[Basilio]

Siinkohal jookseb mõistus kokku. Kõik panevad siia edasi fooliumi. Mis eesmärk sellel võiks olla? Ja kas siis täis foolium või siis fooliumpaber. Minu loogika ei suuda küll välja mõelda, et mis on selle eesmärk? Ja kas on mõtet? Seda võiks ju kasutada ülemises ja alumises nn. "õhu kogumise kambrites" et õhku ei satuks villa - plaadi vms. lenduvaid jääke....
...Kasti kataks kihtplastiga. Vaatasin et Proplastiku kodulehel pakutakse erinevaid plastikuid.  http://proplastik.ee/kihtplastik-pc-polukarbonaat
Millise paksusega materjali võiks sealt kasutada? Kasti lauis on mul võimalik teha 1,9 *2,7 m. Plastiku lauis on 2,1m. Pikkus ulmeline 6 meetrit.  Või on keegi kuskil kaubandusvõrgus leidnud midagi asjalikumat.

Fooliumi oli plaanis kasutada ka endal. Kuna aga purkla koostamine minul kõrgel õrrel kükitades niigi ebamugav ja ohtlik oli, siis loobusin. Kasutasin fooliumiga paberit vaid otstes olevates õhukastides, pakkides kasutatava soojustuse fooliumisse enne paigaldamist. Külma ilma ja madala päikesega jääb purkide tagakülg ning selle ümber olev õhk üsna leigeks. Arvan et purkide taga olev foolium ei teeks küll midagi paha, aga mäekõrgust vahet sealt ka ei tuleks.
Plastikut kasutasin mina 10mm paksust ja eeskätt tugevuse pärast. Kuna minu purkla asub kõrgel ja valdavad tormituuled on samast küljest, siis muretsesin konstruktsiooni tugevuse pärast. Kui sinu purkla tuleb madalasse tormi eest kaitstud kohta, siis võid kasutada ka õhemat ja odavamat. 10mm plastikul on igatahes soojapidavus überhea, lausa uskumatu! Kui palju see õhematel kehvem on, öelgu asjatundjad.
Kihtplastiku ostsin Ehituse ABC-st, kus valmis plaatide mõõdud olid mälu järgi 1050 x 2000 mm. Selline plaat on just paras OSB plaadile(1350 x 2500 mm) kollektori ehitamiseks. Jääb otstesse ruumi õhukastide ja serva 50 x 100 prussist raami jaoks. Loomulikult võib kasutada ka muid materjale, peaasi et oleks tugev ja peaks sooja.
Anduriteks soovitan Jebaist tellida 10kohm termotakisteid. Väikese Arduino kuus analoogporti lubavad kasutada kuut temperatuuriandurit, mis peaks tavakasutajale olema täiesti piisav. Lisaks kahe- või neljarealine LCD, mis samuti Jebais odavad.
On võimalik asi ehitada ka ilma igasuguse elektrita. Kui vaja kütta teist korrust ja esimese korruse kõrgusel seinal vaba päikesepaiste, siis paigaldaks purkla sinna ja tooks väljavõtte teise korruse põrandast veidi kõrgemalt sisse ja soe õhk jookseb ise tuppa. Selline lahendus sobib eriti suvilasse, kus talveks rubilnik välja lülitatakse. Ventikas teeb küll asja tunduvalt paremaks. Sel juhul tasub vaadata fotoelektrilise päikesepaneeli ja 12V ventika poole.
Endal on plaanis sügiseks teine ja väiksem purkla juurde teha. Hakkab väiksemat majaosa kütma. Kui jaksan, siis paigaldan sinna korraga ka veetorud et suvel naesele nõudepesuvett soojendada. Praeguse päikesekollektoriga köetav vesi on saadaval teises maja otsas, kust pika toru vedamine ära ei tasu.