[karvik]

See käsitsi välja keeramine oli rohkem hädapidurina mõeldud ja eeldasin, et automaatne väljakeeramine nauinii tuleb, et siis tross külge ja on käsitsi hädapidur ka olemas olemas.

Välja keeramise all ma mõtlen furlingut, mis tuule jõul töötab ja ei vaja eraldi juhtimiseks elektrit ega muid keerulisi mehaanilisi virbleid. Kasutusel on üks hing mille otsas saba on ja saba raskus ja tiiviku offsett määrab tuulest välja keeramise tuule kiiruse. Miinuspool sellel lahendusel on see, kui genel koormust ei ole, siis läheb tuulik rohkem pöördesse(mida ta sellisel juhul naguinii teeks) ja väljakeeramine toimub vähe hiljem kui töökorras masinal, aga mingihetk ikka pannakse piir ette ja puruksjooksmise tuulekiirus on tükkmaad kaugemal kui ilma furlinguta tuulikul.

Furling on hea seada kusagile hiljemalt gene 50% kasuteguri juurde. Sellest edasi on juba suht mõttetu trügida kuna tootlikus suureneb ülivähe aga gene kütmiseks minev energia suureneb mõnuga.
Gene takistuse ja voolu abil saad enamvähem paika panna kui palju võimu küsid saab. Esialgu paneks 60% peale, siis ülekuumenemise oht väiksem.
Kui piir teada, siis saab seda lauapeal edasi katsetada sobiva koormuse ja aku abiga. Lastes tarbija voolu läbi gene. Mastis on tuul ja laual kuumenemine suurem, aga mingi info juba saab.

Tiiviku ja gene pöörded peab ka kindlasti omavahel kokku sobitama. Muidu tootlikust ei tule.

Eraldi hädapidur tembi järgi on hea plaan.