[mees18]

Tahan hakata ehitama lennukit , olemas joonised ja muud torud ja plekid.
Oleks hea kui saaksin infot palju mootor maksaks , Vb ehk sobib isegi sapika mootor?
Oleks nõu vaja

[Aspelund]

Kui joonised on olemas, siis vaata, mis mootorit seal soovitatakse. Sellest saad aimu, mida vaja.

Aga mina seaks sammud Lennukolledþisse ja kurdaks seal oma muret.Küllap leiad hea nõu, sest vähimagi vea korral ehituses on suurepärane võimalus isiklikud tiivad saada.

A.

[jukukene]

Kuskil pealtnägijas või kuskis saates näitas mees enda tehtud lennukit. Ta ütles, et tal oli algselt peal VW mootor, aga see oli lahjaks jäänud ning oli pannud lennukile Subaru boxer mootori.

[Potsataja103]

... ehk sobib isegi sapika mootor? ...

Vickers FB-27A Vimy replica peal töötavad edukalt BMW V-12 automootorid, nii et mõni sobiliku võimsusega automootor peaks sobima küll:
http://www.airliners.net/photo/UK---Air/...1381680/L/
http://www.flightglobal.com/blogs/aircra...ylarge.jpg
http://www.vimy.org/home.html

[pontu6]

Tahan hakata ehitama lennukit ...

Sul on mõttekaaslasi: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=17671

[Veteran]

Võta näiteks Gaz-AA mootor! Ärge arvake, et nalja teen. Nimelt jänkidemaal ehitati amatööri poolt 30-ndatel just selle mootoriga kaheistmeline biplaan.
Tegelikult sobiks kaasajal kõigepealt ikka mingi õhkjahutusega automootor, näiteks Volkswageni oma. Türil ja ka Viljandis tehti lennukid Irpiti mootoreid kasutades, lendasidki.Türi mees otsustas hiljem volkari kasuks.
Viljandi Lennuklubis pandi Blanik purilennukile peale algselt volkari mootor (püloonile kabiini taha ), hiljem juba Subaru, lendas nii ehk naa, otsingud jätkuvad, nüüdseks jutt Rotaxist...
Lennukiehitamise võlust ja valust võib rääkida hr. U Veeberg Türilt.
Tervitab Veteran.

[PlyVal64]

Naljakad inimesed Tahavad ehitada lennukit aga ei tea, mis mootorit panna...
Kuigi ma ei ole elus mitte meetrit lennukiga lennanud, siis isegi mina tean KOHE, kuskohast omale väikelennuki jaoks mootorit küsida. Eestile lähim esinduskauplus asub Rootsis ja seal müüakse maailmakuulsaid Limbach ja Rotax spetsiaalseid ultrakergeid lennukimootoreid. "Poe" nimi on Lycon Engineering AB. Lisaks müüvad vähemalt mulle vähemtuntud japside HKS mootoreid jne.

Edit: Rotax 503 koos käigukastiga maksab maailmas suurusjärk 60-100 tuhat krooni. Samas juba 4-silindriline ja 100-jõuline 912 250 tuhat. Aga need on ka mootorid, mitte rauast sitatükid.

Tõsised soss-sepad on ikka koos. Irbiti bokseriga on tõesti ka lennukeid tehtud aga TÄNA on käes 21.sajand ja KUI üldse tekib lennukiehituse mõte, siis peaks natuke raha (lisaks mõistusele) ka olema. Mina maismaa- ja mereinimesena ei taha, et igasuguseid sitatükke a'la "peedistpesumasinatrummel" taevast hakkaks alla sadama... Las lind lendab, see vähemalt ei kuku surnuna pähe.

[Ishijupp]

Tõsised soss-sepad on ikka koos. ... siis peaks natuke raha (lisaks mõistusele) ka olema. Mina ei taha, et igasuguseid sitatükke a'la "peedistpesumasinatrummel" taevast hakkaks alla sadama... Las lind lendab, see vähemalt ei kuku surnuna pähe.

Paar lõvishokolaadi sai söödud liiast?

[via]

Enne kui lennukit ehitama hakkad, õigemini siis kui see juba lendab, tasub mõelda, et kas tahad ikka koduvalla ja võibolla ka kodumaakonna vihkamise objektiks saada. Pole hullemat mürareostuse allikat kui need madalal lendavad kaadervärgid. Kuna müra tuleb ülalt, ei aita selle vastu ükski rohi. Ma kujutan ette, mis tunne võib olla naabritel, kelledel on näiteks mootorlangevarju või deltaplaaniga naaber. Need riistapuud mürisevad tundide viisi peaaegu ühe kohapeal....

[hulgus]

Tõsised soss-sepad on ikka koos. ... siis peaks natuke raha (lisaks mõistusele) ka olema. Mina ei taha, et igasuguseid sitatükke a'la "peedistpesumasinatrummel" taevast hakkaks alla sadama... Las lind lendab, see vähemalt ei kuku surnuna pähe.

Paar lõvishokolaadi sai söödud liiast?

Ehk oli see Hr. PlyVal64 poolt natuke otsekoheselt välja öeldud, aga mõte on õige.
Ehitust tasuks alustada teadmisega, et kõik lendavad aparaadid, mis on suuremad kui n ühikut, peavad olema registreeritud lennuametis, läbima lennukõlbulikkuse testid, läbima iga aastase tehnoülevaatuse ja olema muidu ontlikud.
Eelmainitud Peebu vaidtiib on varustatud lendamiseks mõeldud mootoritega ja kui nendega peaks vääri minema, siis jääb alles purilennuk, väärtusega 50, ehk staatilises õhus 1km kõrguselt 50km kaugusele, millest piisab sobiliku maandumiskoha leidmiseks. (ja ometi on mõned pessimistid nimetanud seda korralikult ehitatud lennuaparaati "liivimaa kallimateks küttepuudeks")
Kui "muud torud ja plekid" lennukiks kokku väänata ja Zaz´i mootoriga varustada, siis sellise lennumasina maast eraldumist ei ole vist karta, aga inimkonnale võib ta piisavalt ohtlik olla. Kui tegu tõesti lennukõlbuliku masinaga saab olema, siis "Zazi" mootori töökindlust teades, ei tasuks stardiplatsist kaugemale minna.
Soovitaks alustada mõne toimiva lennuklubi külastamisest, et näha ja tunnetada seda lendamist lähemalt ja omandada esmased lennuteoreetilised teadmised. Edasise huvi korral lendama õppida ja vastavad litsentsid omandada.
veel lugemist:
Viljandi klubi
http://www.pilots.ee/
edu,
a.

[PlyVal64]

Tõsised soss-sepad on ikka koos. ... siis peaks natuke raha (lisaks mõistusele) ka olema. Mina ei taha, et igasuguseid sitatükke a'la "peedistpesumasinatrummel" taevast hakkaks alla sadama... Las lind lendab, see vähemalt ei kuku surnuna pähe.

Paar lõvishokolaadi sai söödud liiast?

Ehk oli see Hr. PlyVal64 poolt natuke otsekoheselt välja öeldud, aga mõte on õige.
Ehitust tasuks alustada teadmisega, et kõik lendavad aparaadid, mis on suuremad kui n ühikut, peavad olema registreeritud lennuametis, läbima lennukõlbulikkuse testid, läbima iga aastase tehnoülevaatuse ja olema muidu ontlikud.

Ma olengi otsekohene ja lolle väga ei salli, mis teha?
Kurat, kuigi paate valmistavad PALJUD ise, siis vaid üksikud teevad ISE paadimootori (mõnest autopajast sisemootori) ja ma ei ole veel Eestis kohanud OMAtehtud päravurri! Miks? Sest see on isegi õppinud insenerile paras väljakutse rääkimata soss-seppadest / iseehitajatest. Üks selline ehitus on käsil aga see seisneb tehase mootorijala otsa 4-takt niidukimootori paigaldamises, et saada madala kiirusega trollingupada.

Ja siis tulevad tegelased, kes tahavad LENNUKILE ise mootorit ehitada??? Või üldse mõtlevad sellele, pealkirjastades teema vastavalt. Ma saaks veel kuidagi aru, kui tahetakse ise propeller teha, see on täiesti võimalik ja loomulik tegevus, mida maailmas isegi päris palju viljeletakse. Sama, nagu võistluspaatide vindid viilitakse ise välja, maailma parim selle ala mees on ju vanameister Lembit Aaslav-Kaasik. Aga isegi nemad ei ehita maailmameistri mootoreid ise, ikka tehasepajad, mis siis "ää viilitakse" Ka Rotaxi omad on kasutusel.

Tegelikult soovitaks kõigil lennukiehitajatel algatuseks minna kas Kvissentali või Harkujärvele ja valmis ehitada maailma ühtede parimate meeste käe all võistlus-hüdroplaan. Kui selline saab tehtud, võid hakata pisut kõrgemalt lendamise peale mõtlema!

[Jesper]

Ah PlyVal, hulluks oled läinud, kes siis poest jäksab lennukile mootorit osta. Pole vaja kapitalisti toita, ega see lennukimootor on nagunii ainult üks petukaup, tavaline mootor millele on uus silt külge pandud ja kümme korda kallimalt müügis.

Mina arvan et tuleks kasutada võimalikult kerget mootorit, seega sobivad alumiiniumist mootorid. Kõige parem oleks võtta druþba plokk ja sellest ise valada tuuralumiiniumist koopia, sinna otsa sobiks hästi gaz-51 käigukast et saaks kasutada erinevaid propellerikiiruseid õhkutõusul ja sirgelt lendamisel. Vigurlennu jaoks oleks hea panna kaks karpat, üks üles ja teine alla poole. Propelleri saab kasepuust välja hööveldada, kumera spetsiaalse höövliga, mille saab teha tavalisest höövlist. Ainult peab uurima seda spetsiaalselt tõrvaga immutuse retsepti, mis vähendab propelleri kuumenemist õhus kiirlennu ajal.

Rataste asemel soovitaks kasutada vanu mäesuuski, mis on vahtplastiga ujuvaks tehtud - siis saab maanduda suvalise veekogu peale, mitte ei pea tasuma kallist lennuvälja maksu.

Edu

[Ishijupp]

Ah PlyVal, hulluks oled läinud, kes siis poest jäksab lennukile mootorit osta. Pole vaja kapitalisti toita, ega see lennukimootor on nagunii ainult üks petukaup, tavaline mootor millele on uus silt külge pandud ja kümme korda kallimalt müügis.

Mina arvan et tuleks kasutada võimalikult kerget mootorit, seega sobivad alumiiniumist mootorid. Kõige parem oleks võtta druþba plokk ja sellest ise valada tuuralumiiniumist koopia, sinna otsa sobiks hästi gaz-51 käigukast et saaks kasutada erinevaid propellerikiiruseid õhkutõusul ja sirgelt lendamisel. Vigurlennu jaoks oleks hea panna kaks karpat, üks üles ja teine alla poole. Propelleri saab kasepuust välja hööveldada, kumera spetsiaalse höövliga, mille saab teha tavalisest höövlist. Ainult peab uurima seda spetsiaalselt tõrvaga immutuse retsepti, mis vähendab propelleri kuumenemist õhus kiirlennu ajal.

Rataste asemel soovitaks kasutada vanu mäesuuski, mis on vahtplastiga ujuvaks tehtud - siis saab maanduda suvalise veekogu peale, mitte ei pea tasuma kallist lennuvälja maksu.

Edu

Sina siis olidki Uno Veebergi õpetaja? Tema üsna hästi toimivad lahendused on kohati väga sarnased sinu õpetusele. Ja muuseas- tema esimest lennumasinat viis edasi Ural'i mootor.

[PlyVal64]

Ja kes oli/on Uno Veeberg??? Kas ta on olnud Tupovlevi "parem käsi", töötanud Junkersis, Saabis või mõnes muus lennundusettevõttes tippkonstruktorina? On tal ette näidata mingeid arvestatavaid tulemusi lennunduses, on tema nimi maailma suhteliselt väikesele lennundushuviliste seltskonnale tuntud? JNE? On uldse mõni lennukiprojekt, millel on alla tema nimi ja mis oleks mistahes maailmanurgas olnud seeriatootmises???

Ainult selline asi maksab ja Eestist on sellise nime/tuntuse/tulemustega keeruliste sõiduvahendite konstrukroreid lugeda paar meest, kui jätte Estoniad ja Vihuri rallikad (Juhan Sein) ja rinkatsiklid kõrvale. Eric von Holst Haapsalu mehena on MonotüüpXV jääpurjeka konstuktor ja Arved Tetsmanni projektide põhjal on Tallinna VERFis ehitatud puujahte. Kindlasti on mõni mees veel, kohe paugust ei plahvatanud... Lisaks siis Eesti veemootorisportlased ja need Paldiski "kurikuulsad" võidusõiduvindid.

Kui nüüd see Tartu meeste vaidtiib-mootorpurilennuk reaalselt lendab, on ohutu jne, võib see mees järgmine selliste kuulsate tegijate reas olla. Aga... olles siiski optimist ja lootes vaidtiiva elujõulisusele, pean tunnistama fakti, et maailma vägevaimad konstruktorid ja tehased on vaidtiiva kallal üle poole sajandi pusinud ja reaalselt korralikke lennuvõimelisi isendeid ei ole just palju tehtud! Ja maailma alati ja igavesti kõige targem konstruktor Emake Loodus on valmis saanud vaid ühe elujõulise vaidtiiva - raikala. Kuna hüdro- ja aerodünaamika on suhteliselt sarnased, siis Loodus on suutnud lahendada sellise vaid vette. Õhus looduslikke vaidtiibasid ei ole! Kõige lähemal on sinna jalgtiivalised ehk nahkhiired ja ka lendorav aga need pole erilised lendajad ka.

[gruppen]

Miks praegu on vaja Uno Veebergi kallal lahmida????
Kas see on seesama mees kes valas Enno Öövelile tarvilised Harley(?) kolvid(jäi nagu meelde vanatehnika.ee-st), kes oli Türi üks esimesi krossisõitjaid (küll vist külgkorvis) ja kes ehitas ise auto (oli vist Taksikoer) mis on Maanteemuuseumis. Nuppu nagu ju oleks või on siis soss-sepp? Minu arvates mitte.

Minu meelest on asi nii, et maailmas (ja ka Eestis) on palju selliseid inimesi kelle ideed "lendavad" tihtipeale kõrgemalt kui mingite tippfirmade inseneridel. Neid ei ole palju aga neid on ja nemad, tahame me seda või ei, viivad tehnoloogiarevolutsiooni edasi. Osad neist jõuavad kõrgkoolidesse, osad ei jõua. Kui need kes ei jõua või kellel ei ole võimalust seal käia, nokitsevad oma asjade kallal, siis andku minna! Ma oletan, et esimene inimene kes omavalmistatud lennukiga taeva alla tõusis ei olnud ka koolitatud lennundustehnik ega insener.. või äkki oli? (sama käib ka paadimootorite kohta)


Näed siis, sealt võib kah lugeda (jutu keskpaiags umbes)
http://yle.fi/genreportaalit/portaali.ph...tunid=3553
Ise seda ei puhu aga haritum inimene võiks kokku võtta mis seal kirjutatakse. Oleks kõigil huvitav lugeda ma arvan.

[13piisab]

nagu teema arengust aru saan, siis väide, et rumalaid küsimusi pole, on läbinisti vale?

üldharidust juba rohkem, kui rubla eest - teemaks oli aga ju mootor ning mis neist pealkirja tähtedest ikka närida: saame ju aru, et küsimus on sobiva moto leidmises...

ülal oli viide VW õhkjahutaja pihta ning seda mootorit ei jõua mina ära kiita:
- kaalu ka kõigi agregaatidega 1,3..1,6 motol vähe: vast iga mees jaksab üles tõsta ning nt garaazhi teise nurka tassida
- suuruse poolest väga kompaktne: gabariite suurendavad oluliselt generaator koos jalaga ja jahutuskoda koos õliradikaga:
http://teet.luarvik.org/v/volksutykid/dscf4176.jpg.html
http://teet.luarvik.org/v/volksutykid/DSC00077.JPG.html
- bokser => hästi tasakaalus ega vaja suurt hooratast. Käib madalatel pööretel
- robustne, töö- ja lollikindel
- laialt levinud: moto ise leitav lähedalt ja odavalt (parim hinna-läheduse suhe vast põhjanaabrite juures), juppide saadavus ok (kui mitte nt Forssi JP-tellimusi ootama hakata - aga see rohkem veermiku-teema...)

terv,
Teet

[Daniil]

Suur lennuspets ma pole, aga soovitaks subaru ea-81 mootorit, 1.8 bokser ja üle 80 hobujõu, endal selline olemas - väga kerge 1.8'se kohta ja lihtsa konstruktiooniga, jupid on kah ebayst saadaval iga kell. Minu teada kasutakse väikelennunduses selliseid mootorid päris laialt ja nende lennunduseks kohandame paistab olevat suht hästi dokumenteeritud. Usun, et mõne vanema Subaru Leone või Pick-Up'i romulast ikka leiab mõistliku hinnaga


http://en.wikipedia.org/wiki/Subaru_EA_engine

[Ishijupp]

Ja kes oli/on Uno Veeberg???

Mees, kes oma kätega on valmistanud lennumasinaid, seda originaalseid lennukimootoreid kasutamata. Ühesõnaga mees, kes on saanud sellega hakkama, mida teema algataja soovib korda saata. UFG

Kas ta on olnud Tupovlevi "parem käsi", töötanud Junkersis, Saabis või mõnes muus lennundusettevõttes tippkonstruktorina? On tal ette näidata mingeid arvestatavaid tulemusi lennunduses, on tema nimi maailma suhteliselt väikesele lennundushuviliste seltskonnale tuntud? JNE? On uldse mõni lennukiprojekt, millel on alla tema nimi ja mis oleks mistahes maailmanurgas olnud seeriatootmises???

Küsija soovib ehitada endale lennumasinat, mitte projekteerida Airbus Next Generation'it.

Jagan Sinu arvamust selles osas, et suht rumala teema püstitamine annab tungiva soovituse lennukite ehitamisest eemale hoida, aga rumala küsimuse peale labidaga lajatamine pole vast samuti kõige otstarbekam. Samuti mitte soovitused stiilis "tuulelohe ehitamiseks võta ühendust Airbus'i konstruktoritega ja kasuta ainult aviatsiooniks ette nähtud materjale".

[PlyVal64]

Näed, sain juba vastuseid konkreetse härra tegudest. Siis tean seda meest minagi, lihtsalt ei teadnud ta nime. Aga et ma teda mingikski lennundusspetsiks peaks, no andke andeks! Kolbide valamine, krossikorvide ehitamine ja irbiti paja suhteliselt napaka lennuaparaadi külge pookimine ei anna küll mitte mingit eelist, et teda lennunduses Eestis pädevaks arvata... Tõnis Lepp on kohe kindlasti "kõvem mees" aga tavalenduri arvamus lennuki ehitamisel on ka selline küsitava väärtusega. See on sama, kui küsida Märtinile, kuidas autot ehitada. Seejuures Markko kohe kindlasti oskab üht-teist öelda ja noorespõlves ei kukkunud tal ka mutrivõtmed käest maha aga... siiski on neil konstruktori tiitlini pikk tee käia. Aastaid eriala õppida, siis õpipoisi/selline proffide käe all töötada ja alles siis. Lepp ja Märtin oskavad kohe kindlasti tohutult soovitada juhitavuse kohalt ja ka soovitada, et "pange pajale pauerit juurde, saaks veel kiriemini trikitada" aga kuidas see teostada, selles nad pädevad ei ole.

Eks enamus AMF kasutajatest on omamoodi leidurid, ratsijad, isenokkijad jne, mina k.a., aga on mõned valdkonnad, kus isegi autodidakti ja geeniusena ei suuda never-ever õppinud inimestega samaväärselt asju lahendada. Meil jääb kõigest puudu: oskustest, teadmistest, võimalustest. Kogemata puhta koba peale võib mõni asi õnnestuda aga see ei ole kunagi siis teadlik tegevus ja tulemus ei ole olnud ette projekteeritud. F1 auto konstruktor saab ette teh.tingimused ja teab, et see auto PEAB Monacos sõitma vähemalt 1:16 aja, et olla F1-auto vääriline. Et seda saavutada, PEAB.... absoluutselt IGA detail tegema 100% tööd ja olema ideaalne. See ongi vahe meiesugustel ja proffidel. Õhk ja lennundus aga on koht, kus katse/eksituse meetod ei toimi...

[kass]

Kuna jutt on läinud mootorist juba kaugemale, siis võtan ka sõna Plyvali manitsemiseks. Ütleks poliitmaailmast pärit formuleeringuga, et lennundusalal on Uno Veeberg ikkagi näiteks Plyvaliga võrreldes valgustatud gigant!
Aga Priit ajab siin ülitarka juttu maailmatippudest ja teooriatest. Uno on teinud oma asjad isetegemise rõõmust, lihtsate aga originaalsete lahendustega tingimustes, kus polnud lihtsalt võimalik mingite sadade tuhandete eest kasvõi Soomest soetada.
Ja nii targa jutuga mees nagu priit ei peaks ka nii rumala teemaalgatuse peale üldse trükimusta raiskama, aga keegi ikka kipub keelest sikutama (nagu ka minu puhul siin).
Käisid ka kohalikud poisid (ilmselt midagi Mees 18 stiilis) Uno juures lennukit kaemas jutuga, et tahame ka endale ehitada. Vaatasid ja kuulasid ja siis lõi üks mees pea tiiva vastu ära ning ära minnes arvasid tagasihoidlikult, et lennukiehitamise isu olla üle läinud!