25-03-2013, 14:30 PM
Väike infokild asjatundalt näpatuna:
Murutraktoril 200ccpr mootoriga, 4:1 ülekandega ja poolemeetrise rattaga mõõtsin haakekonksult ca. 400kg, ca. 200bariga. See oli rida aastaid tagasi ja mälu 100% ei usalda.
Jadamootorite ebamugavus hakkab väljenduma rooli "kiskumises". Võimalik kiiruste erinevus, pööramisel, sõltub mootorite tihedusest (koostetäpsus ja kulumine). Isiklikult lahendaksin, 2 mootori korral, paraleeliga (avatud diferentsiaal) ja paigaldaksin suletava möödavooluga drosselid mõlemale liinile, see võimaldaks, möödavoolude sulgemisega, tekitada kiirusepõhine diffrilukk.
Kunagi oli plaan murutraktor 4veoliseks arendada, asendades esimesed rummud hüdromootoritega (tagasild lahtise diffriga ja ühe mootoriga) ning jagajaga jätta kiire tagavedu (olemasolev skeem ja esimesed mootorid vaba ringvooluga) ja aeglane nelivedu (kõik kolm mootorit paraleelis). Iseenesest on igasugusel aia- ja murutehnikal lukus diffrid saatanast aga lumetõrjeks võiks ju olla. Kuidas iganes aga kui peaks veel mingitki väiketehnikat ehitama, valiks hüdrostaadi, vedavad talasillad (suvalise sõiduka tagasild on võimalik koduste vahenditega lühemaks kärpida, nende kiiruste ja - jõudude juures töötab ka üsna ebatäpne kooslus piisavalt kaua) ja liigendraami. Viimane laseb kasutada ka ühte hüdromootorit ja sildasid ühendavat kardaani, sildade teepikkused samad ja keskdifrit vaja ei ole. Samuti on lihtne (= kompaktne ja töökindel) tekitada kettajam hüdromootorilt kardaani flantsile. Umbes 1K maksab umbes 30kW hüdrostaadi pump (mehaanilise juhtimisega, koos täitepumba ja reduktsioonklappidega), kõik ülejäänu on hangitav ka kasutatuna ja üsna odavalt. Kindlasti peab plaan üsna lõpuni valmis olema enne komponentide hankimist.
Murutraktoril 200ccpr mootoriga, 4:1 ülekandega ja poolemeetrise rattaga mõõtsin haakekonksult ca. 400kg, ca. 200bariga. See oli rida aastaid tagasi ja mälu 100% ei usalda.
Jadamootorite ebamugavus hakkab väljenduma rooli "kiskumises". Võimalik kiiruste erinevus, pööramisel, sõltub mootorite tihedusest (koostetäpsus ja kulumine). Isiklikult lahendaksin, 2 mootori korral, paraleeliga (avatud diferentsiaal) ja paigaldaksin suletava möödavooluga drosselid mõlemale liinile, see võimaldaks, möödavoolude sulgemisega, tekitada kiirusepõhine diffrilukk.
Kunagi oli plaan murutraktor 4veoliseks arendada, asendades esimesed rummud hüdromootoritega (tagasild lahtise diffriga ja ühe mootoriga) ning jagajaga jätta kiire tagavedu (olemasolev skeem ja esimesed mootorid vaba ringvooluga) ja aeglane nelivedu (kõik kolm mootorit paraleelis). Iseenesest on igasugusel aia- ja murutehnikal lukus diffrid saatanast aga lumetõrjeks võiks ju olla. Kuidas iganes aga kui peaks veel mingitki väiketehnikat ehitama, valiks hüdrostaadi, vedavad talasillad (suvalise sõiduka tagasild on võimalik koduste vahenditega lühemaks kärpida, nende kiiruste ja - jõudude juures töötab ka üsna ebatäpne kooslus piisavalt kaua) ja liigendraami. Viimane laseb kasutada ka ühte hüdromootorit ja sildasid ühendavat kardaani, sildade teepikkused samad ja keskdifrit vaja ei ole. Samuti on lihtne (= kompaktne ja töökindel) tekitada kettajam hüdromootorilt kardaani flantsile. Umbes 1K maksab umbes 30kW hüdrostaadi pump (mehaanilise juhtimisega, koos täitepumba ja reduktsioonklappidega), kõik ülejäänu on hangitav ka kasutatuna ja üsna odavalt. Kindlasti peab plaan üsna lõpuni valmis olema enne komponentide hankimist.