21-02-2015, 22:52 PM
Lühispidur ikka selleks kui kõik put*i kisub ja muud enam üle jää on see üks lihtne võimalus lõhkuma kippuv tuulik maha rahustada.
Seepärast ma ka eelnevalt soovitasin võimalust furlingule lisada käsitsi furlamise võimalus, et kui ka lühispidur enam ei aita, siis on veel see. Eeldan, et tuulik ehitatakse vähemalt kahekümneks aastaks ja selle ajaga võib palju juhtuda. Kui Tuulikul pöördpeas kontaktrõngaid ei kasutata, siis on trossiga maapealt furlaminse tegemine keerulisem kuna tross ja kaablid kipuvad omavahel keerdu.
Ja teine koht kus lühispidur on hea kasutada on masti püsti vinnamisel, sest kui tiivik seisab, siis tema tuuletakistus on peaaegu olematu võrreldes tiirleva tuulikuga ja kui puhang tuuliku käima ajab ning mingil kriitilisel momendil jõuga vasakule suruma hakkab, siis ei tõsta see ilmselt peale vastiku naabrimuti kellelgi tuju. Mutile pettumise valmistamiseks on lühispidur. Olen seda katsetanud tuulise ilmaga ja niisama(lühispidurit! mitte naabrimutti). Töötab suurepäraselt. Ei ole veel kriitiliseks kiskunud, aga järgi proovisin, et saada teada kui tõhus on. Jõud mis tuulikut peatama hakkab on päris suur. Kogu mast võpatab mehiselt ning tuulik peatub mõne sekundiga. Tuulik on otsastlõpuni ise tehtu. Kaasaarvatud genekas.
Dump koormuse lisamine käib tuulikutel, ka tööstuslikel akutuulikutel, akude pealt, sest kui tuulise imaga kavatsed akud eraldada ja siis ühendada dumpi on induktsioon voolud ja muud vahepeal lülituse ajal käest kiskuvad asjad fataalse iseloomuga. Muidugi saab teha ülikiire lülituse ja ajada asjad peensusteni, aga milleks kui saab teha PWM koormaja mis hakkab koormama näiteks 14,2V juures akut ja saavutab täis koormuse 14,8 juures. Selle võib ka relee abil teha ja panna relee eluea pikendamiseks pinge vahemik näiteks 13,8-14,8V ehk siis relee rakendub 14,8 peal ja laseb lahti kui pinge laskub 13,8 peale. Kuhu see ülejääk maha laadida on juba vabakava. Peaasi, et tuulik koormusest üle ei käi. Selle juures on veel üks turva element selles, et kui dumpimise seade saba annab, siis hoitakse tuulikut ikka tagasi, mis plii akudele suurt kaost peale vee välja keemise ei tekita. Suletud akudele annab ka tegelikult vett juurde panna ja ma ei ole ainus kes seda siin maamunal korduvalt teinud on. Puurisin akule selleks tarbeks augud sisse ja sain omale jälle toimetava aku. Enne seda oli ta plaan minema saata, sest ei olnud enam teragi mahtuvust.
Tugeva tuulega pannakse isegi kõige uhkemad kommerts tuulikud seisma, et nende elu päästa.
Furlinguga kodu kootud tuulikuid on ullikesed ülemaaima siinseal katsetanud tuuletunnelites 40m/s tuulega ja jäid ellu. Kus kohast ma sellist tulletunnelist artiklit lugesin, teab vaid internet.
Orkaanide piirkonnas on lisa kulu üks kodus tehtud puust tiivik keskmisel nelja aasta kohta. Muude lagunevate osadena on saba ära kukkumine, masti murdumine. ja kusagil peale muude murdunud osade tuleb alles gene. Kui tuulik korralikult tehtud ja omab erinevaid võimalusi seiskamiseks, siis on tiivikute kulu ka väiksem.
Üks asi mis kipub tormiga järgi andma on dioodsild. Ei pea ta olema ala arvestatud. Elektroonika annab ka kuinagi järgi ja kui sild mastis on, siis vaatad kuidas tavaprase 600p/min tiiviku kiirus on 2000p/min ja midagi teha ei saa. Kui lennunduse huvi on ja silmad kinni panna, saab unistada, et istud lennukis, sest mürin on võimas.
Et aga see gene seal viimase seas oleks, siis peab olema tuulikul võimuse piiramiseks mingi lahendus. Kõige lihtsam ja töökindlam on furling(1 liigend). See võimaldab tiivikul tuulesuhtes liikuda tuulele vähem sobiva nurga alla ning väheneb tiiviku tuulesuunaline pindala ja võimsus jääb püsima enamvähem samale tasemel furlingu täises ulatuses. Furling ei peata tootmist vaid piirab võimuse kasvu üle seatud piiri. Hetke võimsused võivad ulatuda võimsus korda 2 piiridesse aga see on nii lühiajaline, et ei tapa genet ära ja furling jõuab siis juba reageerida.
RC mootori regu sai katsetatud LG peal aga ei vedanud teda käima. Jäi jõngutama mingi kohapeale. Unustasin katsetada "süütenurga" muutmist. Teine asi mis võis veel mõjutada oli see, et mu oli ESC maapeal ja geneni minevad juhtmed olid pikad, ning seal tekkis mingi jama. Mudelite peal on juhtmete pikkus väga kriitiline ja võimalus, et ka LG-l oli sellel mingi mõju.
Selle videos näidatud auto gene puhul oleks võibolla olnud ka võimalus nurka muuta.
Pead ei anna aga Turnigy Plus 60A peaks seda võimaldama kolmes järgus.
Omal oli miskine 100A 60V Tusnigy regu ja lennuki mootori küljes muutis nurga muutmine nii pöördeid kui voolu tarvet. Prop oli 24"x14" ja nurga muutmisega sai leida optimaalse voolutarbe, tõmbetugevuse ning pöörde. Parimate näitajate juures, kus pöörded olid üleval ja tõmbetugevus väga hea oli voolutarve kõige väiksem. Aga see on sootuks teine teema.
Rummumootoi käimavedamist ei tea kosta RC ESCi abil aga kui läheb, siis saab ju edasi tegutseda. Seesmõttes ei tohiks midagi juhtuda, et kui see regu seal generaatori küljes istub. Kui lennuki pikeese keerad, siis hakkab prop mootorit päris käredalt ringi ajama isegi siis kui gaas maas on(sõltub lennukist) aga mootor hakkab ju siis kohe voolu tootma. Pinget toodetakse küll vähe, aga voolu puudust ei tohiks olla. Regus sees on mosfetid mis tagasi voolu regupoole naguinii ei luba.Vist?
Seepärast ma ka eelnevalt soovitasin võimalust furlingule lisada käsitsi furlamise võimalus, et kui ka lühispidur enam ei aita, siis on veel see. Eeldan, et tuulik ehitatakse vähemalt kahekümneks aastaks ja selle ajaga võib palju juhtuda. Kui Tuulikul pöördpeas kontaktrõngaid ei kasutata, siis on trossiga maapealt furlaminse tegemine keerulisem kuna tross ja kaablid kipuvad omavahel keerdu.
Ja teine koht kus lühispidur on hea kasutada on masti püsti vinnamisel, sest kui tiivik seisab, siis tema tuuletakistus on peaaegu olematu võrreldes tiirleva tuulikuga ja kui puhang tuuliku käima ajab ning mingil kriitilisel momendil jõuga vasakule suruma hakkab, siis ei tõsta see ilmselt peale vastiku naabrimuti kellelgi tuju. Mutile pettumise valmistamiseks on lühispidur. Olen seda katsetanud tuulise ilmaga ja niisama(lühispidurit! mitte naabrimutti). Töötab suurepäraselt. Ei ole veel kriitiliseks kiskunud, aga järgi proovisin, et saada teada kui tõhus on. Jõud mis tuulikut peatama hakkab on päris suur. Kogu mast võpatab mehiselt ning tuulik peatub mõne sekundiga. Tuulik on otsastlõpuni ise tehtu. Kaasaarvatud genekas.
Dump koormuse lisamine käib tuulikutel, ka tööstuslikel akutuulikutel, akude pealt, sest kui tuulise imaga kavatsed akud eraldada ja siis ühendada dumpi on induktsioon voolud ja muud vahepeal lülituse ajal käest kiskuvad asjad fataalse iseloomuga. Muidugi saab teha ülikiire lülituse ja ajada asjad peensusteni, aga milleks kui saab teha PWM koormaja mis hakkab koormama näiteks 14,2V juures akut ja saavutab täis koormuse 14,8 juures. Selle võib ka relee abil teha ja panna relee eluea pikendamiseks pinge vahemik näiteks 13,8-14,8V ehk siis relee rakendub 14,8 peal ja laseb lahti kui pinge laskub 13,8 peale. Kuhu see ülejääk maha laadida on juba vabakava. Peaasi, et tuulik koormusest üle ei käi. Selle juures on veel üks turva element selles, et kui dumpimise seade saba annab, siis hoitakse tuulikut ikka tagasi, mis plii akudele suurt kaost peale vee välja keemise ei tekita. Suletud akudele annab ka tegelikult vett juurde panna ja ma ei ole ainus kes seda siin maamunal korduvalt teinud on. Puurisin akule selleks tarbeks augud sisse ja sain omale jälle toimetava aku. Enne seda oli ta plaan minema saata, sest ei olnud enam teragi mahtuvust.
Tugeva tuulega pannakse isegi kõige uhkemad kommerts tuulikud seisma, et nende elu päästa.
Furlinguga kodu kootud tuulikuid on ullikesed ülemaaima siinseal katsetanud tuuletunnelites 40m/s tuulega ja jäid ellu. Kus kohast ma sellist tulletunnelist artiklit lugesin, teab vaid internet.
Orkaanide piirkonnas on lisa kulu üks kodus tehtud puust tiivik keskmisel nelja aasta kohta. Muude lagunevate osadena on saba ära kukkumine, masti murdumine. ja kusagil peale muude murdunud osade tuleb alles gene. Kui tuulik korralikult tehtud ja omab erinevaid võimalusi seiskamiseks, siis on tiivikute kulu ka väiksem.
Üks asi mis kipub tormiga järgi andma on dioodsild. Ei pea ta olema ala arvestatud. Elektroonika annab ka kuinagi järgi ja kui sild mastis on, siis vaatad kuidas tavaprase 600p/min tiiviku kiirus on 2000p/min ja midagi teha ei saa. Kui lennunduse huvi on ja silmad kinni panna, saab unistada, et istud lennukis, sest mürin on võimas.
Et aga see gene seal viimase seas oleks, siis peab olema tuulikul võimuse piiramiseks mingi lahendus. Kõige lihtsam ja töökindlam on furling(1 liigend). See võimaldab tiivikul tuulesuhtes liikuda tuulele vähem sobiva nurga alla ning väheneb tiiviku tuulesuunaline pindala ja võimsus jääb püsima enamvähem samale tasemel furlingu täises ulatuses. Furling ei peata tootmist vaid piirab võimuse kasvu üle seatud piiri. Hetke võimsused võivad ulatuda võimsus korda 2 piiridesse aga see on nii lühiajaline, et ei tapa genet ära ja furling jõuab siis juba reageerida.
RC mootori regu sai katsetatud LG peal aga ei vedanud teda käima. Jäi jõngutama mingi kohapeale. Unustasin katsetada "süütenurga" muutmist. Teine asi mis võis veel mõjutada oli see, et mu oli ESC maapeal ja geneni minevad juhtmed olid pikad, ning seal tekkis mingi jama. Mudelite peal on juhtmete pikkus väga kriitiline ja võimalus, et ka LG-l oli sellel mingi mõju.
Selle videos näidatud auto gene puhul oleks võibolla olnud ka võimalus nurka muuta.
Pead ei anna aga Turnigy Plus 60A peaks seda võimaldama kolmes järgus.
Omal oli miskine 100A 60V Tusnigy regu ja lennuki mootori küljes muutis nurga muutmine nii pöördeid kui voolu tarvet. Prop oli 24"x14" ja nurga muutmisega sai leida optimaalse voolutarbe, tõmbetugevuse ning pöörde. Parimate näitajate juures, kus pöörded olid üleval ja tõmbetugevus väga hea oli voolutarve kõige väiksem. Aga see on sootuks teine teema.
Rummumootoi käimavedamist ei tea kosta RC ESCi abil aga kui läheb, siis saab ju edasi tegutseda. Seesmõttes ei tohiks midagi juhtuda, et kui see regu seal generaatori küljes istub. Kui lennuki pikeese keerad, siis hakkab prop mootorit päris käredalt ringi ajama isegi siis kui gaas maas on(sõltub lennukist) aga mootor hakkab ju siis kohe voolu tootma. Pinget toodetakse küll vähe, aga voolu puudust ei tohiks olla. Regus sees on mosfetid mis tagasi voolu regupoole naguinii ei luba.Vist?
Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.