[Heli]

7. Kuna kollektoris olevasse materjali salvestunud soojusenergia kiirgab / kandub nii sissepoole (nt transportivale vedelikule) kui väljapoole (torude / radika ümber olevale õhule), aga alati jahedamale, siis eesmärk hoida ringlev vedelik võimalikult jahe ja torude / radika ümber olev õhk võimalikult kuum. ? Kui torude / radika ümber olev kuum õhk juhtida kollektorist välja (nt ruumi soojendamiseks) ja kollektorisse tuleb asemele jahe õhk, siis radikas / torude seintes salvestuv soojus hakkab tugevamalt kiirgama tagasi jahedasse õhku ja väheneb soojus, mida kantakse torude seintest üle ringlevale vedelikule. ? 

7. Jah, õhu maht veeküttepaneelis võiks olla võimalikult väike ja mina seda ei tuulutaks. Kombineeritud paneelis võiks olla primaarne õhkküte ja veetorud suviseks liigsoojuse ärajuhtimiseks. Nii on mul plaanis kasutada oma purklat nr. 2. Külmal ajal kütab õhku, suvel soojendab tarbevett.

Suuuur tänu asjalike kommentaaride eest! Pilt oluliselt selgem.
Täpsustaks küsimusi 6 ja 7, kõigepealt 7.

Püüan aru saada, kas kombineeritud kollektor sobiks mulle paremini, kui lihtsalt vedelikuga/torudega kollektor.
Kombineeritud kollektoris liigub soojakandja torudes igal juhul, aga lisaks võib panna selle ka paneelis olevat sooja õhku välja puhuma. ?
Külmal ajal võetakse paneeli alt jahedam ruumi siseõhk, kollektoris soojeneb. Kollektoris üleval väljund, soe õhk puhutakse sealtsamast välja (ruumi) või siis torudega viiakse soe õhk ruumi alumisse ossa?
Ventilaator paneeli all siseneva jaheda õhu jaoks? See külma õhku sisse imedes nö surub kuuma õhu välja?
Sel ajal, kui töötab õhk-õhk süsteemis, on paneelis nö tuulutus. Kui paneelis torude vahel olev õhk on jahedam, kui torudes liikuv vedelik, hakkab toru seintesse neeldunud soojus kanduma õhule ja torudes liikuvale vedelikule antakse seega soojust vähem? Või on see vedelikule antava soojuse vähenemine nii väike, et ei oma tähtsust, päikese olemasolul on sealt kiirguva soojuse kogus nii suur, et jagub nii vedelikule kui ka õhule?
Kas selline paneel toimib ka ilma ventilaatorita, st iseringlevana? Automaatika avab hommikul teatud temperatuurilt paneeli all oleva jaheda õhu sisselaske ja ülevalt sooja õhu väljalaske klapi, soe iseeneslikult tõusev väljuv õhk imeb ise alt jaheda peale (nn korstnaefekt)? Õhtul sulgeb automaatika klapid ja ühtlasi seiskab vedeliku ringvoolu.
Kombineeritud paneeli hermeetilisus võib kahe lisaklapi tõttu olla veidi väiksem, kui hermeetilisel ainult torudega kollektoril?
Veel mingeid plusse ja miinuseid?