10-01-2016, 16:25 PM
Tänud vastajatele 
Ksf pen.skari 240 rm kasvuhoone võttis vererõhu üles. Kahjuks ei ole nii palju vaba maad. Aga heas mõttes kadestan . Isand Basilio pani veel kord mõtlema kahekordse klaasi vajaduse ja tulevikus võimaliku vahetamise peale. Tänud!
Kilega ei saa majandada, kuna kinnistu piirile ühele joonele tuleb kolm 60 rm hoonet (kõigil lõunapoolne esikülg 12 m): kasvuhoone, töökoda, kuur/kanala. Kõik 3 vundamendil, üle krohvitud Fibo või tellis. Kahele välimisele tulevad puitaknad (olemas) + osaline päikesekollektori-sein, keskmisele kasvuhoonele päikesekollektori sein + klaas/polükarbonaat avad. Visuaalselt peaks nad võimalikult ühte stiili jääma ja olema pikaealised, seega hetkel kaldun vist ka kasvuhoone puhul ikkagi klaasi poole. Mingi kogus 4 mm karastatud klaasi olemas (võin anda kontakti, kust seda Viljandimaalt veel mõistliku hinnaga saab, transport pealinna maksis 30 eurot ja peremees tõi ise kohale).
Tahaksin kõigile kolmele tekitada osalise klaasfassaadi (lõunapoolse esiseina), mis töötaks päikesekollektorina. Tore, kui asjatundjad vaataksid üle, kas olen päikesekollektori tööpõhimõttest õigesti aru saanud.
1. Päikesekollektori asend võiks olla muudetav / kallutatav, suvel kõrge päikesega ca +-45 kraadi, talvel võib olla ka täiesti vertikaalselt / püsti. Klaasist hoone seina puhul (kalle ei ole muudetav) kasutegur talvel suurem, suvel väiksem.
2. Esiküljeks polükarbonaat või klaas. Kui klaas, siis soovitatavalt kahekordne, karastatud. Mõlemad paisuvad, seega purunemise vältimiseks äärtesse nn paisumisvahe (aga ääred hermeetilised / õhukindlad).
3. Päikese pika lainepikkusega valguskiirgus tuleb läbi klaasi. Neeldub kollektoris olevas materjalis (plekkradiaator, metalltorud, vasktorud, metallkast, plasttoru, ventilatsioonitoru, plekkpurgid vms), energia muutub lühikese lainepikkusega soojuskiirguseks. Eesmärk seada päikesele ette võimalikult suur pind, mis neelaks kiirgust maksimumis. Ise ehitades parim plekkradiaator, tihedalt metall või vasktorud, halvim plastiktoru. ?
4. Materjali salvestunud lühikese lainepikkusega soojuskiirgus kiirgab nii materjali (nt vasktoru või plekkradiaatori) sissepoole kui väljapoole, aga kandub üle ainult külmemale kandjale (jahedam õhk, madalama temperatuuriga vesi, glükool, tosool, antifriis). Kui radiaatoris või torus on vedelik, siis tuleks see võimalikult kiiresti edasi transportida küttetorudesse või salvestuspaaki. Kui ei taha süsteemi talveks tühjaks lasta või eesmärk koguda sooja maksimaalselt ka talvel, siis sobivad transportivaks vedelikuks glükool, tosool, antifriis (kõik kaubandusvõrgust saadavad, vahe teen hiljem selgeks. Sobiks ka punane ahjukütus, piiritus, aga ilmselt kallis / keeruline kätte saada. Kasutatud toiduõli ei sobi (pumba tõttu).
5. Hetkel veidi segane, kas jahe vedelik peab alati kollektorisse sisenema paneeli allosast ja soojenenud vedelik väljuma ülevalt. Iseringluse puhul ilmselt seda vajalik jälgida, pumba puhul ei tohiks olla vahet.
6. Iseringlus tekib mingil määral vaid juhul, kui salvestuspaak asub oluliselt kõrgemal, kui kollektor. Nii soe vesi kui soe õhk tõusevad ülespoole, aga tuleb välja mõelda, kuidas need alla tuua (nt põrandaküttesse). Üldiselt ilma ventilaatorita või pumbata ei ole lootust süsteemi korralikku ringvoolu tekitada, seega need tuleb paigaldada. Soovitatav mõlemad siseneva külma vee või jaheda õhu poole, kuna kollektorist väljuva kuuma õhu või vee poolel olles võivad need üles sulada. ?
7. Kuna kollektoris olevasse materjali salvestunud soojusenergia kiirgab / kandub nii sissepoole (nt transportivale vedelikule) kui väljapoole (torude / radika ümber olevale õhule), aga alati jahedamale, siis eesmärk hoida ringlev vedelik võimalikult jahe ja torude radika ümber olev õhk võimalikult kuum. ? Kui torude / radika ümber olev kuum õhk juhtida kollektorist välja (nt ruumi soojendamiseks) ja kollektorisse tuleb asemele jahe õhk, siis radikas / torude seintes salvestuv soojus hakkab tugevamalt kiirgama tagasi jahedasse õhku ja väheneb soojus, mida kantakse torude seintest üle ringlevale vedelikule. ? Kui eesmärgiks soendada salvestuspaagis olevat vett, siis halvim variant, kui transportiv vedelik on väga soe (salvestuspaak liiga väike, toruring lühike) ja kollektoris radika / torude ümber olev õhk pidevas jahutuses. ? Kui kollektoris torude / radika ümber olev õhk on võimalikult kuum ja ringlev vedelik võimalikult jahe, kandub õhusoojus uuesti toru/radika seintesse ja sealt ringlevasse vedelikku.
8. Kollektori külgede ja tagakülje eesmärk on takistada kollektoris oleva õhusooja leket väliskeskkonda (seetõttu vajalik külgede ja tagakülje isolatsiooniks peno või kivivill vms). Ideaalis võiks tagakülje sisemine külg olla ka materjalist, mis päikeselisel ajal neelaks täiendavalt ka ise päikesekiirgust või õhusoojust ja salvestaks selle ning kui peale päikese loojumist hakkab kollektoris õhk jahtuma, siis see tagakülje materjalis salvestunud soojus soojendab kollektoris olevat õhku ning omakorda see soojus kandub torude seintesse ja transporditakse sealt mahutisse. ? Tagakülje sisematerjal võiks seega olla ka nt metallplaat (või hoone kollektorfassaadi puhul mingis osas nt savitellised). ? Parima tulemuse saaks, kui torud on vastu tagakülje metalli - torude vahelt salvestub päikesekiirgus tagakülje metalli ja antakse sealt torude tagakülje kaudu üle torus ringlevale vedelikule. ? Samas on tagakülje metallplaat mõttetu, kui kollektori sisuks on nt plekkradikas - siis võiks peno olla seestpoolt kaetud ka nt fooliumiga?
8. Tagakülje sisematerjali teine võimalik eesmärk on peegeldada tagasi pika lainepikkusega päikesekiirgust torude või radika tagaküljele, kus see neeldub, muutub lühikese pikkusega soojusenergiaks ja kantakse üle vedelikule. Plekkradika puhul ilmselt mingit peegeldust ei toimu, küll aga võiks peegeldamisel olla jumet torude puhul? Tagakülje sisekülje katmisel fooliumiga peegeldab see mingil määral päikesekiirgust tagasi torude tagaküljele. Tagakülje sisekülje katmisel peegliga tekib vertikaalse seina puhul oht, et vale asetuse puhul kiirgab peegel pika lainepikkusega päikesekiirguse tagasi õue (päikesekiired lähevad klaasist / polükarbonaadist uuesti läbi). Peegli kasutamisel võiks olla efekt vaid juhul, kui peegli asetuse tõttu suunatakse sellele langevad päikesekiired kollektori all- või ülaosas asuvatele torudele tagantpoolt. ?
Kas siiamaani olen kollektori tööpõhimõttest õigesti aru saanud? Mida ma pole arvestanud?
Ilmselgelt sain ma koolis füüsikas hindeid ilusate silmade eest (ja siinkohal tervitaks oma füüsikaõpetajat).
Tänud, kes viitsisid läbi lugeda ja tänud ette vastajatele
Ksf pen.skari 240 rm kasvuhoone võttis vererõhu üles
. Kahjuks ei ole nii palju vaba maad. Aga heas mõttes kadestan . Isand Basilio pani veel kord mõtlema kahekordse klaasi vajaduse ja tulevikus võimaliku vahetamise peale. Tänud! Kilega ei saa majandada, kuna kinnistu piirile ühele joonele tuleb kolm 60 rm hoonet (kõigil lõunapoolne esikülg 12 m): kasvuhoone, töökoda, kuur/kanala. Kõik 3 vundamendil, üle krohvitud Fibo või tellis. Kahele välimisele tulevad puitaknad (olemas) + osaline päikesekollektori-sein, keskmisele kasvuhoonele päikesekollektori sein + klaas/polükarbonaat avad. Visuaalselt peaks nad võimalikult ühte stiili jääma ja olema pikaealised, seega hetkel kaldun vist ka kasvuhoone puhul ikkagi klaasi poole. Mingi kogus 4 mm karastatud klaasi olemas (võin anda kontakti, kust seda Viljandimaalt veel mõistliku hinnaga saab, transport pealinna maksis 30 eurot ja peremees tõi ise kohale).
Tahaksin kõigile kolmele tekitada osalise klaasfassaadi (lõunapoolse esiseina), mis töötaks päikesekollektorina. Tore, kui asjatundjad vaataksid üle, kas olen päikesekollektori tööpõhimõttest õigesti aru saanud.
1. Päikesekollektori asend võiks olla muudetav / kallutatav, suvel kõrge päikesega ca +-45 kraadi, talvel võib olla ka täiesti vertikaalselt / püsti. Klaasist hoone seina puhul (kalle ei ole muudetav) kasutegur talvel suurem, suvel väiksem.
2. Esiküljeks polükarbonaat või klaas. Kui klaas, siis soovitatavalt kahekordne, karastatud. Mõlemad paisuvad, seega purunemise vältimiseks äärtesse nn paisumisvahe (aga ääred hermeetilised / õhukindlad).
3. Päikese pika lainepikkusega valguskiirgus tuleb läbi klaasi. Neeldub kollektoris olevas materjalis (plekkradiaator, metalltorud, vasktorud, metallkast, plasttoru, ventilatsioonitoru, plekkpurgid vms), energia muutub lühikese lainepikkusega soojuskiirguseks. Eesmärk seada päikesele ette võimalikult suur pind, mis neelaks kiirgust maksimumis. Ise ehitades parim plekkradiaator, tihedalt metall või vasktorud, halvim plastiktoru. ?
4. Materjali salvestunud lühikese lainepikkusega soojuskiirgus kiirgab nii materjali (nt vasktoru või plekkradiaatori) sissepoole kui väljapoole, aga kandub üle ainult külmemale kandjale (jahedam õhk, madalama temperatuuriga vesi, glükool, tosool, antifriis). Kui radiaatoris või torus on vedelik, siis tuleks see võimalikult kiiresti edasi transportida küttetorudesse või salvestuspaaki. Kui ei taha süsteemi talveks tühjaks lasta või eesmärk koguda sooja maksimaalselt ka talvel, siis sobivad transportivaks vedelikuks glükool, tosool, antifriis (kõik kaubandusvõrgust saadavad, vahe teen hiljem selgeks
. Sobiks ka punane ahjukütus, piiritus, aga ilmselt kallis / keeruline kätte saada. Kasutatud toiduõli ei sobi (pumba tõttu). 5. Hetkel veidi segane, kas jahe vedelik peab alati kollektorisse sisenema paneeli allosast ja soojenenud vedelik väljuma ülevalt. Iseringluse puhul ilmselt seda vajalik jälgida, pumba puhul ei tohiks olla vahet.
6. Iseringlus tekib mingil määral vaid juhul, kui salvestuspaak asub oluliselt kõrgemal, kui kollektor. Nii soe vesi kui soe õhk tõusevad ülespoole, aga tuleb välja mõelda, kuidas need alla tuua (nt põrandaküttesse). Üldiselt ilma ventilaatorita või pumbata ei ole lootust süsteemi korralikku ringvoolu tekitada, seega need tuleb paigaldada. Soovitatav mõlemad siseneva külma vee või jaheda õhu poole, kuna kollektorist väljuva kuuma õhu või vee poolel olles võivad need üles sulada. ?
7. Kuna kollektoris olevasse materjali salvestunud soojusenergia kiirgab / kandub nii sissepoole (nt transportivale vedelikule) kui väljapoole (torude / radika ümber olevale õhule), aga alati jahedamale, siis eesmärk hoida ringlev vedelik võimalikult jahe ja torude radika ümber olev õhk võimalikult kuum. ? Kui torude / radika ümber olev kuum õhk juhtida kollektorist välja (nt ruumi soojendamiseks) ja kollektorisse tuleb asemele jahe õhk, siis radikas / torude seintes salvestuv soojus hakkab tugevamalt kiirgama tagasi jahedasse õhku ja väheneb soojus, mida kantakse torude seintest üle ringlevale vedelikule. ? Kui eesmärgiks soendada salvestuspaagis olevat vett, siis halvim variant, kui transportiv vedelik on väga soe (salvestuspaak liiga väike, toruring lühike) ja kollektoris radika / torude ümber olev õhk pidevas jahutuses. ? Kui kollektoris torude / radika ümber olev õhk on võimalikult kuum ja ringlev vedelik võimalikult jahe, kandub õhusoojus uuesti toru/radika seintesse ja sealt ringlevasse vedelikku.
8. Kollektori külgede ja tagakülje eesmärk on takistada kollektoris oleva õhusooja leket väliskeskkonda (seetõttu vajalik külgede ja tagakülje isolatsiooniks peno või kivivill vms). Ideaalis võiks tagakülje sisemine külg olla ka materjalist, mis päikeselisel ajal neelaks täiendavalt ka ise päikesekiirgust või õhusoojust ja salvestaks selle ning kui peale päikese loojumist hakkab kollektoris õhk jahtuma, siis see tagakülje materjalis salvestunud soojus soojendab kollektoris olevat õhku ning omakorda see soojus kandub torude seintesse ja transporditakse sealt mahutisse. ? Tagakülje sisematerjal võiks seega olla ka nt metallplaat (või hoone kollektorfassaadi puhul mingis osas nt savitellised). ? Parima tulemuse saaks, kui torud on vastu tagakülje metalli - torude vahelt salvestub päikesekiirgus tagakülje metalli ja antakse sealt torude tagakülje kaudu üle torus ringlevale vedelikule. ? Samas on tagakülje metallplaat mõttetu, kui kollektori sisuks on nt plekkradikas - siis võiks peno olla seestpoolt kaetud ka nt fooliumiga?
8. Tagakülje sisematerjali teine võimalik eesmärk on peegeldada tagasi pika lainepikkusega päikesekiirgust torude või radika tagaküljele, kus see neeldub, muutub lühikese pikkusega soojusenergiaks ja kantakse üle vedelikule. Plekkradika puhul ilmselt mingit peegeldust ei toimu, küll aga võiks peegeldamisel olla jumet torude puhul? Tagakülje sisekülje katmisel fooliumiga peegeldab see mingil määral päikesekiirgust tagasi torude tagaküljele. Tagakülje sisekülje katmisel peegliga tekib vertikaalse seina puhul oht, et vale asetuse puhul kiirgab peegel pika lainepikkusega päikesekiirguse tagasi õue (päikesekiired lähevad klaasist / polükarbonaadist uuesti läbi). Peegli kasutamisel võiks olla efekt vaid juhul, kui peegli asetuse tõttu suunatakse sellele langevad päikesekiired kollektori all- või ülaosas asuvatele torudele tagantpoolt. ?
Kas siiamaani olen kollektori tööpõhimõttest õigesti aru saanud? Mida ma pole arvestanud?
Ilmselgelt sain ma koolis füüsikas hindeid ilusate silmade eest (ja siinkohal tervitaks oma füüsikaõpetajat
). Tänud, kes viitsisid läbi lugeda ja tänud ette vastajatele