17-10-2014, 11:13 AM
Et lisaks piltide ilu ja dünaamika kaemisele, saaks korralik foorumlane ka
midagi lugeda ja end harida, siis saabunud sügise puhul paar rida sellest, kui vähe tänasega
võrreldes Zim-ide aegadel sõidukeid "lehti sahistamas" ja "pori pritsimas" üldse oli. Nii on
maanteemuuseum selles teemas selguse saamiseks llasknud ühe väikse
uurimistöö teha. Ja siit selgub järgmist, mh ka see, et ei saa me Pobist üle ega
ümber -
".......
Era-autode arv Eesti NSVs 1945-1990.....
1951. aastal oli Eesti NSVle ette nähtud 140 uut sõiduautot: 110 Pobedat,
20 Moskvitši ja 10 GAZ-67 ning GAZ-69. Enamus uutest Pobedadest olid
mõeldud taksodeks. Järgmiseks aastaks eraldatud 170 sõiduautost olid taksodeks
ette nähtud 70 Pobedat ning elanike meditsiiniliseks teenindamiseks 15
Moskvitši. Ülejäänud 30 Pobedat, 15 Moskvitši ja 40 GAZ-67 ning GAZ-69
läksid tõenäoliselt partei- ja ametiasutustele.
Kalli hinna tõttu ei olnud sõiduautode ostmine sõjajärgsetel aastatel ka kuigi
levinud. Odavama hinna ja parema kättesaadavuse tõttu said populaarseks
mootorrattad. Arvestades nõukogude autotööstuse väikest toodangut, jõudis
autosid müüki ka üpris vähe. 1950. aastal tootsid Nõukogude Liidu tehased
kokku 64 554 sõiduautot.
Kui mõned ZISid ja ZIMid välja arvata, olid enamus toodetud autodest kas
Pobedad või Moskvitšid. Toodetud sõiduautodest määrati 36 378 (56%i)
erinevatele institutsioonidele ja ametkondadele ning võeti kasutusele taksodena.
Üle 5000 auto eksporditi ning eraisikutele jäi müümiseks üle 23 000 (36%)
sõiduauto.
Numbrid muutusid järgnevate aastate jooksul pidevalt. Nii oli 1952. aastal
kogu Nõukogude Liidus müügiks ette nähtud vaid 16 000 autot, mis moodustas
27% kogu sõiduautode toodangust. Kolm aastat hiljem oli sama näitaja
64 000 sõiduautot, mis moodustas 59% kogu tollasest sõiduautode
toodangust. Sellele tasemele jäi eraisikutele müügiks ette nähtud sõiduautode
arv kuni Nikita Hruštšovi valitsemisaja lõpuni 1964. aastal.
..........."
Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs 1945-1991
(MAANTEEMUUSEUMI AASTARAAMAT 2012, Mariliis Hämäläinen)
midagi lugeda ja end harida, siis saabunud sügise puhul paar rida sellest, kui vähe tänasega
võrreldes Zim-ide aegadel sõidukeid "lehti sahistamas" ja "pori pritsimas" üldse oli. Nii on
maanteemuuseum selles teemas selguse saamiseks llasknud ühe väikse
uurimistöö teha. Ja siit selgub järgmist, mh ka see, et ei saa me Pobist üle ega
ümber -
".......
Era-autode arv Eesti NSVs 1945-1990.....
1951. aastal oli Eesti NSVle ette nähtud 140 uut sõiduautot: 110 Pobedat,
20 Moskvitši ja 10 GAZ-67 ning GAZ-69. Enamus uutest Pobedadest olid
mõeldud taksodeks. Järgmiseks aastaks eraldatud 170 sõiduautost olid taksodeks
ette nähtud 70 Pobedat ning elanike meditsiiniliseks teenindamiseks 15
Moskvitši. Ülejäänud 30 Pobedat, 15 Moskvitši ja 40 GAZ-67 ning GAZ-69
läksid tõenäoliselt partei- ja ametiasutustele.
Kalli hinna tõttu ei olnud sõiduautode ostmine sõjajärgsetel aastatel ka kuigi
levinud. Odavama hinna ja parema kättesaadavuse tõttu said populaarseks
mootorrattad. Arvestades nõukogude autotööstuse väikest toodangut, jõudis
autosid müüki ka üpris vähe. 1950. aastal tootsid Nõukogude Liidu tehased
kokku 64 554 sõiduautot.
Kui mõned ZISid ja ZIMid välja arvata, olid enamus toodetud autodest kas
Pobedad või Moskvitšid. Toodetud sõiduautodest määrati 36 378 (56%i)
erinevatele institutsioonidele ja ametkondadele ning võeti kasutusele taksodena.
Üle 5000 auto eksporditi ning eraisikutele jäi müümiseks üle 23 000 (36%)
sõiduauto.
Numbrid muutusid järgnevate aastate jooksul pidevalt. Nii oli 1952. aastal
kogu Nõukogude Liidus müügiks ette nähtud vaid 16 000 autot, mis moodustas
27% kogu sõiduautode toodangust. Kolm aastat hiljem oli sama näitaja
64 000 sõiduautot, mis moodustas 59% kogu tollasest sõiduautode
toodangust. Sellele tasemele jäi eraisikutele müügiks ette nähtud sõiduautode
arv kuni Nikita Hruštšovi valitsemisaja lõpuni 1964. aastal.
..........."
Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs 1945-1991
(MAANTEEMUUSEUMI AASTARAAMAT 2012, Mariliis Hämäläinen)