01-10-2014, 09:57 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 01-10-2014, 09:58 AM ja muutjaks oli Basilio.)
Hommikul kell 6 läx uni ära ja uurisin toatemperatuuri 20, 4*C tundus jahedavõitu. Lülitasin keskkütte sisse, et lastel tõusmise ajaks soe oleks. Mahupaak on ikka üks hea asi.
Eksperimendi eesmärk ei olnud testida pere vastupidavust külmale ja kellelegi õitsvat tiisikust külge pookida. Tahtsin teada kas seinte soojusmahtuvusest piisab hommikuni. No jäi väheks siiski. Eks öö oli külm ka, kõva hall maas ja väike miinuskraad katuselgi. Kell 9 oli purkla kihtplastik korralikult härmas ja pealmisel prussil mitme mm paksune jääkiht. 45 minutit hiljem andis purkla juba +22*C õhku tuppa. Ehk saab mõnel pilvisemal/vihmasemal päeval tegeleda ka elektroonika poolega. Siis saab täpsemad temperatuurid arvutisse ja ventika automaatselt käima. Praegu käib asi nii et kui kuulen soojenevat purklat seina taga naksuvat, siis löön kahvli seina ja ventikas pistab täiega uhama. Vaja oleks puhumine sujuvalt reguleeritavaks teha...
Eksperimendi eesmärk ei olnud testida pere vastupidavust külmale ja kellelegi õitsvat tiisikust külge pookida. Tahtsin teada kas seinte soojusmahtuvusest piisab hommikuni. No jäi väheks siiski. Eks öö oli külm ka, kõva hall maas ja väike miinuskraad katuselgi. Kell 9 oli purkla kihtplastik korralikult härmas ja pealmisel prussil mitme mm paksune jääkiht. 45 minutit hiljem andis purkla juba +22*C õhku tuppa. Ehk saab mõnel pilvisemal/vihmasemal päeval tegeleda ka elektroonika poolega. Siis saab täpsemad temperatuurid arvutisse ja ventika automaatselt käima. Praegu käib asi nii et kui kuulen soojenevat purklat seina taga naksuvat, siis löön kahvli seina ja ventikas pistab täiega uhama. Vaja oleks puhumine sujuvalt reguleeritavaks teha...
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.