[vootele]

Sellisena on see täiesti tehislik probleem - Elektronid liiguvad juhtmes sellest kõigest hoolimata nii nagu füüsikaseadus käsib. Kõige loogilisem oleks, kui minu poolt toodetud elektri tarbiks ära minu jaama lähedal (samas madalpinge võrgus) olevad seadmed ning arveldus toimuks otse kahe kliendi vahel vastavalt turuhinnale.
Tegelikult ei oleks keeruline täpselt mõõta, mis võrgus toimub ja vastavalt ka arveldada. Eriti vinge, kui seadmed suudaks ise üle elektrivõrgu ka suhelda ning "makseid" teha näiteks mingit laadi krüptorahas.

Ma ei saa aru, kuidas see tehislik probleem on? See on täielik reaalsus et kui päike välja tuleb, siis hakkavad kõik jaamad korraga tootma ning tootmine ületab maapiirkondades tarbimist kümnetes kordades. Aga kui nüüd tuleb ootamatu vihmapilv, siis saekaatrid tahavad endiselt särtsu saada. Olgugi et eelmine päev lubas et terve päeva paistab päike ning EE on sellega arvestanud oma mahtusid planeerides. Põlevkivi jaama nii kähku käima ei jookse ning ei jäägi muud üle kui puudujääv elekter Lätist juurde osta.
Arveldamise osas ma ei saa ka aru, milles probleem seisneb? Et kui Sa ostad naabri päikesejaamast parasjagu ülejäävat särtsu, siis peaks see kuidagi odavamini kätte tulema? Teoorias ju tore, aga mis saab siis kui Sina parasjagu elektrit ei taha, aga naabril päike endiselt paistab? Ikkagi on vaja, et keegi ülejäänud võrgu ka välja ehitaks, et naaber päikesejaama üldse ehitama hakkaks.

Hmm, Sinu ettekujutuses on elekter miski, mis hakkab kusagilt üle serva ajama, kui päikest palju on vist.
Tegelikkuses ei saa ükski asi toota rohkem, kui reaalselt ära kasutatakse - koormuse määrab tarbija. Küsimus on lihtsalt, et kui tootjaid on süsteemis rohkem kui 1, siis kes saab rohkem toota ja kes vähem. Õnneks on ka tarbijaid rohkem kui 1.
Nüüd, kui soovitakse tarbida rohkem, kui on toodangut, see on ainuke tõeline probleem selle juures. Ja selle vastu ei aita muud, kui suurendada tootjate arvu, kes suudaks kiiresti turunõudmisele reageerida - need võivad olla kas salvestusjaamad (akud, kineetiline energia jms) aga ka näiteks biogaasil töötav diiselgeneraator. Kokkuvõttes peab stiimuliks selliseid jaamu ehitada olema turusituatsioon - kas sellise jaama rajamine on kasumlik või mitte.
Ma usun, et juba lähitulevikus oskavad ka näiteks elektriautod energiat akust võrku tagasi müüa. Samuti, kui on majapidamistes akud, siis ka need saavad oma osa anda.