09-02-2023, 11:33 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-02-2023, 11:35 AM ja muutjaks oli v6sa.)
(09-02-2023, 10:36 AM)vootele Kirjutas: ...
Tegelikkuses ei saa ükski asi toota rohkem, kui reaalselt ära kasutatakse -...
Ole hea ja kirjelda mehhanismi, kuidas keskpäevase päikese käes üle kuumeneva hakkav paneelipark tootmise maha lülitab, kui kohalik salvesti on täis ja võrk vastu ei võta?
Ilma turundusmulata, lihtsalt füüsikaga.
Sellega olen väga nõus, et elektrisüsteem (kuniks püsti püsib) ei hakka üle ajama, vaid esimese asjana hakkavad koormuse kaotanud turboagregaadid (mh. kõik tuumajaamad!) ülepööretele minema ja sellega sagedust kergitama. Turboagregaadi juhtsüsteem reageerib ja vähendab pealeantavat võimsust (auru). Toimub loetud minutitega. Jaotusvõrgu kontrollkeskus ilmselt reageerib samuti ja kasutab võimalusel sünkroonkompensaatoreid (meil Eestis on säärane näiteks Püssis ) neid kiirendades. See toimub alla minuti. Süsteemi tasakaalustumine võtab aga aega ja nüüd on küsimus selle, kas enne kukub mõni süsteemi kriitiliselt üle koormatud komponent (näiteks põhivõrgu alajaama fiider) ja tõmbab teised tekkiva ülekoormuse tõttu kaasa või jõuavad juhitavad võimsused enne alla skaleerida ja tarbijad ei märkagi midagi.
Ning kui pilv ette tuleb, peab kogu skeem jälle tagurpidi reageerima. Nagu me igapäevaselt näeme, tegelikult reageerib ka
Seetõttu ma muutun kergelt täpiliseks, kui keegi hakkab jälle rääkima PVsüsteemi võrkuühendamisest ja "ülejäägi müümisest". Ülejääk tekib ju piirkonna PV-süsteemides korraga. Suletud süsteem, mis müüb võrku vaid puudujäägi kompenseerimiseks defitsiidi ajal on hoopis teine asi (ja paraku ka täna arutult kallis selline).
Kui ükskord suudetakse tekitada mingigi reaalselt toimiv elektribörs tänase tootmisvõisuste broneerimise börsi asemel, võiks kodusalvestite (mh. elektriautode kasutamata akumaht) tõesti hakata rahakoti sisu mõjutama. Tänasel pseudobörsil (tarbija jaoks) see ei ole võimalik.