Ostan lennuki mootori ,Või annab ise teha?
#21

Tead kass, mul oli ka siin peaaegu naabrimees valgustatud gigant nii filminduses, autode ehitamises, majaehituses kui lennunduses. Filmid tulid enamuses sitad välja; Austin Allegrost tegi raudteerelsse, MAZi stanget ja 4mm plekki kasutades 2 tonni kaalunud kastiauto, mida Mosse mootor vaevalt liigutada jõudis; maja"ehitus" kestis paarkümmend aastat ja valmis pole ta siiani isegi uute omanike käes (sest kogu asi on suur pask) ja oma "suures valgustatuses" lennundusest kukkus ta ehituspoe detailide kasutamise tõttu surnuks. Nimeks Olav Neulandt. Oli ka kõva isearetaja... kes targemate juttu (ja loomulikult ka manitsusi!) ei kuulanud. Targem saab ka teoorias olla ja mõnikord võib oluliselt targem olla ka väga noor inimene (see käis tema majaehituse ning mu klassivenna kohta). Lennunduses ei ole praktika tunnetuse aluseks ja käepäraste materjalidega mehitatud lennuvahendeid ei ehitata! Õhus on kõige aluseks teooria. Nii lennuvahendi ehitamisel kui selle juhtimisel. Ja teooria ning ka praktika ütleb seda, et maismaale mõeldud "sitatükikestega" lennuvahendit ei ehitata.

Muuseas, ma olen lihtsalt huvi pärast päris palju ultralight'ide ehitamiste saite lugenud. See on teooria (ja 21.sajandi võimalus), mida ei omanud mitte üks sügava nõuka-aja iseehitaja. Lihtsalt hüdrodünaamikas enda natukenegi targemaks tegemise käigus jõuad ikka ka lennundusse ja see on päris huvitav lugemine lihtsalt silmaringi laiendamiseks. Kui veel oled süvendatult füüsikat õppinud, on kirjutatust arusaamine ka natuke kergem. Mitte, et see mind oleks niiväga huvitanud või et ma plaaniks kunagi lennukit ehitada. Aga jahi kiilu ja lennuki tiiva projekteerimine käib täpselt samadel põhimõtetel (tihti teevad seda isegi samad laborid) ning uurides ühte saad teada palju ka teisest. Lisaks toimib jahi puri (ja jäigad puritiivad) samadel põhimõtetel ning hydrofoil'id on täitsa sama värk ehk üht-teist ma neist asjust siiski tean ka praktika põhjal.
Vasta
#22

Arvasingi, et Sa seda juttu vaikides alla ei neela! Ei oskagi Sulle enam midagi vastu ajada, oled liiga erudeeritud ja targa jutuga! Aga palja teooriaga ka lendavat aparaati valmis ei ehita, Uno Veebergi pole Sa ka ilmselt käega katsunud ja üldse räägime me siin erinevatest asjadest ja eri tasanditelt, Sina ülevalt teooria pilvepiirilt, mina rohujuure praktika madaluselt.
Minu poolt sel teemal kõik, ei oska ega taha enam leelotada.
Vasta
#23

Tõlge siis Gruppeni poolt antud artikli keskosast, mis puudutab Uno Veerbergi:

"Türil peab oma töökoda Eesti oma Leidur Leo, Uno Veeberg.
Veeberg ei ole enam noor mees, aga ikka tuleb tema käte alt toredaid masinaid ja seadmeid. Paljud neist on tehtud vaid n-ö „nalja pärast“, tegemise rõõmust. Veeberg kahetaktilistest mootoritest ei hooli, ta ehitab parema meelega väikeseid neljataktilisi mootoreid.
Monkey-Honda äravisatud poolikule mootorile tegi ta ise kogu ülemise poole. Silindri, klapimehhanismi – kõik. Mootor töötab väga pehmelt ilma värinateta.
Aiatraktorile pani ta kaks Mosse käigukasti ja vene väikeauto Zaporoþetsi mootori.

Veebergi töökoda töötab hämmastaval tasemel isemajandavalt. Ta sulatab alumiiniumijäädet oma ahjus, mida kuumutab tolmuimejast tuleva õhuvoolu abil. Isetehtud vormides valab ta erinevaid mootoriosi. Elektrikeevituse seade on isetehtud ja ka gaasikeevituse jaoks toodab Veeberg atsetüleeni ise. Piimapakiga vett, sinna sisse väike kaltsiumkarbiidi tükk. Kohe hakkab erituma gaasi, mis kõigepealt juhitakse auto sisekummi, mis ühtlustab gaasirõhu ja näed – leek pitsi suudmes süttib.

Paarkümmend aastat tagasi tahtis Uno Veeberg pääseda taeva alla, nii tuli ehitada lennuk. Ural-mootorratta mootor jooksis lennu ajal kinni, tulemuseks allakukkumine, kuid hing jäi sisse ja lennukile paigaldati igivana kuplavolkkari mootor.
Veeberg lendas oma lennukil viimati 6 aastat tagasi. Ametlikke pabereid lennukil ei ole ja neid ei ole ka taotletud.
Kõrvalgaraaþis on Veebergi poolt valmistatud auto, üks viiest, mida ta on teinud. Tehaseautode järgi pidi N.Liidus olema pool elu järjekorras. Klaaskiust kere, Urali mootor.

Uno Veebergi pojal Peter Veebergil on Türil alumiiniumitöökoda. Siin tehakse tellimuse peale kolbe mistahes mootorisse, samuti odavaid valuvelgesid. Kasutatakse liivavalu nii nagu ka isa Uno oma kodutöökojas. "
Vasta
#24

(03-06-2009, 14:17 PM)Ishijupp Kirjutas:  Sina siis olidki Uno Veebergi õpetaja? Tema üsna hästi toimivad lahendused on kohati väga sarnased sinu õpetusele. Ja muuseas- tema esimest lennumasinat viis edasi Ural'i mootor.
Eh, ei, ma ikka täitsa ise munesin selle teksti. Aga noh kui tegemist on töötavate lahendustega siis seda parem, foorum rikkam ja kollektiivne aju targem Smile
Vasta
#25

(03-06-2009, 18:12 PM)PlyVal64 Kirjutas:  ... Õhk ja lennundus aga on koht, kus katse/eksituse meetod ei toimi...
Toimib ikka, aga sarnaselt sapööridega teist korda eksida ei saa...
Vasta
#26

Õppides ise Lennuakadeemias õhusõiduki hooldust ja olles lennundusega päris hästi kursis soovtaksin sul kasutada boxer tüüpi sissepritsega (vb kui võimalik siis ka otsesissepritsega) otto mootorit. Käigukastile ei näe küll mingit vajadust (ei tea kus ta peaks asetsema?? mootori ja propelleri vahel w?? ei usu et sellele masinale ka muutuva sammuga propeller tuleks.) Ikka kõige lihtsam alustuseks, mootori hooratta külge ühendada jäigalt prop.
Boxer mootor oleks siis selleparast parim et jätab piloodile suurema vaatevälja ettepoole. Muidugi Lycoming on hea aga ka kallis.
Usun et väikeste silindripea modifikatsioonidega oleks võimalik ka mootor muuta õhkjahutusele töötavaks, aga õli jahutamiseks tuleks talle aretada radikas, mis võiks olla kas õhk-õli radikas või siis keerulisem variant kütus-õli radiaator.

Lennumasinad ja kõik muud masinad
Vasta
#27

(05-06-2009, 00:28 AM)priit1 Kirjutas:  boxer tüüpi sissepritsega (vb kui võimalik siis ka otsesissepritsega) otto mootorit. mootor muuta õhkjahutusele töötavaks, aga õli jahutamiseks tuleks talle aretada radikas, mis võiks olla kas õhk-õli radikas

Kirjeldad üsna täpselt kaasaegsete BMW tsiklite bokserjõuallikat- õlijahutus radikatega, sissepritse, "pommikindel" mootor, 1150cc, 62kW.
Umbes aasta tagasi müüdi Eestis komplektset mootorit, arvatavasti avariiliselt rattalt, hind oli mäletamist mööda ca 20000 kr
Vasta
#28

Mina alustaksin lennuki ehitamist mitte romulast mootori otsimise, vaid mudeli ehitamisega. Abi peaks saama sellisest kohast: http://forum.pistik.com/ Mõned kutid on seal väga kogenud, lennutunde stx ja valdavad arvutiprogramme, millega arvutatakse tiivaprofiile, mootori võimsust, propelleri sammu jne. Kui saad valmis mudeli, mis tõesti õhus püsib ja õpid sellega ilma crashideta lendama, siis võiks edasi rääkida.
See jutt et "mul on kaenlatäis torusid ja hunnik plekki, aidake mul vana sapaka mootor leida" ajab mulle hirmu peale. Lennuk ei ole muruniitja! Olen ka ise natuke lennumudelismiga tegelenud, lennanud nii biplaani kui kopteriga ja tean kui kapriisne ja kipakas võib olla õhusõiduk.
Ma ei ütle et ära ehita, EHITA KINDLASTI kui tahtmist on, aga ehita TARGALT! Ehita nii et AMF saaks sinu üle uhkust tunda, mitte sulle kuhugi põllu peale lilli viia...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#29

(30-05-2009, 19:15 PM)mees18 Kirjutas:  Tahan hakata ehitama lennukit , olemas joonised ja muud torud ja plekid.
Oleks hea kui saaksin infot palju mootor maksaks , Vb ehk sobib isegi sapika mootor?
Oleks nõu vaja

See esimene postitus on küll väga vana, siiski üks nõuanne: nimelt automootorid pole ette nähtud pidevaks pikisuunaliseks tõmbeks väntvõllil. Kuidagi tuleb seda vältida ja selleks on leiutatud mitmeid lahendusi, ka VW bokserile.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#30

Ma pakuks, et mudellennundusega tegelemine mingil teismeliste huviliste tasandil viib päris lennukile umbes sama palju lähemale kui automudelite kokku liimimine plekitöö meistri kvalifikatsioonile. Okei, põhiline raamistik on sama ja mingid väga algelised teadmised sealt saab ("programmide kasutamine" pole teadmised, lennukid, sh Concorde, X-15 ja Blackbird lendasid ka enne "programme"), aga põhimõtteliselt pole seal midagi mida ei võiks õppida ühe nädalavahetusega raamatut lugedes.

Peamine vahe lennunduse ja muu hobinokitsemise vahel on kultuur, millest ükski foorum ega raamat sulle otsesõnu ei räägi, aga mis paari lausesse kokku panduna kõlab umbes nii:

Mine mõne päris lennuki juurde, ninapidi vastu, ja vaata kuidas ta täpselt on tehtud. Uuri kõige pisemaid detaile, poltliideseid, neete, trosse, kange, rehve jne. Igal asjal on mingi oma kuju ja väiksed erinevused autoharrastajale harjumuspärastest asjadest.

Iga erinevuse kindlaks tegemiseks sai keegi surma. Keegi pani oma lennuki kokku valede neetidega ja sai surma. Keegi kasutas valesid trosse ja sai surma. Keegi läks ja keeras mutri valesti kinni ja sai surma. Kellelgi lõhkes maandumisel rehv ja ta sai surma. Keegi tegi kandilised aknad ümmarguste asemele ja sai surma. Iga kord kogunes komisjon ja tegi midagi paremaks, kirjutas standardi, publitseeris selle, muutis kohustuslikuks. Ja nii sada aastat järjest, mille tõttu me saame täna maksta 500 krooni, istuda lennukisse, juua viletsat kohvi, nügida küünarnukkidega kaasreisijat, maanduda paar tundi hiljem tuhandete kilomeetrite kaugusel ja selle protsessi käigus mitte surma saada.

Loomulikult on säravatel mõtlejatel ka lennunduses lai tööpõld, näiteks vennad Rutanid ja põhimõtteliselt kuuris ehitatud Voyager tulevad kohe meelde. Aga mitte neil, kes ei ole endale selgeks teinud põhilist lennunduse töökultuuri ja üritavad jäärapäiselt mingi volkari mootori seljas Ameerikat avastada. Collieri auhinna asemel antakse sellistele tüüpidele Darwini auhinnad.
Vasta
#31

Härrased,selge see, et tänapäeva lennukiehituse tehnoloogia on isevalmistajale kodustes tingimustes utoopia.Nagu olen eelnevast järeldanud, vaieldakse just sellest lähtudes.
Amatöörlennumasinaid on maailmas ehitatud kogu aeg ja siin pole midagi võimatut, nagu siin mõned väidavad. Ka kõrgema pilotaazi vigureid teha kannatavad lennukeid on tehtud.
Näiteks kui võtta 30-ndate sport- või turismimudel, puitkonstruktsiooniga ja valida ning testida samasugune ehitusmaterjal ning samadel tingimustel, nagu tolleaegsed eeskirjad ette nägid siis on see kõik kodus tehtav, ei pea sugugi sm. Jakovlevi konstrueerimisbürood võtta olema, Tupolevist rääkimata, kuna seal kasutati juba duraali.
Ja lõpetuseks, seda kõike on eestis tehtud 30-ndatel ja ka hiljuti veel ning küsiksin nüüd, et palju siis surma on saadud? Loomulikuks pean, et kellel lennunduses "käsi sees" pole , ärgu siin vanaema tasemel sõna võtku, tulevane lennukiehitaja aga astugu kõigepealt lennuklubisse ning seal tegutsedes saab nii mõnigi asi selgemaks.

Edu! Veteran.

Tervitab Veteran.
Vasta
#32

Heh, hullult hea, et Francis Charles Chichester ei lugenud meie foorumit enne, kui ta oma lennumasinaga Jaapani kohal alla sadas ja seejärel totaalsetest rusudest taastas oma lennuki, kasutades puitu, traati ja kohalikust külapoest ostetud riiet. Oleks ta lugenud, siis oleks sooloreis ümber maailma lõpetamata jäänud ja vend oleks surmani mõnes Inglismaa p-neuroloogiahaiglas istunud ja õudusvärinatega kujutlenud, mis oleks jätkamise korral juhtunud Big Grin
Nõus sellega, et ilma mingitki ettekujutust omamata ära roni lennumasinat ehitama, aga siinne suhtumine meenutab kohati esimese teleka jõudmist kolkakülla, kus seda peeti ufode kätetööks. Pole vaja lennumasinate ehitamist üle demoniseerida, mitmed külasepad (kellest mõnd on ka siin foorumis mainitud) on sellega ka Eestis (rääkimata välismaast) hakkama saanud, mõned ka vigu teinud ja selle käigus viga saanud. Jah, jupid peavad ka kerglennukil olema kvaliteetsed, aga kõikvõimalikud standardid, nõuded iga polt enne tehasest väljumist ultraheli- jm läbivalgustamiste teel kolmekordselt üle kontrollida täidavad siiski seda eesmärki, et lennuki detailid paarisajatuhande (või paarikümne?) lennutunni möödudes ei hakkaks vibratsioonile jm mõjuritele järele andma. Ja õigustatult, sest tööstuslikud lennumasinad on niipalju keerukamad, et nende iga detaili lennueelne visuaalne kontroll ja koputamine ei tule kõnealla ja lennutunde koguneb eluea jooksul väga palju. Küll võib visuaalset ja silmahambaga kontrollimist rahulikult teha kerglennukitega, millel pealegi eluea jooksul koguneb lennuTUNDE, mitte tuhandeid tunde. Ehk mida ma öelda tahan- kes peab telepurki roheliste mehikeste kätetööks võib oma arvamuse juurde jääda, keegi ei sunni tulema foorumisse ja tegema n+1 OT postitust. Miks OT? Sest minu tagasihoidlikku arvamust mööda on teema "kuidas saab" mitte "kas oled lollakas vääää"
UGH, Over and out!
Vasta
#33

http://www.purilend.ee/node/4104
http://argo02.h1.ru/
http://argo02.h1.ru/construction/construction.htm
http://www.purilend.ee/node/3021
Näited iseehitatutest. Osa neist lendab, osa mitte, sest konstruktsioon vigane. Samuti oli töö lõpukorral Kalju Käil mootorlennuki PIK kallal, jäi veel värvimine. Kahjuks jäi see töö nüüd teiste lõpetada. Ta oli ka Türi mees.
Leidsin kinnipandud Nurmsi lennuklubi lehe asemel ühe lingi: http://www.hot.ee/nurmsi/main/pik15.html
Tundub, et kinni on vaid http://www.hot.ee/nurmsi/ see lehe algus.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#34

(23-08-2010, 18:26 PM)aavu Kirjutas:  ...
http://www.purilend.ee/node/3021
Näited iseehitatutest. Osa neist lendab, osa mitte, sest konstruktsioon vigane....

Loodetavasti keegi seda tõsiselt ei võtnud. Registris sellist lennumasinat ei ole, sellest ka kutsung es-võs(a lendur). Ja lendaks ta vaid vertikaalsuunas, kui piisav algkõrgus saavutatud.

Aga teemaase tagasitulles, siis loodetavasti kriitikud märkasid pealkirjas sõna MOOTOR. Teadaolevalt pole küll ükski iseehitaja klassikalist kolb(rootor)mootorit nullist ise ehitanud, ikka mingi tehasemootori arendus, või seeriatoode. Riskigrupp on liiga karm katsetusteks.


Vasta
#35

Esimese asjana, kui seda delfi uudist lugesin, tuli meelde ka see vana teema siin...

Pealtnäha igati tip-top töö Wink ?


Vasta
#36

(07-03-2011, 14:59 PM)hulgus Kirjutas:  Esimese asjana, kui seda delfi uudist lugesin, tuli meelde ka see vana teema siin...

Pealtnäha igati tip-top töö Wink ?

See: hiinlane lendab ka!


Do'nt panic
Vasta
#37

täiesti müstiliselt lahe aparaat mu jaoks Toungue
http://www.youtube.com/watch?v=rGRB2UsH3AE
joonised saab lennuki loojalt osta (konstruktsioon on patenteeritud) ja igamees võib kodus valmis ehitada.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#38

Teema on ära vajunud. Kõigepealt endast, kolmeteljeliste lennukitega kunagi piloot olnud ise. Olen piloteerinud vaid motodeltaplaane.

Oleks huvitav teada, et mis plaanide järgi ja mis lennuk. Plaanides on antud tavaliselt hobujõu vahemik ja tõepoolest on ehk raske valikut teha. Ma ise ostsin affordaplane'i joonised( tellisin internetist)
Ei ole kunagi lennukite ehitusega tegelenud, need joonised ja ehitusõpetused olid odavad ja tõenäoliselt ma seda lennukit ehitama ei hakka. Peamised põhjused miks mitte: Nn "landing gear" tundub olevat täiesti jama (jäik ja läheb tõenäoliselt katki) peale selle ei meeldi mulle mootori asend, mootori tulekahju korral läheb piloot põlema (mingit tuleseina pole).
Õpetustes nõutakse poltide, trosside ja kõige materjali ostmist vastavalt spetsifikatsioonidele siit http://www.aircraftspruce.eu/?gclid=CLKN...tAodrBnZ1w

Iseenesest tundub suht lihtne ehitus olevat, aga mitte väike töö.

Ma olen kergelt kalkuleerinud (kui vaatad näiteks alumiiniumist talade ja torude hinda seal, siis see pole odav lõbu) ja mõelnud, et asi läheb üsna kalliks ja tõenäoliselt oleks kavalam mõni ultralight masin osta kasutatult.
Näiteks siit: http://www.globalplanesearch.com/view/all/AllRAUL.htm

Mootor antud isendile sobiks Rotax 477, mis on aviatsiooni tarbeks mõelduna topeltsüütega näiteks. Neid saab ka jetskide pealt vanu ja võid odavale peale trehvata ebays näiteks. Kasutatakse ka poolt volkswagenit tihti väikelennukite peal. Kahetaktiliste mootorite eelis on see, et nad on kerged oma võimsuse kohta. Kerglennukite mootoreid toodab veel Hirth, kuid vanasti olid nad väga ebatöökindlad. Kuulu järgi olla nende kvaliteet nüüd parem, kuid kasutatult näiteks ebayst mul ei õnnestunud ühtegi leida antud hetkel. Mootor on üks tähtsamaid komponente sellise projekti juures ja pigem olgu võimsust veidi rohkem kui vähem.
Aga oleks huvitav teada, millise lennuki ehitamine käib. Ma arvan, et kui sa eriti kodus pole lennukite ehitamise alal ja tahad ikka vähegi asja saada, mis lendab ja natuke rõõmu pakub, siis oleks kavalam midagi kasutatult osta. Muidugi ehitamine imponeerib mulle endale ka. Toungue
Seal on odavamat kraami ka
näiteks see:
http://www.upac.ca/classifieds.old/item/308
hind: SALE £5,750
[Pilt: 2328_2_Pic1.jpg]
sellise raha eest sa ise teda valmis ei ehita
See Walteri poolt müstiliseks aparaadiks ristitud isendi ehitamine maksab kuskil 15 000- 20 000 USD ja Euroopas läheb ehitamine tõenäoliselt kallimaks. Siin on link http://www.alpineworldwide.com/alpine_gl...roject.htm
Ainuüksi üks neist pisikestest mootoritest maksis 2000 USD mõned aastad tagasi. Lennundus on väga kallis ala.
Vasta
#39

Juhuslike mootorite kasutamine on suht kriitiline. Enamus mootoreid sobib töötama kuni 30% võimsusel, aga lennukil oleks hea kui ta kannatab 80% pidevalt ja 100% maast minekul.

WWII lennukitel oli võimalus ka üle 100% võimsust kasutada aga seda lühiajaliselt.

Ühed tegelased tegid vahepeal võistu auto mootorite kokku laskmises ja ega nad piirajas pikalt ei kest ja seda ilma koormuseta. Mootorid olid korras ja mahlad sees. Kestvus oli tihti mõned minutid.
Vasta
#40

(03-06-2009, 15:17 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Kui nüüd see Tartu meeste vaidtiib-mootorpurilennuk reaalselt lendab, on ohutu jne, võib see mees järgmine selliste kuulsate tegijate reas olla. Aga... olles siiski optimist ja lootes vaidtiiva elujõulisusele, pean tunnistama fakti, et maailma vägevaimad konstruktorid ja tehased on vaidtiiva kallal üle poole sajandi pusinud ja reaalselt korralikke lennuvõimelisi isendeid ei ole just palju tehtud! Ja maailma alati ja igavesti kõige targem konstruktor Emake Loodus on valmis saanud vaid ühe elujõulise vaidtiiva - raikala. Kuna hüdro- ja aerodünaamika on suhteliselt sarnased, siis Loodus on suutnud lahendada sellise vaid vette. Õhus looduslikke vaidtiibasid ei ole! Kõige lähemal on sinna jalgtiivalised ehk nahkhiired ja ka lendorav aga need pole erilised lendajad ka.

Küll vana teade, aga ei saa rahu.
Mulle tundub lind siiski pigem vaidtiiva poole, kui klassikaline lennuk millel on eraldi stap ja muud asjad.

Kui muudel lindudel on seda raske jälgida siis näiteks merikotka lendu jälgides peale ühe väikese tüürijupi tiiva taga servas küll ei kohta. Stapist rääkimata.
Stabilisaator on ju täiesti eraldi tiib mis töötab vastukaaluna kande tiivale, et stabiliseetida selle tahe üle ise enda keerata.
Linnul eraldi tiiba ei ole ja tüür taga keskel on lihtsalt tüür.
Kui selega peaks vastukaaluna tööd tegema siis oleks ju mõttetu energia kulu ja selle jaoks on tüür ka liiga tiiva ligi. Stabiilsus saavutatakse tiiva kuju muutmisega. Ehk siis nagu vaidtiib.

Vaidtiib lennukist niipalju, et ghoota(GO229) ju lendas ja paljud hortenid(horten iii näiteks) ka enne seda.
Ei saa küll 100% kindel olla, sest kirja pannakse ainult võitjate ajalugu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne