[Basilio]

OK. Mõni sõna temperatuurianduritest iseehitajale.
Mina proovisin esimesena LM35 ära. Näeb välja selline:
   
Ühendatakse nii:
   
Andur on üsna täpne, kuid ei salli pikki juhtmeid, sest näit edastatakse 0-1V tasemel pingega. 1 kraad = 10mV. Meetrisest juhtmest piisab, et häireid koguda ja näit hakkab "loperdama". Pisut saab seda leevendada tarkvara abil, mis teeb palju mõõtmisi ja arvutab siis keskmise. Kui aga näitu on millegi lülitamiseks kraadipealt vaja, siis ei tasu jamada.
LM75 näeb välja nii:
   
Ülitäpne küll ei ole, kuid näit edastatakse digitaalsel kujul üle I2C kanali, mis lubab ühe traadipaari otsa ühendada kuni 8 andurit. Igale andurile saab anda oma aadressi, mille järgi kontroller nende saadetud näite eristab. Puuduseks on hind, rohkesti peent tinutamist ja I2C tundlikkus äikese suhtes. Lahtisidestamine äikeselaksu vältimiseks aga on keeruline.
Kõige lihtsamaks, odavamaks ja lollikindlamaks on osutunud harilik termotakisti, mis näeb välja näiteks niisugune:
         
Ühendatakse nii:
   
On olemas ka termopaar-termoandur, aga unustage see parem kohe ära! Selle ühendamine kontrolleriga on kallis ja häiretundlik. Termopaar on tuim ja vähemalt vanasti oli ka ebatäpne. Tema ainus eelis on kõrge temperatuuritaluvus. Kui on tarvis suitsulõõri temperatuuri mõõta, siis pigem tasub otsida +400*C taluv termotakisti. Harilikud termotakistid üle +120*C väga ei taha.