Harrastame vanu busse
#61
(06-11-2011, 15:04 PM)Mufff Kirjutas: ... kes soovib osta Kuban bussi. ...
Mõte on asjalik selle poolest, et kuna Kuban on algselt valmistatud "kolhoositöökojas", siis on teda võimalik ka samades tingimustes taastada.
P.S. Aastal 1992 oleks ise peaaegu ostnud 1988 a. Kubani, aga pidasin tookord selle eest küsitud 600 krooni kalliks (oli enam-vähem kuupalk).

Vasta
#62
(07-11-2011, 03:07 AM)Potsataja103 Kirjutas: Mõte on asjalik selle poolest, et kuna Kuban on algselt valmistatud "kolhoositöökojas", siis on teda võimalik ka samades tingimustes taastada.

Mõte on asjalik küll, kuid samades tingimustes remontida ei saa, sest meil ei ole enam nn."kolhoositöökodasid". On muud töökojad ja arvestades tänapäevast tehnilist varustust peaks restureeritud buss saama oluliselt parem kui ta oli omal ajal tehasest välja sõites. Kui on soov ikkagi "kolhoositöökoja" tingimustes restaureerida, siis vast Ida-Virumaal võib veel leida kohti, kus vati-jopedega, stroiteli mütsidega külamehed gaasilõikuri ja elektrikeevitusega "imesid" teevad. Piisava keele-oskuse ja omaniku järelvalve all tehakse vast midagi ära kah. Gaasi-lõikuri meestega peab muidugi väga konkreetne olema, sest kui nad ikkagi aru ei saa, et soovid bussi taastada, siis võid sul tekkida vajadus hakata uut bussi otsima. "Kolhoositöökodade" suur eelis omal ajal oli see, et sealsed meistrimehed suutsid tehnika käigus hoida. Need mehed, kes seal autosid taastasid (loe: remontisid) olid enamuses laiade teadmistega tehnikast ja selle toimimisest. Sellest tulenevalt suutsid need mehed tehnilisi teadmisi, olemasolevat materjali (kolhoosi auto- ja traktoripark ning varuosade ladu) ja tellija soovi kasutades võimelised tegema sisuliselt imesid. See tähendab, et enamus autosid saadi tööle ja sõitma, tuli siis vahetada/asendada mootor, pool kabiini, sillad, pealisehitus või mingi osa raamist. Tulemus oli kasutamiskõlblik ja külavahel sõites püüdis selline "omapärane" rist-sugutis ka külarahva ja kaastöötajate pilku. Kahjuks rikuti nii mõnigi taastamist vääriv haruldane isend sellise aretamise käigus lõplikult ära, kuid see ei olnud esmatähtis. Esmatähtis oli see, et masin teeks tööd ja leib oleks laual.
Ühinen siinkohal Väravamehhaaniku seisukohaga, et restaureeritud buss peab olema ohutu ja turvaline liikluses nii reisijatele kui ka kaasliiklejatele. Seega soovitan võimaluse korral restureerida kapitaalselt ja kooralikult, ehk niimoodi, et ei pea paari aasta pärast uuesti kapitaal-remonti tegema. "Kolhoositöökoda" sobib restaureerimise ruumiks suurepäraselt, kuid tehnika, materjalid ja tulemus peavad minu nägemuses olema tänapäevased. On lihtsam teha ja tulemus on ka parem.
Vasta
#63
(07-11-2011, 09:36 AM)Mufff Kirjutas: pikk jutt asjadest

Potsataja tahtis öelda, et kuna see Kuban on lihtsalt niivõrd primitiivselt ehitatud, siis on seda ka lihtsam taastada.
Vasta
#64
[/quote]

Potsataja tahtis öelda, et kuna see Kuban on lihtsalt niivõrd primitiivselt ehitatud, siis on seda ka lihtsam taastada.
[/quote]

Laz-buss on ka primitiivselt ehitatud ja omal ajal mehed möllasid paar kuud "kolhoositöökodades" gaasi-keevituse ja karp-raua juppidega ning saidki lõpuks bussi valmis. Pärast surid kopsuvähki aga see oli väike kadu võrreldes taastatud Laz-bussiga.
Tegelikult olen nõus Väravamehaaniku ja Potsatajaga, et esimeseks bussiks on alati mõtekas võtta mõni lihtsam, veoauto raamile ehitatud buss. Sellisel juhul on õnnestumise protsent suurem. Nii soovitas mulle Väravamehaanik ja nii valisin mina oma esimeseks bussiks just raamiga bussi. Olen oma otsusega väga rahul. Alustamiseks igal juhul sobivam. Kui selle valmis saan, siis tahan kindlasti teha ka sõrestikuga bussi. Aga hetkel ikka kaks asja korraga (Zis-151 ja buss).
Vasta
#65
(05-11-2011, 22:50 PM)Väravamehaanik Kirjutas: Kui te tahate näha meie teedel veel vuramas mõnda LAZ bussi, siis tehnikat tundvad inimesed neid taastama ei hakka vähemalt mitte endale.
[...]
Asja point on lihtsalt selles, et tehnikat ja kätega tehtavat tööd tundev inimene ei hakka kunagi oma raha ja vaba aja eest LAZ bussi taastama, kellegi teise raha eest aga palun väga.

Küsin busside alase võhikuna - mis selles LAZ-bussis siis nii halba või keerulist on? St - mis teeb LAZi taastamise palju raskemaks kui nt Volvo taastamise? Või kui võrrelda nõukatehnikaga, siis - Pobeda, sapaka, M-72 vms taastamisega? Kasutatud erivõtted ja erimaterjalid? Juba tehases kasutatud viletsad tehnoloogiad ja töövõtted, mis ei saagi tervena püsida ning mida üks enda tööd hindav töömees ei tahe tehase lohakuses korrata?

Küsin lihtsalt uudishimust, sest endal on taastatud ja taastamise ootel masskogus hoopis teist liiki vanatehnikat (vt kirja jalust) ja mul ei ole lähi-aastakümnetel mingit kava nende liikurite parki bussidega täiendada.

(05-11-2011, 22:50 PM)Väravamehaanik Kirjutas: ... IT tudeng, neil on alati hoomamatult palju raha ja nad ei tea mida sellega peale hakata.

Tudengitel pole kunagi raha. Raha võib veidi (aga mitte ka palju) olla tudengistaatusest välja kasvanud spetsialistidel, kel on õnnestunud oma teadmiste ja oskuste põhjal end mingis reaalses projektis noore spetsialistina juba teostada.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#66
Keila lähistel vedeleb üks laz turist,kunagi mitte väga ammu sõitis ise sinna kohapeale,rattad alt ära võetud.Seisab pakkudel,kui kellegil huvi võin kontakti anda .
Vasta
#67
(07-11-2011, 17:18 PM)valdo Kirjutas: Kasutatud erivõtted ja erimaterjalid? Juba tehases kasutatud viletsad tehnoloogiad ja töövõtted, mis ei saagi tervena püsida ning mida üks enda tööd hindav töömees ei tahe tehase lohakuses korrata?

Just, autentse erimaterjalina on kasutatud tehase hoovis lageda taeva all eelroostetamise läbinud nelikanttoru ja erivõttena on kasutatud toore pleki asetamist teise toore pleki peale ja see on omakorda kokku punktitud. Jäikust kerel kohe alguses ei olnud, jäikus saabus alles siis kui plekid karkassi külge kinni roostetasid.
Loomulikult on vanatehnikapärimuslikult tarvis, et keegi hoiaks hinge sees vanadel LAZ bussidel, nii nagu meie rahvuslikule vanatehnikaliikumisele on vaja et Indrek Sirk harrastaks invaliidikärusid, meie ise lihtsalt ei suuda sellesse panustada ja tahame sõita Adenaueritega. LAZ bussi taastaja on aga nagu "indrek sirk kuubis", ehk siis näeb bussimastaabis vaeva, investeerib samas mahus vahendeid ja tulemuseks on koduhoovi mittemahtuv ese, mida on vaja enne iga ülevaatust üle värvida.
Võib-olla see ongi normaalne ja võib-olla on see sama normaalne, et Druzba sael on vaja enne igat käivitust küünal maha keerata.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#68
(07-11-2011, 17:18 PM)valdo Kirjutas: ...
Küsin busside alase võhikuna - mis selles LAZ-bussis siis nii halba või keerulist on? St - mis teeb LAZi taastamise palju raskemaks kui nt Volvo taastamise? Või kui võrrelda nõukatehnikaga, siis - Pobeda, sapaka, M-72 vms taastamisega? Kasutatud erivõtted ja erimaterjalid? Juba tehases kasutatud viletsad tehnoloogiad ja töövõtted, mis ei saagi tervena püsida ning mida üks enda tööd hindav töömees ei tahe tehase lohakuses korrata?...

Toon Sulle paar näidet elust:
Kadunud onu, kes küll veokitel töötas, pajatas sellest, kuidas sügaval nõuka ajal Lvivi´s busside järel käisid.
Startisid siis eestist teh.abi veoautoga, milles kõikmõeldavad tööriistad, vedelikud jms.
Nädal aega bussi tehases oodanud ja lõpliku koostamise juures abiks olnuna (muidu vist olekski jäänud ootama), aeti buss kätte saades kohe tehase juures garaazhi ja tehti täisring peale. laagrid, poldid, mutrid. õhutorud võeti lahti ja tihendati suusatõrvaga jne jne. kokku kulus paar täispikka päeva, enne kui võis omal jõul koduteele asuda.
Ja sellest hoolimata... kuskil kolkas oli teeservalt militsionäär üles korjatud, kes siis esimesel külgistmel oli platsi võtnud. Peale üht suuremat auku oli kostnud ainult raginat ja roppu vandumist. Rattakoopa peal asunud iste oli juurtega põrandast lahti ja militsionäär kaes tekkinud august veerevat rehvi. Põhjust enam ei mäleta, ju seal ikka rauast puudus oli.

II juhus.
Viimastel ENSV päevadel tegin õppesõitu !uhiuue LAZi turist versiooniga ja kuulasin jutte sellest, kuidas bussi mitu kuud sõidukõlbulikuks kohendati. Tuletades meelde, kuidas uuel bussil käike tuli "õngitseda" , neid lugematuid kolinaid, mürinaid ja ulgumisi (sõiduõpetaja loeng: a´la spidomeeter ei näita korralikult, aga 80 juures hakkab tagasild ulguma) ja muid "mugavusi", siis...

Seega siis: kui algmaterjalist juba tehases puudus, koostekvaliteet ei vasta isegi "kolhoositöökoja" tasemele ja konstruktsioon on juba paberil puudulik, siis hiljem sellest sõidu ja kasutuskõlbuliku versiooni loomine on ropp töö ja tulemuseks on nostalgia ja bensulõhnaline sõiduvahend, mille ülalpidamine on ebamõistlikult kulukas ja kasutusiga julgen väita kümneid kordi lühem "Imperialistlikest" analoogidest. Kui sooviks on teha silmale kena kuid mittekasutatav muuseumi eksponaat, siis näeks veel sellisel tööl mõtet.
Vasta
#69
Eks LAZ ole LAZ ja tema koostekvaliteet on teada. Samas opereeris nendega terve Nõukogude Liit palju aastakümneid (neid leidub Venemaal siiani) ja Tartus sõitsid Tarbuse LAZid - olid teised üpriski korralikud - veel üsna eduliselt ka 21. sajandi algul. Mingit töökindlust pidid vähemalt LAZi vanemad versioonid siiski omama, sest suudeti teisi siiski igapäevaselt töös hoida. Ei usu, et pidevalt "ratasest katuseni" üles ehitades.

P.S. Ilmselt lüüakse Mister X nende sõnade eest risti, aga talle on LAZ oma vanamoelisuses ning mälestuste tõttu armas sõiduk. Ja kõikidele senistele ja ehk tulevastele LAZisõpradele hoiame pöialt - teil on teha mehetöö.
Vasta
#70
Hetkel volksutan ripsmeid juba sellele masinale: http://www.soov.ee/tallinn/PAZ_kolhoosib...a=1&last=1
Vasta
#71
maksab rohkem kuid huvitavam

http://www.auto24.ee/used/896807
Vasta
#72
Tervit,

Ühel vahval Talverallil ma kihutasin koos ksf! Heiksoni, Helitehniku jt meie kuulsa Gorki Autotehase lapsukeste eksperdi (ksf! Taruvaras) käe all nagu tuul samasugusel K-bussil. Ja isegi täpsussõidus oli meil mõningaid võite, sest ilmnes, et lausa ümber posti on võimalik keerelda..... Nii et kui sa, Madis 123, eelnimetatuil nööbist kinni võtad, ehk ei peagi kohe ostma minema, saad algul lihtsalt põlluvahel sõitu harrastada.
Kuna käes on mõnus pime novembrikuu, siis vast keegi ei pane ka pahaks kui üks valge-sinine elevant põlluvaheteedel poripilves kurve võtab ja küla vahel helendab Big Grin Pealegi sai sinna ühiste jõududega MB soojendus juurde punnitud, miska ka jalad ei peaks kohe väga külmetama hakkamagi.

Ja teise teemana - tänud ksf! denis'ile, kes kadestusväärse järjekindlusega Lvivi toodangu käimashoidmise näiteid ülal hoiab. Ma nooremas põlves kahjuks bussiremondiettevõtetesse väga ei sattunud, a praktiline kogemus kuumavast Lõuna-Eestist (kui see tagaistmete ridades hõljuv bena lõhn maha arvata) näitas, et sõideti nende bussidega kaunis pikalt. Tõsi, seda küll Heino Jaansoni tüüpi "raudsetele" meistrimeestele, a ilmselt siiski on mingi osa sellest ka bussi enda omadustel. Ja loomulikult polnud vaja 1/3 päevaga ühest vabariigi otsast teise ja kohe tagasi jõuda. Oli aega.

Nii et kui juba "LAZ-d versus Volvod/Scaniad/MB/Neoplanid" jms ohkamiseks läks, ehk siis saaks võtta kellegi riiulilt ühe omaaegse bussiliini arhiivi ja sealt natuke fakte korjata. Näiteks - milline oli nimet busside reaalne läbisõit, milline remondis oldud päevade arv ja milline varuosade kulunimekiri. Huvi pärast - ehkki see on tiba irrelevantne juba - võiks ka vaadata kaua neid bilansis hoiti. Seda infot tuleb siis päris bussijuhtide suulise pärimusega võrrelda. Küllap siis suudetakse see faktiline materjal tõlkida tänapäeva keelde (kõik renoveerimiseelarve kujul uuesti esitada) ja saabki kõik etturid-ratsud ritta. Ainus punkt on ohutus, seda tänases mõttes pole.

(Aga veel, küsin lihtsalt enda harimise mõttes - kas siin Balti regioonis on keegi julgenud ka mõnele päris vanale bussile mõnd muud mootorit/sildu alla sättida, et lihtsalt teda ilusõiduks pruukida. Kui jah, siis millisele, ja kas on olnud olulisi üllatusi?).
K

PS Ja üldse, kui juba Laz, siis see ümmarguse nina ning katusel oleva õhukoguriga museaal! http://www.tak.ee/public/files/LAZ-695loige.jpg

------------------------------------------------------------
(07-11-2011, 00:07 AM)Madis123 Kirjutas: Tere! Buss, mis loodetavasti kevadel õnnestub ära osta on olemas, pilt manuses. Samas, nagu ikka siin ilmas, miski pole kindel, enne kui see on kindel. Sellepärast ka ostusoov foorumis.

Vasta
#73
(08-11-2011, 04:00 AM)Mister X Kirjutas: Eks LAZ ole LAZ ja tema koostekvaliteet on teada. Samas opereeris nendega terve Nõukogude Liit palju aastakümneid (neid leidub Venemaal siiani) ja Tartus sõitsid Tarbuse LAZid - olid teised üpriski korralikud - veel üsna eduliselt ka 21. sajandi algul. Mingit töökindlust pidid vähemalt LAZi vanemad versioonid siiski omama, sest suudeti teisi siiski igapäevaselt töös hoida. Ei usu, et pidevalt "ratasest katuseni" üles ehitades.

P.S. Ilmselt lüüakse Mister X nende sõnade eest risti, aga talle on LAZ oma vanamoelisuses ning mälestuste tõttu armas sõiduk. Ja kõikidele senistele ja ehk tulevastele LAZisõpradele hoiame pöialt - teil on teha mehetöö.

Risti me kedagi lööma ei hakka, sest puitu läheb meil tarvis vanade busside restaureerimiseks, kuid sobiva karistusena näen ma Laz-bussi taastamist.
Mis puutub Laz-bussidega opereerimisse, siis tulenevalt kooste-kvaliteedist nendega mitte ei opereerinud, vaid neid opereeris terve Nõukogude Liit. Mis puutub veoauto raamile busside ehitamist, siis NSVL-i bussitööstus ei saanud ju maha jääda Rootsi bussitööstusest. Nõukogude inimese arvates elas Rootsi veel keskajas, sest neil oli kuningas. Nimelt toodeti ka Nõukogude Liidus busse veoauto raamile (TA, PAZ jne). Kahjuks oli pakkuda vaid ühte tüüpi alusraame ja sellest tulenevalt olid kõik erinevate tehaste poolt toodetud bussid väga ühenäolised. Tänapäevasele, tehnikat mitte tundvale inimesele on nad kõik lihtsalt "kolhoosibussid". Kuna nende bussidega ei kannatanud pikema vahemaa läbimist välja ei tehnika ise, ega isegi "karastunud" nõukogude inimesed, siis jäid need bussid kasutusse peamiselt lühiliinidel (kolhoosikeskus - kartulipõld) ja lähiliinidel (kolhoosikeskus - lähim linn või asula) sõitmiseks. Tegelikkuses oli nende bussidega soovitav liikuda "kolhoositöökoja" lähiraadiuses. Üksikjuhud, kus mõni Eesti NSV-st pärit tootmis-või taidluskollektiiv "kolhoosibussiga" Krimmis ekskursioonil käis ei lähe arvesse. Nimi "kolhoosibuss" tuleneb ilmselt asjaolust, et neid busse kasutasid peamiselt kolhoosid ja sovhoosid, kellele ei eraldatud valuutat millegi asjalikuma ostmiseks, sest neil oli plaanimajanduse korras kohustus osta buss mõnelt "sõprustehaselt". Toodetud bussid oli ju ometi vaja kellelegi maha müüa.
Pikemate vahemaade läbimiseks kasutati NSVL-is võimalusel Ikarus-e või häda korral Laz-e ja Liaz-e. Ikarus tuli teadupärast soetada valuuta eest ja selle tõttu oli soovitav kasutada kodumaal toodetud "analooge".
Vasta
#74
PAZ ei ole ehitatud veoauto raamile. PAZ bussi uuena kolhoosi saada oli päris suur ettevõtmine. Tuli kasutada igasuguseid keerulisi teid ja "määrida"hulga asjapulkasid. Üldjuhul saadi autobaasidest mahakantuid, millele tehti kolhoosi töökojas tugev kap.remont. Läbisõit oli neil vähemalt 300 000 km. vanust kindlasti 4 ja enam aastat.
Igal korralikul maamehel peab olema vähemalt üks Moskvitš.
Vasta
#75
Aastatel 2008-9 nägin Ukrainas palju LAZe mis on veel nõukogude liidus valmistatud, ehk siis, üle 20 aastat vanad.
Nende läbisõit on olnud ikkagi päris suur ning seisukord rahuldav.

Siiski, ei ole mingit kahtlust, et nende busside remonditööde maht on kohutav meie praeguste standartid silmas pidades.
Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#76
(09-11-2011, 21:30 PM)eno1 Kirjutas: PAZ ei ole ehitatud veoauto raamile. PAZ bussi uuena kolhoosi saada oli päris suur ettevõtmine. Tuli kasutada igasuguseid keerulisi teid ja "määrida"hulga asjapulkasid. Üldjuhul saadi autobaasidest mahakantuid, millele tehti kolhoosi töökojas tugev kap.remont. Läbisõit oli neil vähemalt 300 000 km. vanust kindlasti 4 ja enam aastat.
Väidetavalt toodeti esimesed PAZ bussid 1952 aastal, mudel PAZ-651, just nimelt Gaz-51 baasil. NSVL-is on toodetud ka spetsiaalseid busside raame ehk siis raame, mis baseeruvad veoauto tehnikal kuid on näiteks pikemad. Selliste raamide kättesaadavus aga ei olnud kiita ja see mõjutas "bussi"-tehase liinilt tulevate busside kuju ja arvu. Kui ikka pikka raami ei saanud, siis tuli teha lühike buss. Sarnaseid probleeme on kirjeldatud ka Tartu Autoremondi Katsetehase ajalugu käsitleval kodulehel.
Busside kättesaadavus NSVL-i ajal ei erinenud muude asjade kättesaadavusest. "Määrimine" ja "Ljonja pakikesed" oli igapäevane praktika. Paralleele võib tõmmata auto ostmisega samal ajal. Algas see loa saamisest ja lõppes autotehase platsil sellise isendi otsimisega, millel kõik uksed küljes ja mootor läks käima. Määrimine toimus igal etapil ja "määrdeaineteks" tuntud "õlid": "Vana Tallinn", "Kalev"-i assortiikompvekid, "Vasar"-a emailitud nõud jne. Sõltuvalt "määrdeainete" kogusest ja "määritavate" niplite õigest valikust võis tulemus olla keskpärane või väga hea.
Vasta
#77
Palju sellised PAZ-ikud ja LAZ-ikud maksid üldse? On keegi neid numbreid näinud?
Vasta
#78
TA-bussi sõpradele on müüki paisatud soodsa hinna eest tükike Eesti bussi"tööstuse" ajalugu. Pildi järgi igati kõva ja taastamiskõlblik isend. Sobib ideaalselt vanade busside harrastamiseks.
Link: http://www.soov.ee/raplamaa/Buss_TA_6_1386183.htm?ca=1


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#79
Hakkasin nädalavahetusel tegema bussi taastamistööde plaani ja jäin lihtsalt mõtlema, et kuidas ma lõpuks üldse nii kaugele olen jõudnud. Natuke ajalugu uurides selgus, et taastamiseks sobivat bussi hakkasin ma aktiivselt otsima 2008. aasta augusti esimestel päevadel. Siis sai maad kuulatud, peamiselt tulutult jälgi aetud ja mitmes kohas isegi hiljuti emexi poole sõitnud bussi lõhnagi nuusutatud. Paljud mind huvitavad bussid oli juba leidnud endale omaniku/taastaja ja selliselt andsid minu otsingud vahelduva eduga küll lootust, kuid jooksid lõpuks ikkagi liiva. Huvitaval kombel oli just lootus see, mida ma kunagi ei kaotanud. Lihtsalt ind sai otsa ja siis tegelesin vahepeal millegi muuga.
Oma bussi leidsin ma lõpuks alles 2011. aasta novembris. Täpsemalt küll septemri lõpus. Seega kulus mul tegelikult "oma bussi" leidmiseks sisuliselt 3 aastat ja 3 kuud. Selle aja jooksul sain ma näha paljusid vanu ja taastamist väärivaid busse ja nii mõnegi oleks võinud ära osta, kuid ükski neist ei pannud n.ö. "südant põksuma". Lihtsalt ei nende busside ostmine ei tundunud õigena.
Lõpuks ma siiski leidsin sellise bussi, mida otsisin - piisavalt vana ja kumerate vormidega - "hingega" bussi, mida Väravamehaanik sõbralikult iseloomustas kui "piisavalt friik buss". See buss, mille leidsin, ei olnud see buss, mida ma algselt otsima hakkasin, kuid otsingute käigus sai mulle selgeks millist bussi ma tegelikult otsin ja ma ei kahetse, et need teised ostmata jätsin.
Selle kirjatüki mõte on selles, et kui vähegi on soovi (pean silmas hulljulgust ja läbimõtlematust) hakata bussi taastama, siis selle "õige" leidmiseks võib kuluda ja ilmselt kulubki omajagu aega. Kui aga "vaim" on tugev, siis leidub ka see õige buss (me kõik väga loodame, et mõne jaoks on see näiteks LAZ). Ja karta pole siin midagi,sest ega need busside jupidki siit maamuna pealt otsa lõppenud ei ole. Nagu öeldakse: "Annab Jumal bussi, annab ka jupid" (ja võib-olla isegi reisijad). Igatahes loodan, et neid, kes tahavad busse harrastada ja suudavad seda ka teha tuleb juurde.
Vasta
#80
(04-11-2011, 17:40 PM)Soobel Kirjutas: Läänemaa ümmarguste esitulede ja kolmeosalise esiuksega LAZ on kah veel alles.

Kui herr Soobel peab silmas xxxxxxxx põllul asuvat bussi siis ma olen mitmeid kordi mõelnud et peaks oma isa käest selle bussi kohta pikemalt uurima. Nimelt on isa seda bussi ehitanud ~2 aastat, kogu muu kapitaalse ehituse kõrval sai buss kiire ülekande ning miskised Turisti vms istmed. Oli hea kiire buss, isa väitel polnud kiirus 130km/h mingi näitaja Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne