[Heli]

lisaks jookseb tiigist läbi mõlema hoone päikesekollektori sooja üleküte. Loodan talvel niipalju päikesesooja saada, et tiigi see osa ei külmuks (tuletõrje veevõtukoht). No ja siis sellest tiigist läheb omakorda maaküte jne . Kui neid eripärasid ei oleks, siis eelistaksin ka ühte hoonet.

Nüüd ma aru ei saa või olen puuduliku aruga.
Ühtpidi tahad tuletõrje veevõtu jaoks sinna energiat suunata, teistpidi tarbida kütteks energiat. No kasutegur saab olema miinus märgiga, ehk paned sinna rohkem energiat sisse kui välja võtta õnnestub. Tiik ju lahtine ja iga auranud aatom võtab kaasa energiat.

Tänud kaasa mõtlemast!
Suurest tiigist kahe hoone vahele ulatuva tiigi otsa pindala on seal hoonete vahel ca 16-20 rm, sügavus selle koha peal ca 2-2,5 meetrit (maht 35-40 kuupi), seega põhjani see osa ei külmu talvel nagunii. Lahti pean hoidma tuletõrjevooliku jaoks pealt mõne ruutmeetri. Selleks on tiigi see hoonetevaheline osa kõrguste vahega ülejäänud suurest tiigist eraldatud ja soojustatud/kaetud; tuletõrjevoolikule kattes luuk + päikesetoitega kaane alla sooja õhku puhuv paneel. Nimetame seda suure tiigi eraldatud osa tuletõrjetiigiks.
Kui talveperioodil tekib töökoja tahkekütte+päikesekollektori ja kasvuhoone tahkekütte+päikesekollektori+ taimelampide+ taimekuivati tulemusena väikeses ringis (päikesekollektor, mahuti, tahkeküte, põrandaküte) sooja vee ülejääk, lasen automaatikal avada nn suure ringi ja selle suunata tuletõrjetiigist läbi käivatesse torudesse. Kui juhtub, et töökoda / kasvuhoone ei ole kasutuses, lasen samuti päikese köetud sooja vee suurele ringile. Nii peaks tuletõrjetiik kogu talve olema külmumata veega.

Elumaja maaküte võetakse ülejäänud suure tiigi osast. Suur tiik ja see väike tuletõrjetiik muutuvad kevadel jälle üheks suureks tiigiks.
Aga - mõtted võivad veel muutuda. Hetkel on olemas 3 hoone vundamendid, poolenisti kaevatud tiik, päris palju materjale ja mitukümmend küsimust. Kevadeni õnneks veel paar kuud, nii et head mõtted on oodatud ja palutud