Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

On ka plaanis sarnane paneel varsti nokitseda, Youtube testide ja mõõtmiste järgi on isegi parem, kui purkidest.
Vasta

Hm , miks väljatõmbe vent ? Miks ei võiks olla "kerge" ülerõhk , näiteks ? Mulle tundub võrgust küttekeha kõige väiksema tööriistapargiga ehitatav . Mul on palju ebaselget selles võrguga soojusvaheti teemas , kui on "purkla" või muudest torudest koostatud soojusvaheti , siis on soojendataval õhul pääs vaid läbi torude , võrguga konstruktsioonides aga on võrguraami ja ümbritseva karkassi vahel õhuvahe , millise hea pärast .

Tänan .
Vasta

http://www.builditsolar.com/Experimental...ilding.htm


Alarõhk võrk kollektoris on vajalik selleks, et soodustada õhuvoolu läbi kogu võrgu pinna ja sellega kasutegurit suurendada. Füüsikat ma selle juurde ei ole lugenud.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Minu päikese-elektri sisteemi nõrgim lüli, akupank, hakkas päris üles ütlema. Algul ei kestnud tervet ööd enam suvelgi, lõpuks kooles peale päev otsa laadimist juba õhtul ära. Koormuseks keskmiselt 3,5A. Kütteperioodil lisandub sellele ringluspumba 2A. Sellise moega muutus elektritootmine juba mõttetuks, suurem osa läks tühja.
Tegin südame kalgiks ja ostsin espetsiaalse süvatsükliga aku ära. Leidsin päris hea koha (lisan juurde traditsioonilise teadaande, et ei ole müüjaga kuidagi seotud ega teadnudki tast varem midagi) kus selline aku mõistliku hinnaga müügil.
http://www.autoakud.com/pusitoiteakud-el...arity/pg/1
Võtsin siis selle 100Ah Marine. 
   
Müüjal oli hetkel kaup otsas ja vabandas ette-taha ning pidin nädalakese ootama. Iseenesest hea märk, et akud ei ole mingid sentimeetrise tolmukihiga laojäägid. Transport koduvärava taha läks maksma 4.70 EUR. Pistsin eile õhtul aku külge ja oh imet - vabrikust sisse pandud särtsuga pidas süsteemi lõdvalt hommikuni üleval. Ehk siis esmamulje on väga hea. Eks annan edaspidi teada, kuidas aku ennast üleval peab. Vanad akud võtsin maha, et ei hakkaks uut peedistama. Kevadel on plaanis teine sajane aku ja paar paneeli juurde osta kui rahakott kannatab.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Jah sama lüke oli ka enda süsteemil. Sai ostetud 100Ah Varta ja oh imet hommikuks oli veel särtsu maa ja ilm alles. Mul on maamajas DIY gaasiküte sapaka kero baasil ehitatud, mis süütamisfaasis kulutab 6A kanti, leegi süttides läheb süüde kinni, sii tarbib u. 4A. Talvisel ajal läheb see ahi käima u. iga poole tunni tagant, kui temperatuur on toas 1 kraadi võrra langenud. Vana akuga oli ikka hommikuks toss väljas.
Järgmiseks aastaks on plaanis see sapaka ahi välja visata, tiba liiga lärmakas. Asemele tuleb Webasto Thermo top 5kw omatehtd elektroonikaga, mis hakkab üles soojendama 150l boilerit. Tulevikus on plaan sinna kontuuri lisada veel päikesekollektor ka. Ühesõnaga, asja mõte on, et samast süsteemist tuleks nii soe vesi kui ka radikate küte. Ja seda kõike juhiks OpenHAB Raspberry pi peal, juhtmevabalt. Et saaks näiteks tahvelarvutist kõike jälgida, sesdistada jne.
Vasta

Kas plaanid sellist boilerit?
   
http://www.cerbos.ee/et/boilerid/300-boi...rrsol.html
See on parima hinnaga multisüsteemne, mida mina olen leidnud. Teised küsivad 2x rohkem. Uurisin, sest on plaanis ka endal tarbevee süsteem ühe boileri peale kokku kolida. Praegu on neid 3.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Täiesti tavaline elektriboiler, millel on tenni asemel spiraalne vasktoru joodetud.
Vasta

Akude huvikorral võite aegajalt mult profülaktilist küsimist teha. Just paari nädala eest sai sildiandmete järgi ~5-600Ah jagu akusi metallikokkuostu viidud. Enamusel pool ressursist sees ehk tehasest 105Ah on jäägiga 50-60 jne. Kõige rohkem liigubki 105 ja 76Ah exide omasid mul. Metallihinnast rohkem ma nagunii ei küsiks. Tartus. PS Hetkel on otsas Smile
Vasta

(23-09-2016, 14:44 PM)vootele Kirjutas:  Täiesti tavaline elektriboiler, millel on tenni asemel spiraalne vasktoru joodetud.

Nii ei saa öelda: need soojusvahetid on parematel asjadel ikka üsnasti täpselt rehkendet.

Teab keegi, mida need odavtootja pütid endast kujutavad? On viisakas töö või kusagil urkas suvaliselt kokku kleebitud? Mul võib järgmisel suvel üht säärast pooletonnist tarvis tulla...
Vasta

Ma teen enda jaoks, ei aja optimaalset kasutegurit taga. Webasto on süsteemis nagunii ebastandartne komponent.
Vasta

Kus ma võiksin leida 1-2mm paksust plekki, veel parem oleks, kui saaks kohe mõõtu lasta lõigata?
Vasta

Mina sain plekki Tartust(Kui õigesti mäletan siis olid sealt kandist) nn "pimedatest".
See maja siis seal võrupoolt tulles kus oli kunagi mingi invatarvete laenutus ja mingi töörista pood ja midagi veel(Ringtee 1 vist). Selle maja tartupool otsas on minigi pleki töökoda ja sealt sain.

Sai vast piisavalt sltt seletus. Big Grin

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(23-09-2016, 12:29 PM)Basilio Kirjutas:  Kas plaanid sellist boilerit?

http://www.cerbos.ee/et/boilerid/300-boi...rrsol.html
See on parima hinnaga multisüsteemne, mida mina olen leidnud. Teised küsivad 2x rohkem. Uurisin, sest on plaanis ka endal tarbevee süsteem ühe boileri peale kokku kolida. Praegu on neid 3.

Sellel on katlaga ühendamiseks kõigest 3/4 ühendused,kuidagi väiksed.Soojapood pakub ka,neil päiksekütte soojusvaheti pind 2,6 m2 mis on suuurem ja ka katlaga ühendamiseks vähemalt tollised liited.Hind hetkel ca 120 kallim.Vist toovad ka tasuta koju.http://www.soojapood.ee/et/a/akumulatsioonipaak-mi-200
Vasta

Kunagi sai vaadatud youtubes päikesekütte nn kodukootud lahendusi. Täna tabasin ennast mõttelt, et huvitav miks keegi ei ole pannud kahekordse katuspleki vahele küttesiugu ntx vasktoru näol. Kondenseeruv vesi saaks mööda alumist plekki vihmaveetoru suunas liikuda ning pealmine plekk toimiks kollektorina. Kokkuvõttes selline katus läheks maksma sama palju või isegi vähem, kui kivikatus, samas oleks üsna suur kütteelement olemas. Igasugused tuule jms vigurid mis kasutegurit mõjutavad oleks ebaolulised kuna päikesekäes läheb katus igal juhul 60+ kraadini ning pind on ju tavasuuruses majal ikkagi sadades ruutudes mis kompenseerib väiksemat kasutegurit. Kui see asi toimiks, siis kellelegi suhteliselt kuldne bisniss idee sedatüüpi valmis katuseplekki toota.
Vasta

Kui see katusepaneel veel vaskplekist teha, tõuseks kasumlikkus mitu kraadi. Kogu kupatuse kaal võib küll sellises kategoorias tulla, et paigaldusel tarvis kraanat tarvitada. Samas, palju sa neid sektsioone ikka paned, kolm-neli tükki katuse kohta ja aitab küll. Muidugi, mis juulikuus saab ja kuhu üleliigne soe juhtida, ei oska välja pakkuda. Idee on iseenesest huvitav.
Vasta

(26-09-2016, 21:08 PM)Provoker23 Kirjutas:  ... päikesekäes läheb katus igal juhul 60+ kraadini ning pind on ju tavasuuruses majal ikkagi sadades ruutudes mis kompenseerib väiksemat kasutegurit. Kui see asi toimiks, siis kellelegi suhteliselt kuldne bisniss idee sedatüüpi valmis katuseplekki toota.
Võib olla on see idee natuke ajast ees. Tulevikus on energianälg arvatavasti nii suur, et kõik majade lõunaküljed ja katused pannakse päikest ahmima.
Praegu on selline lahendus vaesele mehele kallis ja rikkal on päikesest pohh, segab ainult lõunauinakut.  Smile
Üks hea point peaks poolt maja välispinda katval päikesekollektoril veel olema - kui on koht, kuhu see lämmi kõik ära panna, siis ei lähe suvel maja palavaks.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Üleliigse sooja kasutad näiteks värvikambris ära. 
Või rajad hoovile põhjaküttega basseini Big Grin. Ei, seda viimast ei soovita. Sellega paras jama isiklike kogemuste näol elust soojal maal olemas.
Saab ka kahekontuurse torustiku teha. Kui vedelik paneelides keema läheb, juhid lihtsalt maad kütma. Või jällegi - tegeletakse siin ka koduse hakke valmistamisega - kui krundil palju ruumi, rajad päikeseküttel töötava kuivatusplatsi.
Võimalusi on, kui natuke mõelda.
Vasta

Keema minekut ei maksa karta kui nii lihtsalt mõelda nagu mina. Sisuliselt nagu võileib: plekk|toru|plekk. Ilma igasuguse isolatsioonita hingav konstruktsioon. Kui kogu süsteem saavutab katusega sama temperatuuri jääb väliskeskkond seda kõike ise tasakaalustama. Ei mingeid kõrgtehnoloogilisi värvitud vedelikke ega muud sarnast. Soojuse saab juhtida mitmetonnisesse akupaaki kust juba omakorda saab tarbevee jms kätte kui asi soe on. Talvel muidugi kui puude või pelletiga kütta sama akupaaki, siis pump peab vakka olema, et ilma kütma ei hakkaks. Samas on võimalus kiirelt katus ära sulatada kui lumi peal ja lubab päikest Järgnevateks päevadeks. Pumba käivitamiseks termorelee katusel peaks olema ainus elektroonika mida süsteem vajab.
Vasta

(23-09-2016, 21:04 PM)Provoker23 Kirjutas:  Akude huvikorral võite aegajalt mult profülaktilist küsimist teha. Just paari nädala eest sai sildiandmete järgi ~5-600Ah jagu akusi metallikokkuostu viidud. Enamusel pool ressursist sees ehk tehasest 105Ah on jäägiga 50-60 jne. Kõige rohkem liigubki 105 ja 76Ah exide omasid mul. Metallihinnast rohkem ma nagunii ei küsiks. Tartus. PS Hetkel on otsas Smile

Küsin siia paar rumalat küsimust.

1) Kuidas neid akusid tuleks kohelda? Hoida läbi väikese võimsusega paneeli kogu aeg kurguni täis? Või vastupidi, laadida alles siis, kui pinge on langenud 1x,x V?

2) Kas laadimispinge kuni 14,2 V on hea, liiga madal või kõrge?

3) Kuidas need akud taluvad pakast? Et kui panna säärane aku toitma eraldiseisva välistemperatuuril kuudiku valgustust, siis on ootuspärane "miinuspaarkend". Kui paneeli kaudu hoida kogu aeg päeval laadimine peal ja öist tarbimist juhtub vaid korda paar nädalas nii 30 minuti kaupa, siis võiks edukalt talvituda, eeldusel et aku pinge ei lange alla pos. 1 küsitud väärtuse?
Vasta

(18-10-2016, 09:43 AM)v6sa Kirjutas:  Küsin siia paar rumalat küsimust.

1) Kuidas neid akusid tuleks kohelda? Hoida läbi väikese võimsusega paneeli kogu aeg kurguni täis? Või vastupidi, laadida alles siis, kui pinge on langenud 1x,x V?

2) Kas laadimispinge kuni 14,2 V on hea, liiga madal või kõrge?

3) Kuidas need akud taluvad pakast? Et kui panna säärane aku toitma eraldiseisva välistemperatuuril kuudiku valgustust, siis on ootuspärane "miinuspaarkend". Kui paneeli kaudu hoida kogu aeg päeval laadimine peal ja öist tarbimist juhtub vaid korda paar nädalas nii 30 minuti kaupa, siis võiks edukalt talvituda, eeldusel et aku pinge ei lange alla pos. 1 küsitud väärtuse?

Pole rumalaid küsimusi, on valed vastused.
Plii akudele meeldib, kui neid pidevalt nõrga vooluga laadimas hoida, korra kuus võiks tühjendada 10% mahtuvusest vooluga (100Ah/10A), kuni 11,...voldini ja siis jälle laadima.
Miks? Nõuka armee NZ (puutumatu varu) akulaos seisis sadu akusid, pidevalt ühendatud 0,...A laadimisvooluga, lahingolukorras tõsteti peale ja võtit. 7aastat seisid, siis läksid tavakasutusse.
14,2 on laadimiseks väga hea, säilitamiseks 13,2-13,6V.
Laetud aku (elektrolüüdi tihedus 1,28) kannatab "paarkend" kraadi nurisemata, laadimine on kehvem ja välja annab ka vähem. Kui tühjeneb alla 1,2 (alla 10V), siis võib läbi külmuda ja ei pruugi ellu jääda.


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne