[Basilio]

1. Päikesekollektori asend võiks olla muudetav / kallutatav, suvel kõrge päikesega ca +-45 kraadi, talvel võib olla ka täiesti vertikaalselt / püsti. Klaasist hoone seina puhul (kalle ei ole muudetav) kasutegur talvel suurem, suvel väiksem.
3. Ise ehitades parim plekkradiaator, tihedalt metall või vasktorud, halvim plastiktoru. ?
4.Kui ei taha süsteemi talveks tühjaks lasta või eesmärk koguda sooja maksimaalselt ka talvel, siis sobivad transportivaks vedelikuks glükool, tosool, antifriis (kõik kaubandusvõrgust saadavad, vahe teen hiljem selgeks. 
5. Hetkel veidi segane, kas jahe vedelik peab alati kollektorisse sisenema paneeli allosast ja soojenenud vedelik väljuma ülevalt. Iseringluse puhul ilmselt seda vajalik jälgida, pumba puhul ei tohiks olla vahet.
6. Üldiselt ilma ventilaatorita või pumbata ei ole lootust süsteemi korralikku ringvoolu tekitada, seega need tuleb paigaldada. Soovitatav mõlemad siseneva külma vee või jaheda õhu poole, kuna kollektorist väljuva kuuma õhu või vee poolel olles võivad need üles sulada. ?
7. Kuna kollektoris olevasse materjali salvestunud soojusenergia kiirgab / kandub nii sissepoole (nt transportivale vedelikule) kui väljapoole (torude / radika ümber olevale õhule), aga alati jahedamale, siis eesmärk hoida ringlev vedelik võimalikult jahe ja torude radika ümber olev õhk võimalikult kuum. ? Kui torude / radika ümber olev kuum õhk juhtida kollektorist välja (nt ruumi soojendamiseks) ja kollektorisse tuleb asemele jahe õhk, siis radikas / torude seintes salvestuv soojus hakkab tugevamalt kiirgama tagasi jahedasse õhku ja väheneb soojus, mida kantakse torude seintest üle ringlevale vedelikule. ? 
8. Tagakülje sisematerjali teine võimalik eesmärk on peegeldada tagasi pika lainepikkusega päikesekiirgust torude või radika tagaküljele, kus see neeldub, muutub lühikese pikkusega soojusenergiaks ja kantakse üle vedelikule. Plekkradika puhul ilmselt mingit peegeldust ei toimu, küll aga võiks peegeldamisel olla jumet torude puhul? Tagakülje sisekülje katmisel fooliumiga peegeldab see mingil määral päikesekiirgust tagasi torude tagaküljele. Tagakülje sisekülje katmisel peegliga tekib vertikaalse seina puhul oht, et vale asetuse puhul kiirgab peegel pika lainepikkusega päikesekiirguse tagasi õue (päikesekiired lähevad klaasist / polükarbonaadist uuesti läbi). Peegli kasutamisel võiks olla efekt vaid juhul, kui peegli asetuse tõttu suunatakse sellele langevad päikesekiired kollektori all- või ülaosas asuvatele torudele tagantpoolt. ?

Nonii, panin siia tsitaadi lühendatud kujul, et ei peaks kahe postituse vahet lappama. Paar kommentaari:
1. Kõiki kollektoreid pole vaja kallutada. Mida sa suvel nii pööraselt kütma pead, et kesksuvisest päikesest maksimumi tahad võtta? Hoone kütmiseks mõeldud paneel võiks püsti olla. See aitab kompenseerida suvise ja talvise päikese intensiivsuse erinevust. Erandiks on tarbevee soojendi. Seal on kaks varianti - muudetava kaldega või kaheosaline. Kui kollektori pind on piisavalt suur, et ka talvel sooja vett saaks, siis peaks see suvise päikesega piisavalt tootlik olema ka vertikaalsena. Statsionaarseid asju on palju lihtsam ehitada, soojustada ja hooldada. Liigutada on minu arvates mõtet vaid fotoelektrilisi paneele. Aga see on juba teine ooper.
3. Plast ei juhi piisavalt sooja. Muidu - mida suurem pind soojusvahetil päikesele valla seda parem.
4. Mina ostsin hulgilaost autodele mõeldud jahutusvedeliku kontsentraati ja segasin veega. Tuleb minu teada odavaim ja toimib OK.
5. Jah. Lämmi tahab ikka üles tõusta ja pole mõtet teda ilma mõjuva põhjuseta jõuga veenma hakata. Asjata energiakulu. Peab arvestama ka elektrikatkestuse, rikke vms. Hea kui süsteem on suuteline avariiolukorras iseringluse abil toimima, kasvõi puujalaga.
6. Ventika puhul jah ja veel kord jah. Õnnestus endalgi juba üks K-Rautast ostetud plastventikas väikese purkla katsetusega ära kärsatada. Pump, kui see on mõeldud kannatama min. 100*C saab hakkama ka kuuma poole peal, aga ilma mõjuva põhjuseta ei tasu sinna siiski toppida. Eluiga on külma poole peal pikem.
7. Jah, õhu maht veeküttepaneelis võiks olla võimalikult väike ja mina seda ei tuulutaks. Kombineeritud paneelis võiks olla primaarne õhkküte ja veetorud suviseks liigsoojuse ärajuhtimiseks. Nii on mul plaanis kasutada oma purklat nr. 2. Külmal ajal kütab õhku, suvel soojendab tarbevett.
8. Peegliga mängimine on nii ja naa. Kuidas tagada, et iga päikese asendi puhul oleks toru tagakülg päikeselaigus? Saab muidugi:
https://www.youtube.com/watch?v=t3Tl3V0E8sA
Minu arvates on lihtsam suurendada soojusvaheti pinda. Ehk siis torudele vahet ei jäta või kasutab plaatradiaatorit. No vähemalt mina olen seda teed läinud. Tehakse ka torude külge või ümber kinnituvaid plekist soojusepüüdjaid. Või kinnitatakse torud tihedalt mustaks värvitud plekile. Kõigi lahenduste eesmärk on üks - koguda päikesekiirgust võimalikult suurelt pinnalt ja anda see edasi otsekontakti abil. Töötavad muidugi kõik lahendused, erinevus on efektiivsuses, mida omakorda saab kompenseerida pinna suurendamisega.
NB! Kõik see on puhtalt minu arvamus, mis ei pretendeeri viimase instantsi tõele.