, et ootamatult tahetakse saada temajaoks sisuliselt lühist(mootori käivitus võtab paju voolu) ja plokib ära või midagi sellist.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne