[v6sa]

Mis on baasvõrgu arengu jaoks veel parem kui hajus elektritootmine? Kui naaber ostab Su elektri ära, siis alajaam, kespingevõrk, kõrgepingevõrk ja Estlink jäävad koormamata, aga võrgutasu Sinu toodetud elektri eest laekub endiselt samas summas võrguettevõttele. Osana naabri elektriarvest. Ideaalne diil ju.

Kui baasvõrk on ehitatud hajustootmist taluma, siis jah. Meie baasvõrk on ehitatud "Narvast maale"... Ja sellest kogu rõõm puuduvatest võimsustest hakkabki.

Mul kulus aastaid ja paljude heade sõprade lugematuid tunde, kes üritasid traktoristile selgeks teha, kuidas töötab vahelduvpingeline jaotusvõrk. Ma vist nüüd saan aru, miks ahvid vahel kaugelt voolu ära võtavad.

Kui kõik elektritarbijad on rõõmsasti nõus ootama, kuni baasvõimsuse korrigeerimisel ükskord vool tagasi antakse, pole tegelikult häda midagi. Maailmas on palju neid kohti, kus voolu üldse vaid loetud tunde antakse. Meie paraku ootame seda pistikust 24/7/365...

Isand metskohin ei mõista, mida tähendab sagedusele see, kui suvalisel hetkel hüppavad võrgust ära ja võrku juurde kontrollimatud tootmisvõimsused. Kuniks nende võimsus on vaid murdosa "Narva katelde" võimsuses (millele täna assisteerivad mitmed Elektrilevi kontrolli all olevad juhitavad väiketootmised, sh. mitmed biogaasijaamade generaatoragregaadid), ongi kõik hästi. Kui suurt juhitamatut tootmist meie võrk talub, ei tea keegi. Mõnel pool on pakutud 25 %, mõni pakub 30.

Omaette teema on Hiina vaheldite (kuidagi peab ju akus olevast alalisvoolust saama müügikõlbulik siinus) väljastatavad kõrgemad harmoonilised. Lollid küttekehad või elektrimootorid neid ei näe. Aga peenem elektroonika, eriti Elektrilevi juhtautomaatika, pidada üsna tundlik olema. Ning mitmel puhul olla täiesti toimivaid vaheldeid olla vaja välja vahetada, kuna sellega ühendet segmendis on läbu laialt.

Kade ma ei ole. Natuke kurb olen, sest ma plekin seda rohepesu iga elektriarvega kohusetundlikult kinni. Aga pärast vooluta oleme kõik koos.