Hüdro(staatiline) ülekanne
#21

(20-06-2012, 09:35 AM)diesel Kirjutas:  
(19-06-2012, 23:37 PM)Roostesurm Kirjutas:  Kunagi sai välja mõeldud selline vigur isetehtud murumasina diiselmootori paigutamiseks vedava silla kohale.
kas sa tahaksid sellest lähemalt rääkida?
Smile
Jah-jah, lase kuulda Wink, väga uvitav-huvitav on Toungue!



Vasta
#22

    Nojah. Et kõik ausalt ära rääkida... Siis tegelikult oli alguses auto- aastast 1982, 44kw diisel. Väärikas väljanägemine hakkas pisitasa kaduma, aga mootor käitus viisakalt- õli ei söönud, ülevaatused läbis eeskujulikult ja töötas ilusa ühtlase traktori häälega. Kere veel, aga mootorit ei raatsinud kuidagi vanarauaks viia. Tekkis mõte, et "katsuks tast midagi teha"...
Vasta
#23

    Nonii.. Kasutatava mootori võimsus sattus siis sinna T40 kanti. Selge oli see, et niisuur traktor (ja üldse traktor- väiksematest hiinakatest kuni Belarussini või milleni iganes) on odavam osta valmis kujul. Keegi on oma aega ja vahendeid selle leiutamiseks juba kulutanud ja selle eest ka makstud saanud, kuna ise peaks selle kõik tasuta tegema. Lisaks on vabrikutoodangule saada ka varuosi.
Kuna enda king pigistas kõige rohkem niiduki koha pealt, siis tundus see ainuke teema, millega nö. plussi jääda. Jätaks nüüd mõned igavad mõttekäigud vahele.. Et mootori raskus asja ette läheks, tuli mõte paigutada see vedava silla kohale, lisaks pidi loodav masin liikuma nii edas- kui tagurpidi võrdselt nobedalt ja suuna vahetamine pidi tulema võimalikult lihtne niisiis- hüdraulika. Diiselmootori esimese otsa külge sai treiali abiga polditud ZIL kraana küljest pärit hüdromootor survet tegema ja alla käigukasti otsa külge Volvo multilifti pea kolm korda suurem kolbpump- süsteem pidi tulema aeglustav. Diisli käigukasti poolne ots jäi selle moega vabaks ja sinna tuli neljakäiguline siduriga jõuvõtuvõll niiduorgani tarbeks. Ja alumise hüdromootori ning käigukast vahele (üks eelmine pilt) on sidurit selleks hädasti vaja, et kuna selle aparaadiga niites on mootoril peal päris korralikud pöörded ja kui siis klõpsata jagaja tagurpidikäigu peale, siis hakkavad vedavad rattad endise reipusega aga vastassuunas kraapima...
Kui nüüd kellelgi mõne detaili suhtes küsimusi tekkis, siis vastan meeleldi, aga leiutaja Pedal, kui sul garaazis igav on, siis oled õigel teel, aga kui on vaja lihtsalt traktorit, millega koduses majapidamises toimetada, siis hangi näiteks T25. Sõbralik soovitus.SmileSmile
Vasta
#24

Küsimus: milliseid komponente on mõistlik kasutada vintsi hüdrauliliseks käitamiseks? ATV metsakärudelgi ju tillukene vintsikene peal. Üks asi on muidugi palginott või ka terve puu endale ligi tõmmata, vähe teine asi on mutta vajunud masinamölakas vintsi abil välja sikutada.
Vasta
#25

(21-06-2012, 13:45 PM)oltsberg Kirjutas:  Küsimus: milliseid komponente on mõistlik kasutada vintsi hüdrauliliseks käitamiseks? ATV metsakärudelgi ju tillukene vintsikene peal. Üks asi on muidugi palginott või ka terve puu endale ligi tõmmata, vähe teine asi on mutta vajunud masinamölakas vintsi abil välja sikutada.
Konsulteeri hüdromootorite-stuffi jagavate meestega. Ise olen aru saanud, et neid klassifitseeritakse mitmet moodi - konstruktsioon, kiirus, pöördemoment, nendest lähtuvalt vajaminev õlihulk ajaühikus, valdavalt L/min.
Lugupeetud ksf roostesurm, kui sul käib suunamuutus, siis sa ikka kasutad sidurit? Hüdromuhvi sul ju vahel ei ole. Kuidas on hüdroõli temperatuuriga? Suur hüdropaak? Jahutusradiaator?
Raamiga oled tublisti vaeva näinud...aga teistmoodi ei saagi, kui tahad, et masin liiga suureks ei "kasvaks"..Smile



Vasta
#26

Ahoi. Hüdromuhvi tõepoolest vahel ei ole ja suunamuutusega saab madalatel pööretel ainult jagajat lülitades ka kenasti hakkama, aga kui niiduki tarbeks pöördeid peal hoida, siis peab suunamuutust siduriga veidi pehmendama, muidu lööb rattad lihtsalt teistpidi ringi ja murul on vaod sees.. Õli temperatuuri kohta ei tea täpselt öelda- paras, kannatab kätt paagi vastas hoida. Näidiku paigaldamine on plaanis küll. Paak ise on miski 45l- päris nii palju õli sees ei ole, natuke on hingamisruumi ka. Jahutuseks oli algul Lada radikas vahel, aga see sai prooviks paigaldatud veeradikaga samasse pakki ja kuna sõiduõhuvool puudus, siis läks kõik ruttu tuliseks. Õlil polegi nüüd mõnda aega jahutust olnud ja kannatab kah mingi hektarijagu jutti niita, ainult ilma peab valima. Või noh, mis siin ikka valida, need, mis sel aastal pakkuda on olnud, on kõik kõlvanudBig Grin
Vasta
#27

Uurisin vahelduseks natuke seda hüdrostaatilise ülekande asja, maailmas tuntakse kooslust sisepõlemismootor-pump-hüdromootor lühendi HST all. Nii mõneski artiklis on tõdetud, et kui projekti eesmärgiks on liigutada planeeritud maksimaalset koormat ja kiirus on teisejärguline (peamiselt traktorid jms. tehnika) siis kasutatakse fikseeritud pumpa ehk pumba tootlikkus on siis konstantne, muudetakse ainult sisepõlemismootori pöörete ulatuses. Hüdromootor aga on siis reguleeritav. Skeem sisaldab vastavaid juhtimisseadmeid (klapid, siibrid jms), hüdropaaki (kui on väike, siis jahutusradiaatorit).
Kõige tähtsam asja juures on, et, nagu ksf Võsa mainis, asja kasutegur. Selleks peaks komponendid olema valitud enam-vähem täpselt vastava projekti ja nõutud koormuse jaoks. Mida täpsem valik seda suurem on kasutegur. Üldiselt maailmas kasutatakse HST-d aina rohkem ja rohkem, võimalused kaaluvad üles kaotused kasuteguris. Ja need kaotused ei olegi teab mis suured.
Muuseas, kui keegi teab, siis kas vene kombainide juures (DON, Jennisei) oli kasutuses midagi sarnast? Et mootori otsas muudetava plaadiga pump ja silla otsas hüdromootor jne? Selline pump annab vist võimaluse plaadi pööramisega nullist edasi ja tagasi muuta voolu suunda ja kogust?
Igatahes, ameerikamaa foorumites leidsin ühe teema, kus huviline tahtis ehitada HST-ga aiatraktorit, planeerides 20hj diislile otsa pumpa ja käigukasti otsa (5-käigulisele) hüdromootorit. Käigukasti kasutamine laideti otsekohe maha, sest ei pidavat vastu pidama. Samas tuli välja, et vastavalt projektile peab vastu küll, näiteks mingi kergem projekt, muruniiduk vms, kasutades nõrgemat mootorit, pumpa ja hüdromootorit annab k-kasti kasutus lisavõimalusi, kuid käiguvahetus nõuab mingit sidurit. Muidugi koorus välja tõsiasi, et ka üle lombi on uued komponendid kallid Smile .


Vasta
#28

(13-10-2012, 21:06 PM)meli666 Kirjutas:  Huvitav, kas sealt saaks miskit ka siinse pinna peale tellida?

The Surplus Center welcomes international orders. When you place an order online from outside the United States, Canada, or the Virgin Islands, we will contact you via email to make shipping and payment arrangements. We accept Western Union Money Transfers and Wire Transfers for international orders. If you have any questions about placing an international order, send an email to world@surpluscenter.com

Mis tähendab, et telli, palju jaksad. Lisandub käibemaks, tolliteenus ja transport. Järgmisel nädalil küsin täpsemalt järgi, mida maksab üks sellise tagasilla saatmine koos sillaga jne. Kindlasti oleks soodsam koopereerumine, transport tuleks soodsam... Krt, kui see transaxle maksab nii, nagu seal näidatud.. ok, ma saatsin küsimuse ära, eks vaatame, mis transport massab, eks ma panen siia kirja kah.


Vasta
#29

Ma olen sealt hammasrattaid tellinud paar korda. Kõik viisakas ja toimib. See-eest oli transport 40 dollari kandis paari hammaka eest.Sad
Vasta
#30

(13-10-2012, 23:50 PM)olli Kirjutas:  Ma olen sealt hammasrattaid tellinud paar korda. Kõik viisakas ja toimib. See-eest oli transport 40 dollari kandis paari hammaka eest.Sad
See summa ei ole kallis transpordi eest teiselt poolt lompi. Umbes sama summa tuleks ka toomise eest rootsimaalt, too siis sealt liiter sulgi või kilo hammasrattaid... Muuseas, hiljuti tõin Soomest tihendikomplekti, kaal umbes 300 gr, transport oli 60 eur Smile . Imestada polegi midagi, kõik sõltub millestki ja iga juhtum on eraldi keiss.


Vasta
#31

Nu nii, kui kasutada USAtransport- i abi, siis oleks konkreetse HST tagasilla toomine eestisse: sild ise 230 usd, transport laevaga vältaks 6 nädalit (kuhu meil kiiret?) ja maksaks 145 usd-d Kokku siis 375 usd pluss kohalik käibemaks, ettevõttel tuua on käibeka tõttu suti soodsam. Mu meelest ikka "pisut" odavam, kui kohapealseid ärisid toites või mis?
Lennukit kasutades oleks transport ca 220 usd-d.. ja max 5 päeva.


Vasta
#32

(13-01-2013, 21:32 PM)meli666 Kirjutas:  Huvitav on see, et eespool Ksf Tift räägib, et murutraktori originaal hüdrokastil ka fikseeritud mahuga pump ja mootor. Õli läbivoolu hulka muudetakse klappidega. Ma ikka küsiks, et kui hakata klapiga õli piirama, mis asi välistab siis selle, et õli üle ei kuumene?

Hea küsimus, lugupeetud ksf. meli666! Mul see kulunud komplekt riiulil karbis, huvi pärast võiks asja põhjalikumalt tudeerida.. Ise arvan, et seal niisugune sistem, et kui midagi ei puutu, siis jookseb õli pumbast küll välja, aga sealt mööda kanalit lihtsalt karterisse. Kui avad edasi või tagasi suuna, siis vaba vool osaliselt suletakse ja teatud osa (kui palju vajutad Smile ) suunatakse hüdromootorisse. See välistab ülekuumenemise. Suurematel masinatel, rataslaadurid jne kasutatakse prioriteediklappi või midagi sarnast. Samuti, kui on koormustundlikud pumbad, siis käib asi hoopis teistmoodi...
Miks siis ei saaks kasutada tavalist jagajat, mis on varustatud reduktsiooniklapiga? Pisut suurem hüdropaak, kui mitte, siis radikas lisaks. Mu meelest peaks asi töötama, tuleb ainult paika saada näidud - pumba tootlikkus ja hüdromootorile vajalik õlikogus ajaühikus. Kui pump on projektile liiga võimas, siis tulebki õli jahutada, kui pump aga liiga väike...no siis ei liigu kah Wink !Õnneks on turul valikut ni pumpade kui ka mootorite osas.


Vasta
#33

Mulle tundub mõistlikumana mitte mõelda tavapärase tehnika kontekstis - õlile valutum on tekitada sujuvalt suletav ava survepoolele. Seda sulgema hakates hakkab järjest enam õli pumbast mootorisse minema, kuna süsteemi rõhk tõuseb. Kui "ülevool" lõplikult sulgeda, siis saavutame suletud süsteemi.

Kaitseklapiga töötamine mõjub letaalselt nii õlile kui süsteemi tootlikkusele.

Mul kulus selle lahenduse geniaalsuseni jõudmiseks tükk aega. Nii oli lahendet näiteks klonksvaageni märki kandva MANnikese kastikallutuse süsteem - keerasid aga kraani kinni ja kast kerkis. Sai proovitud ja oli võimalik leida kraani asend, kus kast püsis töötava pumbaga vahepealses asendis.Rolleyes
Vasta
#34

(15-01-2013, 22:48 PM)meli666 Kirjutas:  Juhtimine käsikangist ja õrnalt kangi mõlemale poole liigutades kuidagi null-, paigalseisuasendit leida võimalik ei ole. Liigub edasi hästi aeglaselt emmale kummale poole, umbes vast meeter või nõks üle selle minutiga.
Kas võiks selle nähtuse külma arvele panna või on kastis mingid klapid ebatihedaks muutunud.
Tegu müügitraktoriga ja omaniku väitel suvel sellist asja ei olevat. Masin ligi 10 aastat vana.

Tavaliselt kontrollitakse õlitaset-õli pole, siis ei liigu ka. Või rihm ei vea... Kui õli normis, siis näituseks minu murukas Partner 145-107 liigub erksalt ka praeguste -10-15 miinuskraadidega. Pumba-mootori plokk on 2 a vana. Ega seal muud olla saagi peale kulumise. Sest see sild on seest ikka väga lihtne - õli ringlebki ainult selles pumbaplokis, sest seal sees on ka juhtklapid. No ja korpuses endas muidugi ka, see ju nagu reservuaar, samas määrib ka hammasrattaid. Võib muidugi olla, et 10 aasta jooksul pole keegi õli vahetanud ja mõnes kanalis kaka ees, kuid selle peale ma pead ei annaks - sest sillal on sellised madalamad kohad, kuhu sodi koguneb, metallosakeste kogumiseks on magnetid sees..


Vasta
#35

(17-01-2013, 11:37 AM)meli666 Kirjutas:  
(17-01-2013, 10:28 AM)Tift Kirjutas:  Tavaliselt kontrollitakse õlitaset-õli pole, siis ei liigu ka. Või rihm ei vea...

Kas muidu rattavõlli otsades on mingeid laagrisarnaseid asju ka olemas või pöörlevad puksi peal. Ja õli väljatulekut tõkestab tihend?
Iseenesest tundus kast täitsa lekkevaba olevat. Kuigi, oli nagu natuke uimase liikumisega. Kangi äkki põhja lükates peaks minema ikka suht "hüppega" minema?

EI "hüppa" ta eriti midagi, nõksutada muidugi saab.. Võlliotstes laagreid ei ole, tihendite koha pealt jään momendil vastuse võlgu, lihtsalt ei mäleta enam, mu meelest on nii, et kui kast lahti võtta, siis võlliotsad jäävad suletuks, need käivad eraldi lahti. Kui on Tecumsee sild, siis selle manuaalsel kastil küll ei olnud tihendeid, aga sel ei käi ka õli seal kastis, määre ainult. TuffTorque kastil on seal kindlasti tihend, teistmoodi on mõeldamatu Smile .
Üldiselt liigub masin suht nobedalt, tippkiiruseks antakse ju 9 km/h, aga.. kui sul on originaalis väiksemad rattad, aga vahetad suuremate vastu.. osadel on väiksemad läbimõõdult, tagasilla ja raami vahel on siis klots, siis saad kiirust nats tõsta. Tegelikult on ka reguleeringut võimalik muuta, aga ma pole nii kaugele torkima läinud, rahuldab ka olemasolev minek Smile .
Kui ta pärast liikumist seisma jäädes ehk kangi nullasendisse liigutades liikuma jääb, siis järelikult on midagi viltu, et klapp, ükskõik, kumb, ei sulgu täielikult. Seda peab siis vaatama reguleeringutest, vahest saab seda hooba nii sättida, et klapp ikka vabastub täielikult.


Vasta
#36

Siin oleks vist kõikse õigem rääkida sellest ülekandest - mootor-pump-hüdromootor. On ta siis staatiline või mitte..
Arutama ajendab teadmatus Smile. Tahaks ikkagi teada, kuidas siis valida õige komplekt? Millest alustada? Mina teeks algust sisepõlemismootorist (SPM)
On olemas SPM, mis arendab 20 hj/2500 rpm juures. Noh, võtame sealt siis
miskise osa maha, sest kogu aeg mootor ei tööta täisvõimsusel, aga miskine 1000 rpm oleks normaalne.
On olemas selline suhe, et kui pump (HP) müttab välja anda 40 l/min ja hüdromootor (HM) vajab 40 l/min, siis väljuv võll teeb 1000 p/min.
Kilovattidest me veel ei räägi. Nüüd, kui mul on see HM ütleme tagasilla otsas, mille ülekandearv on 4:1, ja all ratas, mille ümbermõõt on kuskil 1,8 m, siis mina sain tulemuseks, et selline kooslus peaks liikuma ca`27 km/h. Siiani on asi nagu ilus.
Edasi on olemas selline valem:
HP tootlikkus x surve : 490 (koefitsent, millest ma veel aru ei saa)= Kw
Nii saame teada, kui võimas on pump, eks ju, vahest ka siis HM. Aga kuidas kr ma teada saan, kui palju Kw mul masina liigutamiseks tarvis läheb? Siin on üks kaval valem olemas, mida ma veel leidnud ei ole, kus on osalisteks koormus vedavale rattale, veeretakistus(tõenäoliselt koormusest, pinnasest, rehvi laiusest jms sõltuv) ja vahest veel midagi, mis ... oot, kuidas neid njuutonmeetreid arvutatigi ... jõud, mida on tarvis 1 m õlale avaldada koormuse liigutamiseks või midagi sellist...
Mis on siis Kw...või hj, need on ju suht seotud asjad, oleneb, kus mida kasutada. Üks hobujõud võrdub jõuga, mida on tarvis 75 kg liigutamiseks 1 meetri kaugusele 1 sek jooksul. Definitsioon ütleb, et 1 hj võrdub 735,49875 w. Ehk siis 0,735 kW. Kuidas ma siit pudru hulgast nüüd leian selle, palju jõudu (hj, kW) on mul tarvis rakendada reduktori vedavale võllile, et masin täismassiga 1 tonn liiguks siledal maal ka reaalselt?
Kui midagi vääga lolli siin kirjutasin, siis nii öelgegi, et kuule, Tift, ää pane segast..Rolleyes


Vasta
#37

Lolli pole midagi, võimalik, et ole ise sama lollCool
Mootoril võiks valida, mitte madalad pöörded vaid pöörded natuke alla kõige magusamat väänet (vanasti öeldi pöördemoment).
Hobujõu korral tuleb raskus ülesse tõsta, mitte edasi vedada. Seega oma osa on siin gravitatsioonil.

Loodan samuti ägedaid vaidlusi.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#38

(15-03-2013, 10:40 AM)Tift Kirjutas:  ...
Kuidas ma siit pudru hulgast nüüd leian selle, palju jõudu (hj, kW) on mul tarvis rakendada reduktori vedavale võllile, et masin täismassiga 1 tonn liiguks siledal maal ka reaalselt?
...

Mida Sa tegid füüsikatunnis, kui veeretati kehasid kaldpinnal? Lohistasid sinki mööda tooli?Toungue Või hoopis kujutasid ette kellegi muu lohistamist hoopis mujal? Mina küll vahel kujutasin...Rolleyes

Ideaalse keha veeretakistus on olematu. Kõval pinnal on deformeeruva õhkrehvi veeretakistus üsna väike (3-5% kaalust). Mida sügavamale vajub ratas pinnasesse (või mida väiksem on rehvis õhusurve), seda hullemaks asi läheb. Pool diameetrit tähendab veeretakistust, mis on massiga võrdne. Kuna nii sügaval olev ratas enam eriti veerda ei taha, muutub siin veeremine kas nühamiseks (vedav ratas) või lohisemiseks (veetav ratas). Suuresti sõltub ka pinnase omadustest.

Mõõtühikuks on njuuton (N), mis on meie oludes 98, 1xxxxx... g. Tegelikkuses muidugi olulist vahet ei ole ja puusalt tulistades võib võtta njuutoni sajagrammiseks küll. Seda enam, et sada grammi on üsna hästi ette kujutatav ühik...Rolleyes

Seega, kui Su veeretatav asi kaalub 0,981xxxx t (1 kN), siis kõval asfaldil vajad 300-500 N jõudu. Vajudes sisse kümnendiku jagu raadiusest, tõuseb takistus 15% peale ja vajad 1500+ N. Jälle, seos ei ole lineaarne ja sõltub väga palju nii rehvist kui pinnast.Rolleyes

Ehk ratta võllile vajad ratta raadiusega korrutatud arvu Nm. Reduktori vedavale võllile vajad ülekandearvu jagu vähem (enamasti on ülekanne aeglustav).

Ning kui tingimata tahad võimsuse ühikutes, siis korrutad nurkkiirusega läbi (radiaanides!) ja saadki kiluvatid.

Hobustele taandamise koefitsent on Sul õigesti kirjas.Big Grin
Vasta
#39

(15-03-2013, 11:57 AM)metsakohin Kirjutas:  Lolli pole midagi, võimalik, et ole ise sama lollCool
Mootoril võiks valida, mitte madalad pöörded vaid pöörded natuke alla kõige magusamat väänet (vanasti öeldi pöördemoment).
Hobujõu korral tuleb raskus ülesse tõsta, mitte edasi vedada. Seega oma osa on siin gravitatsioonil. Loodan samuti ägedaid vaidlusi.
Tegelikult mina ei looda vaidlusi vaid loodan, et saame üheskoos targemaks
leides enam-vähem klappiva skeemi või suhted, mis oleks abiks hüdrauliliste skeemide koostamisel, kui räägime hüdraulilisest transmissioonist.
Mõtlen, et vahest oleks abiks, kui me võtaks midagi konkreetset aluseks. Näiteks võiks olla masina tagasild, millele avaldub koormus ütleme 1000 kg.
Kui palju tööd oleks tarvis teha, et seda liigutada 1 m kaugusele?
Valem räägib, et 1 hp=75 kg (gravitatsioon) x kaugus (1m) Kas võtame siis 1000/75 x 1 m = saame 13,3 hj ? Ja korrutame selle 0,735 = saame ~9,8 kW
Et siis 1 t koormust tagasillale saab liigutada 9,8 kW ehk 14 hj. Kas meil midagi olulist kahe silma vahele ei jää, mis seda tulemust oluliselt mõjutada võiks? Peame silmas siis sirget mööda liikumist.
Peaülekanne peaks seda siis muutma oluliselt väiksemaks, VAZ-i tagasild siis näiteks ca 4 korda. `14hj : 4 = 3,5 hj ehk 2,57 kW ? Kas tõesti?


Vasta
#40

Miks tahate töö peale viia? Töö on abstraktne mõiste, sama tulemuseni saab jõuda mitut moodi. Sama võimsuse saab erineva pöördemomendiga kätte, kui nurrkkiirust varieerida. Mida on hüdroajamiga küll lihtne teha, kuid lihtsad lahendused (drosselid) söövad kasutegurit ja kuumutavad õli.

Liikumisel on oluline ületada veeretakistus ja hõõrdekaod ülekandes. Viimased on oluliselt väiksemad ja esmase idee kontrolli staadiumis võib need jätta arvestamata. Küll hiljem jõuab kontrollida, kas piiripealne lahendus ikka piisab...

Kui tahta kiiresti liikuda, lisandub veeretakistusele õhutakistus, kuid selle osakaal hakkab mängima alles kiirustel 4+ m/s.

Pinna kaldest tingitud takistus on reaalses maailmas arvestatav suurus. See võib olla suurusjärgu võrra suurem, kui veeretakistus...

Mina püsiks jõu ja momendi ühikutes.Cool

(15-03-2013, 12:13 PM)Tift Kirjutas:  ...
Mõtlen, et vahest oleks abiks, kui me võtaks midagi konkreetset aluseks. Näiteks võiks olla masina tagasild, millele avaldub koormus ütleme 1000 kg.
Kui palju tööd oleks tarvis teha, et seda liigutada 1 m kaugusele?
Valem räägib, et 1 hp=75 kg (gravitatsioon) x kaugus (1m) Kas võtame siis 1000/75 x 1 m = saame 13,3 hj ? Ja korrutame selle 0,735 = saame ~9,8 kW
Et siis 1 t koormust tagasillale saab liigutada 9,8 kW ehk 14 hj. Kas meil midagi olulist kahe silma vahele ei jää, mis seda tulemust oluliselt mõjutada võiks? Peame silmas siis sirget mööda liikumist.
Peaülekanne peaks seda siis muutma oluliselt väiksemaks, VAZ-i tagasild siis näiteks ca 4 korda. `14hj : 4 = 3,5 hj ehk 2,57 kW ? Kas tõesti?

Ilmselt lihtsaim viis asja endale selgitada.Cool
Aga ära kasuta mitte sirge liikumise valemeid, vaid veeremise omi - me ju ei lohista seda tonni, vaid veeretame rataste vahendusel.

1 t on 10000 N. Veeretakistus sellele korralikult täispumbatud rehvi korral nii 5 %. Seega vajab sihuke ratas veeremahakkamiseks kõval (asfalt, betoon, puu) pinnal u 0,05*10000=500 N. Kui ratta raadius on 30 cm (165R13 rehvi korral), peab võllil olema pöördemoment 500*0,3= 150 Nm. Peaülekanne on neli korda aeglustav (ehk pöördemomenti tõstev), seega peaülekande vedavale võllile peab tulema 150/4=37,5 Nm.
Väikeseks näiteks - 37,5 Nm on 3,75 kg ühemeetrise rõhtsa varre otsas rippuvat raskust.

See on ilma kadudeta, pelk veeretakistus.

Nüüd vaatad, kas Sinu jõuallikas annab vajaliku välja otse või peab midagi vahele nuputama. Lihtsaim viis pöördemomenti tõsta on pöörlemissagedust alandada.

Selleks peab teadma, palju peaks võll pöördeid tegema.

Ringi ümbermõõt on piidee ehk 3,14*0,6=1,884 m. Seega peab kiiruse 1,9 m/s (kenasti 6,8 km/h) saamiseks tegema ratas umbes ühe pöörde sekundis. Silla vedav võll seega 4 korda rohkem - neli pööret sekundis. 4 pööret sekundis teeb 240 pööret minutis (RPM, sest seda tunneb sõber googel oma konverterites) teeb 25+ rad/s (üks pööre on 2pii radiaani). Seega kiiruse 1,9 m/s saavutamiseks peab jõuallikas tarnima Lada tagasilla käbile pöördemomenti 37,5 Nm 240 pööret minutis ja arendama selleks võimsust 37,5*25=937,5 W. Ehk 0,93 kW ehk 0,93/0,735=1,26 hj.

Kui pisike ratas upub 5 cm, võib veeretakistus ise olla juba 20% massist. Ehk numbrid kasvavad jõudsalt: 0,2*10000=2 000 N ehk 2 kN võllile, selle saavutamiseks peab võlli pöörama 2000*0,3=600 Nm ja käbi ringi ajama 600/4=150 Nm. Milleks peab 240 rpm puhul arendama 150*25=3,75kW ehk 5+ hj.

Lihtne ju. Keeruliseks läheb siis, kui tahta reaalsust (külviküps põld, lumine mets külmumata pinnaga) modelleerima hakata.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne