Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Panen siia ühe pildi kah milleks mulle on vaja just nii suuri ratta rummusi nagu Nuttumüüris anun.
   

Kuna normaalset mõõdulinti ei leidnud, siis mõõdud on ülemine 2,1m(D=4,2m) ja alumine 1,5m(D=3m).

2,1m toorik sellisel kujul kaalub u. 21kg
1,5m toorik kandilise planguna kaalus u. 15kg ja järele jäi 3,3kg.
Kõikumine oli toorikutel kõige kergema ja raskema vahel kuni kilo.
Väiksema tiiviku üks laba sisaldab ränipuitu ja kaalub 3,8kg.

Milleks neid tuulikuid kahte vaja on juurde ehitada?
Kurat seda teab!

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

See ehitamine leiutamine on nagu kalameestel kalapüük, noh ja eks mul kah proual hea meel, parem ju kui kodus olen mitte ei logele poe nurga tagaBig Grin
 Jälgin huviga sellise võimsa rootori valmimist.
Vasta

Kas tegu on kuusepuiduga või? Kui on, siis kas jääb piisavalt tugev? Oleksin nagu kusagilt lugenud, et lennuki propellereid tehti omal ajal pähklist.
Vasta

Nende tuulikute valmimine ilmselt võtab kaua aega. Kasvuhoone, lapsed, kaev, lapsed, tee, lapsed, peenrad jne...!
Aga ma püüan!


Materjaliks nende labade puhul peaks olema tegu jah kuusega. Pikem laba on liimpuidust toodud mitmest jupist kokku liimitud materjaliga ja lühem on ühest tükist välja saetud.

Kasutatakse peamiselt seedrit, lehist, mängi ja kuuske.
Üüüber materjal pidi olema canada punane seeder.
Sellise puidu kasutamise põhjus on kaal ja sealjuures veel piisav nõtkus. Mida kergem hooratas on, seda kergem on teda ringikäivana keerata vajalikku suunda.

Lennukite kereehituse juures on samal põhjusel kasutusel kuusk ja mänd. Propp on lennukitel tugevast puust, sest pöörded on suured ja jõudu on mootoril ka rohkem. Corsairi eri mudelit, Zerode kinni püüdmiseks, vedas 47liitrit mootorit ja propp oli 4,3m. Jõuvaru kusagile 2685kW juurde. Big Grin See Corsair küll ei kasutanud puidust proppi, aga seda tegi Fw190 millel oli 1567kW(Fw190A-8) mootor.

Mina loodan saada oma 4,2m tuulikust 1,5kW nominal võimu, mis on siis meelega piiratud selle juurde, et teda säästa. Piik võimsusi saan nägema siis kui asi valmis ja tuult on.

Suurt tuult eestis nagunii püüda ei ole väga tihti lootust. Suure tuuliku eesmärk on tootlikus.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Mulle tekkis üks väike (6 meetrit)purjekas õule ja kuna peale tuule nügib seda edasi ka väike mootorijupats otsustasin sinna lisada päikesepaneeli,millega saaks akut laadida,painduvat ja tallamist kannatavat paneeli ja ka akulaadijat oleks vaja.Eriti suurt akut paigaldada ei kavatse-100ah ja ise pole selles vallas kõige teravam pliiats Big Grin abi oleks mõnest lingist,kust säänset kraami otsida ja kas on üldse laadijat vaja.Inverter on olemas-12v DC to230v AC 50Hz.
Vasta

(28-04-2015, 21:11 PM)karvik Kirjutas:  Panen siia ühe pildi kah milleks mulle on vaja just nii suuri ratta rummusi nagu Nuttumüüris anun.


Kuna normaalset mõõdulinti ei leidnud, siis mõõdud on ülemine 2,1m(D=4,2m) ja alumine 1,5m(D=3m).

2,1m toorik sellisel kujul kaalub u. 21kg
1,5m toorik kandilise planguna kaalus u. 15kg ja järele jäi 3,3kg.
Kõikumine oli toorikutel kõige kergema ja raskema vahel kuni kilo.
Väiksema tiiviku üks laba sisaldab ränipuitu ja kaalub 3,8kg.

Milleks neid tuulikuid kahte vaja on juurde ehitada?
Kurat seda teab!

Kuidas Sa oma vahenditega selle mandi tasakaalu saad.Selliste mõõtude juures parlanksu saada ikka keeruline. Sad
Vasta

Päikesepaneelidega jõujaam Audru vallas. Taas pernu postipoisi TASULINE lugu.
Peeter Viigi 1,5 tonni kaaluv 72ruutmeetrise pinnaga kaadervärk jälgib tuule kiirust, kui tuul tõuseb üle kümne meetri sekundis, pöörab päikesepüüdja ennast horisontaali.
..... Paneelid on valmistatud Eestis.....
..... Kõige pikem tarnimisaeg – viis kuud – oli Hiinast tellitud pöördmootoril.

Päikesepüüdja pöörab ennast vastavalt päikesele. Tema tipus on spetsiaalne valgustundlik andur – päikesepüüdja pöörab ennast kõige eredama valguse poole ja muudab oma kaldenurka, aga näiteks veebruari lõpus oli seade pea püstloodis, sest võttis osa energiast lumepeegeldusest. Sompus ilmaga keerab püüdja ennast täishorisontaali, et saada parim valgus otse pilvedest.  ....
.....Kogu kaadervärk kaalub ligemale 1,5 tonni. Et tema purjepind on 72ruutmeetrit, jälgib seadeldis väga täpselt tuule kiirust: kui tuule kiirus ületab kümmet meetrit sekundis, pöörab päikesepüüdja ennast horisontaali. Kui tund aega on tuul olnud vaibunud, pöörab seade ennast uuesti päikese poole........
... Aprillikuu kõige päikselisemal päeval tootis päikesepüüdja 73,6 kWh ööpäevas, kuu kõige pilvisemal päeval 3,3 kWh ööpäevas...
.... koosneb 42 paneelist, igaühe võimsuseks 250 W. Seadme installeeritud võimsus on 10,5 kW, seega liigitub Viik väiketootjaks, kes võib toota kuni 11 kW. .....
....käis tornpäikesepüüdjatega tutvumas Kärus, joonised tegi Suure-Jaani seadmelt, Võrumaal Sõmerpalu vallas on alla tosina agregaadiga kompleks.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(16-05-2015, 00:12 AM)linnuke Kirjutas:  Kuidas Sa oma vahenditega selle mandi tasakaalu saad.Selliste mõõtude juures parlanksu saada ikka keeruline. Sad

Eks ta ole keeruline jah.
Esmalt tuleb labaotsad ühe joonepale jooksma saada. See siis tiiviku küljelt vaadatuna.

 Laagril tihend ja määre välja, mingi mingi näiteks WedelDaja40 asemele, et võimalikult kergelt jookseks, siis tuleb leida mingi juhuslik raskus mille labale riputada saab. Laba rööpi maaga ninaette ja kui ise kuhugi vajuma ei hakka, siis raskus asetada labale sinna kuhu ta suudab piisavalt momenti rakendada, et tiivik liikuma hakkaks. Nüüd tuleb mõõta tipust raskuse asukoha kaugus ja korrata seda kõigi labadega. Sedasi saad teada milline on kõige raskem ja kõige kergem laba. Nüüd vajalikese suundadesse raskust lisades saab asja tasakaalustama hakata. Reeglina läheb vaja ka üsna suur kogus pilukujulisi ja rippuvaid karvasloomi ning kui nende kontsendratsioon liiga suureks läheb siis mõni teine kord jätkata.
Raskused tuleks panna kusagile tiiviku keskosasse. Seal joonkirus väiksem ja minema lendamisel veits ohutum. Ehki raskust läheb rohkem vaja.

Tuul on selle tegevuse juures saadanast ja seepärast on tuulevaba ruumi leidmine sellise suuruse juures keeruline aga oluline. Kui ei leia nii suurt ruumi, siis peab ootama ilma kui tuult ei ole, aga tiivik on suur ja iga pisemgi asi mõjutab.


Siinkohal tänud ka kaasfoorumlasele Ahtos, kellelt sai mõned jupid 3m tiiviku edasi nökerdamiseks.
Pean veel labad mingi ködiga läbi immutama, et vähe paremini kestaks ja siis tuleb gene peale mõtlema hakata.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(17-05-2015, 02:38 AM)karvik Kirjutas:  
(16-05-2015, 00:12 AM)linnuke Kirjutas:  Kuidas Sa oma vahenditega selle mandi tasakaalu saad.Selliste mõõtude juures parlanksu saada ikka keeruline. Sad

Eks ta ole keeruline jah.
Esmalt tuleb labaotsad ühe joonepale jooksma saada. See siis tiiviku küljelt vaadatuna.

 Laagril tihend ja määre välja, mingi mingi näiteks WedelDaja40 asemele, et võimalikult kergelt jookseks, siis tuleb leida mingi juhuslik raskus mille labale riputada saab. Laba rööpi maaga ninaette ja kui ise kuhugi vajuma ei hakka, siis raskus asetada labale sinna kuhu ta suudab piisavalt momenti rakendada, et tiivik liikuma hakkaks. Nüüd tuleb mõõta tipust raskuse asukoha kaugus ja korrata seda kõigi labadega. Sedasi saad teada milline on kõige raskem ja kõige kergem laba. Nüüd vajalikese suundadesse raskust lisades saab asja tasakaalustama hakata. Reeglina läheb vaja ka üsna suur kogus pilukujulisi ja rippuvaid karvasloomi ning kui nende kontsendratsioon liiga suureks läheb siis mõni teine kord jätkata.
Raskused tuleks panna kusagile tiiviku keskosasse. Seal joonkirus väiksem ja minema lendamisel veits ohutum. Ehki raskust läheb rohkem vaja.

Tuul on selle tegevuse juures saadanast ja seepärast on tuulevaba ruumi leidmine sellise suuruse juures keeruline aga oluline. Kui ei leia nii suurt ruumi, siis peab ootama ilma kui tuult ei ole, aga tiivik on suur ja iga pisemgi asi mõjutab.


Siinkohal tänud ka kaasfoorumlasele Ahtos, kellelt sai mõned jupid 3m tiiviku edasi nökerdamiseks.
Pean veel labad mingi ködiga läbi immutama, et vähe paremini kestaks ja siis tuleb gene peale mõtlema hakata.

Kui labad valmis vormitud, kas sa kaalud nad üle ja siis alles paigaldad ja hakkad balansseerima?
Vasta

Ma tasakaalustasin oma mutipeletajat õhupüssiga-sai päris hea Big Grin ventilaator oli juba püsti ja ei viitsinud enam alla võtta.
Vasta

(17-05-2015, 20:52 PM)ahtos Kirjutas:  Ma tasakaalustasin oma mutipeletajat õhupüssiga-sai päris hea Big Grin ventilaator oli juba püsti ja ei viitsinud enam alla võtta.

Vist suts teemast mööda,aga ega se propp MUTTE ikka peleta .Minu tänane muruniitmine sarnanes küll rohkem künnivõistlusele. Big Grin
Vasta

(17-05-2015, 12:45 PM)Power Kirjutas:  Kui labad valmis vormitud, kas sa kaalud nad üle ja siis alles paigaldad ja hakkad balansseerima?

Jah. Püüan ajada võimalikult võrdseks enne kui tiiviku kokku panen. Siis vähem jubimist valmis tiivikuga. Mida ma selle ränipuidulise labaga peale hakkan, ei ole veel mõelnud, aga Seda mõtlen edasi siis kui immutus tehtud.

Kaalu saab võrdsustada keskosasse jääva osa maha lihvimisega.  Suure kaaluvahega on see välistatud ja ilmselt tuleb kergematele midagi juurde lisada.

Kogu kupatuse tasakaalustamine toimub muidugi alles siis kui gene ka küljes on. Kuna ta käsitöö, siis ei pruugi gene ise taakaalus olla.
1,8m tiivikul sai osalt parema tasakaalu tulemuse juba sellega, et otsisin üles gene kõige raskema ja tiiviku kõige raskema koha ning panin nad eri suunda.
Gene raskema koha otsimine seisnes lihtsalt selles, et hakkasin kergete toksamistega gene ringi ajama ja vaatasin kus on koht kus ta kõige pikemalt saadud tõukest käis ja kus jälle käimine lühemaks hakkas jääma. Sedasi küll suurt täpsust ei saa, aga tulemus oli parem kui ilma selle tegevuseta.

Kuna gened sobivad auto ratta rummu külge, siis on ka tegelasi kes kasutavad auto ratta tasakaalustamiseks mõeldud pinke selleks. Proovisin selle järgi enne kui kettastele magnetid külge panin. Pink näitas nulli ka siis kui talle sai öeldud, et näita täpsemalt kui 5g täpsusega. Peale magnetite paigaldamist ei ole proovinud. Hoidsin neid igasugustest töökodadest võimalukult kaugel, sest magnetite külge haakunud metalli puru on suht tüütu ära nokkida. Lihtsaim lahendus oli selleks tavaline teip mille külge pudi haakus, aga tüütu oli ikka.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(17-05-2015, 21:05 PM)linnuke Kirjutas:  
(17-05-2015, 20:52 PM)ahtos Kirjutas:  Ma tasakaalustasin oma mutipeletajat õhupüssiga-sai päris hea Big Grin ventilaator oli juba püsti ja ei viitsinud enam alla võtta.

Vist suts teemast mööda,aga ega se propp MUTTE ikka peleta .Minu tänane muruniitmine sarnanes küll rohkem künnivõistlusele. Big Grin

Muttidest lahtisaamine on kõige lihtsam asi,aga see eraldi teemas.
Vasta

Teatavasti on vaakumis puidu immutamine kaitsevahendiga tulemuslikum kui pintseldades ja haarasin härjal sarvist.
Võtsin tavalise paksemapoolse kile. Keerasin servad kokku ja nende vahele siilikoonu. Lauajupid siilikoonu kohapeale, et paremini tihendaks ja sai valmis kott mille sisse sai paigaldada 1,5m laba. Sisse pistmiseks sobiva otsa panin sammuti siilikoonu ja lauajuppidega kokku ja ühest nurgast voolik sisse ja vaakum pumbake järgi. Vaakumpumba ja koti vahele panin purgi immutusvahendi jaoks ja selleks, et immutusvahendit pumpa ei imeks.

Esimese hooga panin umbes pool liitrit immutusvahendit(nime ei mäleta ja silt on kadunud) purki ja pump tööle. Raibe vahutas nagu vannivaht ja pidi pumba tootlikust veidi piirama, et vaht pumpa ei hakkas minema. Peale mõneminutist imu lasin vaakumi maha ja vedelik imeti asemele. Järgmise vaakumi ajal oli näha kuidas kogu ulatuses puidu seest tuli vahtu ja mulle. Mõned katsed hiljem oli laba vahutamise võime kadunud ja purki ei tulnud enam peaaegu midagi seal olnud vedelikust tagasi. Panin natuke juurde ja see küll peale umbes kolme tsüklit on vähenenud, aga mitte enam nii kiirelt. Viimastel kordadel hakkas vedelik jõudma ka epoga liimitud kohtade alla(u. 2-3cm diam), mis küll tekitas mõtte, et kas lahti nüüd sealt ei tule see liim, aga küll siis saab uuesti panna. Epo on seal lihtsalt mõne vigastuse silumiseks.

Kogu see koin kestis vast kusagil tunni.

See asi tuleks kuidagi nüüd automatiseerida(näiteks poes oleva programmkellaga) ja ongi hea. Suurt tööd sellega ilmselt ei tee ja palju laudu korraga ei ole proovinud, aga varasem katse näitas, et kahe tsükliga läks otsast umbes 5mm ja hööveldatud pinnalt umbes 1mm ainet puitu. Katse kestis vast 3 minutit.
Palju see korduv jubimine nüüd kasu toob ja kas see üldse mõttekas tegevus on ei tea. Aga hullemaks ta ikka teha ei saa.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Sooviks sellest vaakum ratsist pilte Smile
Vasta

Sai ka täna veidi meisterdatud. Vineerist plaadid on proovimiseks tehtud, õiged tulevad 6mm alumiiniumist.
[Pilt: 2408579999af80_l.jpg]
Vasta

Põhimõtteliselt saab väiksemaid labasid meil Makerlabis teha, CNC freespingil on nüüd pöördtelg küljes.
Max pikkus oleks u. poole meetri kanti.
Vasta

Noh tuuleveskimehed, täna puhkus terve aastajagu tuult korraga, kas saite tuule kätte või otsite propellerit naabri aiast?
Vasta

(03-06-2015, 18:23 PM)autojuht Kirjutas:  Noh tuuleveskimehed, täna puhkus terve aastajagu tuult korraga, kas saite tuule kätte või otsite propellerit naabri aiast?

Sellega meenub et meil siin Tartu viljandi mnt ääres on üks mast juba aastaid nukralt ilma propelleriga seismas... Wink   Puhust ka kunagi törts kangem tuul ja lännu oligi...  Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Tänast polnud eriti kuhugi panna, kuna üleeilne oli akudes ees ja suuremjaolt ära kulutamata.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne